· Sünge moraliseeruva sisuga teosed · Oli klaasimaalija religioossus · ,,Salongis" 2. Kubism (ptk 8, lk 54-60) Pärast fovismi, 1907- kubismi algus (algselt pilkeks antud nimi) (Avignoni neiud- Picasso). Lähtekohaks Cezanne'i looming, mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika. Rajajad: (mõlema loometee oli pikk, ei piirdunud vaid kubismiga) PICASSO · Noorena realistlik (joonistusõpetaja poeg) · Barcelonas tutvus juugendlik-sümbolistliku kunstimaailmaga · Prantsusmaal Pariisis köitis teda Montmartre naudingute- ja pahederohke ööelu. · ,,sinine periood" 1901-1904 õnnetud muserdatud inimesed , hallikas, sinakas kolriid, moonutab inimkeha ,,Kaks rändnäitlejat", ,,Vaesed rannal" · ,,Roosa periood" 1904-1906 elurõõmsam, ,kujutab peamiselt artiste ,,Tüdruk pallil", · ,,Picasso-Cezanne periood (1907) mälestusnäitus - geomeetrilised vormid,
2 Eduard Vilde (1865-1933) tegutses üle poole sajandi kirjamehena. Tema ilukirjanduslik pärand on suurem kui ühegi teise eesti kirjaniku oma. Ent Vilde loomingu väärtus ei seisne suures lehekülgede arvus, vaid selles, mis ta neil lehekülgedel on ütelnud. Vilde oli looja, kes suutis teha üheaegselt nii kirjaniku- kui ka ajakirjanikutööd, olla kriitik ja poliitik, tõlkida teiste rahvaste kirjandust ning hoida end kursis kirjandus-, teatri- ning kunstimaailmaga. Kirjanik armastas oma rahvast ja rahvas armastas teda. Eduard Vilde on meie kirjanduse "esimene" mitmes mõttes. Ta on meie esimene nalja-, reisi-, krimi-, romaanikirjanik, samuti oma aja juhtivaid kirjanduse- ja teatrikriitikuid. Oma elust ligi 20 aastat võõrsil elanud Vildet peetakse ka meie esimeseks tõeliseks eurooplaseks. Paradoksaalsel kujul on Vilde ka meie esimene ja enim nõukogude ajal ümberhinnatud autor.
maailma. Maksim Feigini tööd on täidetud tiheda, kohati süngemõjulise ja intensiivse pliiatsivõrgustikuga. Rait Ruukel kujutab eriskummalisi sopilisi, sarvilisi olendeid ja Sören Heinpalu joonistab vikerkaarevärvilisi viie käpaga kasse, ebatavalisi linde ning triibulisi, alati naeratavaid inimesi. Võib muidugi küsida, kas need teosed mahuvadki kunsti mõiste sisse, kui nende loojad ei teadvusta oma tegevust kui kunstitegemist ega oska kõrvalise abita suhestuda kunstimaailmaga. André Breton kirjutas 1954. aastal Fleury-Joseph Crepini tööde kohta, et need on kunsti kaunimad õied, sest neil on pühaduse kvaliteet, mis silmatorkavalt puudub ülejäänud moodsal kunstil. Sellise kunsti loojate loomingut hinnatakse ka seetõttu, et nad ei oska silmakirjatseda, neid ei huvita raha, kuulsus ja võim. Nad annavad meile võimaluse tajuda loovuse sügavaid vooge ning õpetavad vastutasu nõudmata meid nn insaidereid. Miks siis kunst ja kultuur armastab ikkagi hulle
Anne Mets Kuressaare 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskused saatsid teda just tema elu teisel poolel. Vaatamata sellele suutis ta luua ja arendada oma tehnikat täiuslikkusele ning pidas kaua vastu vaesuses, milles paljud oleksid alla vandunud
PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik-sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed: õnnetud, muserdatud inimesed, keda Picasso maalib hallikas ja sinakas koloriidis. Seda perioodi Picasso loomingus nimetatakse ,,SINISEKS PERIOODIKS" (1901-1904). Peale tingliku värvikäsitluse torkab silma ka vägivaldne inimese anatoomia
KUNSTNIKUD PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik- sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed: õnnetud, muserdatud inimesed, keda Picasso maalib hallikas ja sinakas koloriidis. Seda perioodi Picasso loomingus nimetatakse ,,SINISEKS PERIOODIKS" (1901-1904). Peale
KUNSTNIKUD ● PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida „nagu vanasti“. Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendliksümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed: õnnetud, muserdatud inimesed, keda Picasso maalib hallikas ja sinakas koloriidis. Seda perioodi Picasso loomingus nimetatakse „SINISEKS PERIOODIKS“ (1901-1904). Peale tingliku värvikäsitluse torkab silma ka vägivaldne
KUNSTNIKUD PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik- sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed: õnnetud, muserdatud inimesed, keda Picasso maalib hallikas ja sinakas koloriidis. Seda perioodi Picasso loomingus nimetatakse ,,SINISEKS PERIOODIKS" (1901-1904). Peale tingliku värvikäsitluse torkab silma ka vägivaldne
KUNSTNIKUD PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik- sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed: õnnetud, muserdatud inimesed, keda Picasso maalib hallikas ja sinakas koloriidis. Seda perioodi Picasso loomingus nimetatakse ,,SINISEKS PERIOODIKS" (1901-1904). Peale
annaabi.ee 
