saj väga tugevad = vanaklassitsism. Prantsusmaal ja Inglismaal nim. siinräägitavat stiili seetõttu neoklassitsismiks. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. saj. oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji ja Herkulaneumi väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Selle raamatu järgi olid klassitsismi põhinõueteks "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsism muutub populaarseks 1670ndatel, Prantsusmaast saab selle peakeskus, Pariis tõrjub Euroopa kunstipealinna kohalt vaikselt Rooma. Klassitsismiga konkureerib 19. saj. alguseks romantism, 19
- 14, sajandi ikoonide rahvalik, lapselik laad bütsantsliku suursuguse üldistuse ja meisterliku teostusega. Kolme ühtekuuluva ingli kujutamisega viitab ta ristiusu kesksele dogmale kolmainsusest. Figuurid on tal siluetitaolised, värvid õrnad ja mahedad, joontes puudub bütsantslik teravus ning nurgelisus nad on ümaramad, pehmemad ja ornamentlikumad. Millal hakkas Lääne-Euroopas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil? 10.-12. Sajandi ehituskunsti hakati 19 sajandi kunstiajaloolaste poolt nimetama romaani stiiliks Mille järgi sai stiil nimetuse? Mis on selle põhiliseks tunnuseks? Eeskuju andsid karolingideaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Ümarkaar on üks silmapaistvamaid tunnuseid. Millal hakkas Lääne-Euroopas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil? 10-12.saj. Mille järgi sai stiil nim.? Mis on selle põhiliseks tunnuseks? rooma ehitustehnika järgi, tunnusteks ümarkaar ja
Klassitsismi tekkepõhjused Saja aasta pikkune ajajärk umbes 1750-1850 oli suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus. Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, st kunstikriitika. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. Algul Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Seda jäljendati, kuna antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt
gruppi. Toomas on silmnähtavalt endast väljas, Jakob paistab olema otsekui oimetuks löödud, käed taeva poole sirutatud. Samal ajal paistab Filippos nõudvat mingisugust seletust kuuldule. Matteus, Juudas Taddeus ja Siimon Zealot on viimase kolmese grupi liikmed. Mõlemad, nii Juudas kui Matteus, on Siimoni poole pöördunud, võib-olla uurivad nad, kas tal on vastus nende esialgsetele küsimustele. Need nimed on kõik heakskiidetud kunstiajaloolaste poolt. 19. sajandi käsikirjast (Leonardo da Vinci märkmiku 232. lehekülg) leiti kõikide apostlite nimed, enne seda olid kindlalt identifitseeritud ainult Juudas, Peetrus, Johannes ja Jeesus. 12 5. Pildid Leonardo da Vincist ja tema kuulsamatest maalidest Mona Lisa Püha õhtusöömaaeg 13 Leonardo da Vinci 14 6. Viited http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCha_%C3%B5htus
Klassitsistlikud traditsioonid olid prantsuse kunstis ka enne väga tugevad, tuletame meelde 17. sajandi kunsti, nn. vanaklassitsismi. Prantsusmaal ja Inglismaal nimetataksegi käesolevat stiili seetõttu 'neoklassitsismiks'. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil
Hakati rohkem rajama üksikisikutega steele, millele lisandusid hieroglüüftekstid. Hilisel klassikalisel perioodil ehitati valitsejate hauakambrid tseremoniaalsesse keskusse püramiid- templitesse, mille kaunistamiseks kasutati jumalikustatud valitsejatega seotud teemasid. Klassikalise ajajärgu lõppstaadium ja järelklassikaline ajajärk Järelklassikalisel ja klassikalise perioodi lõppastmel, kui paljude arheoloogide ja kunstiajaloolaste arvates dünastiliste valitsejate võim kahanes, asendus steelikultus teiste vabaskulptuuridega, samas loodi vähem püramiid- templeid. Vabaskulptuuridest olid levinumad chac mool`id ja jaaguaritornid. Ehkki paljud Chichen Itzàs kasutusele võetud arhitektuurivormid püsisid veel hilisel järelklassikalisel perioodil, kahanesid nii ehitiste mõõtmed kui ka nende viimistletus. Chichèn Itza mõju võib eelkõige tähele panna Kariibi mere rannikul ja Mayapànis, kus sammastega laiad
millel on lootuse asemel ringikujuline sokkel ja selle kohal igasse ilmakaarde vaatavad neli lõvi pead. Lõvi asemel võib samba otsas olla ka mõni teine loom: Rampurwas on selleks näiteks sõnn ja Sankisas elevant. Loomi on kujutatud looduslähedaselt, kuid ometi stiliseeritult.Samast perioodist on huvitav näide veel Dhaulis asuv monoliitne elevandikuju, mis on ainult poolenisti kaljust välja raiutud, nii et jääb mulje nagu tuleks ta kalju seest välja. Paljude kunstiajaloolaste arvates on see üks vanimaid monumentaalse kiviraide näiteid Indias, võib-olla isegi vanemad kui Asoka sambad. Seda kummalisem on, et tal puuduvad igasugused välised mõjud ja oma stiililt on ta lähemal hilisemale plastikale kui eelmainitud sammaste skulptuuridele. Iseseisvate figuuridena on leitud veel puunümfide jakside kujusid, mille puhul on eriti tähelepanuväärne nende loomulikkus ja sarnasus tavalistele inimestele. Nende
ühiskonda tol kohutaval ajaloosündmusel: Guenica linna pommitamisel. Maali ajaloolisust rõhutab veel eriti tema must-valge koloriit ( mida võib ka pidada elu ja lootuse kadumise metafooriks), mida vaadates meenuvad ajaloohõngulised vanasegased fotod. Mis kõige olulisem, et väljendada tundeid, pole Picasso vajanud reaalset elu, reaalseid esemeid, ta on kasutanud kahe värvi erinevaid varjundeid ja sakilisi kujundeid ning teeninud sellega kunstiajaloolaste ja kriitikute asustava kummarduse. Must toon sel maalil sümboliseerib negatiivses mõttes surma, kaotust, hävingut, agressiivsust, rõhumist. Kompositsiooni mõttes, toob must värv „figuurid” siin hästi esile ja rõhutab nende ekspressiivsust. Erinevalt mustale võib valgele siin panna teise ülesande: näidata lootust (küünlasarnane kujund pildi keskel), valgust, abi, headust. Ka joontel on Picasso maalil oma roll, nemad toovad esile järske
järgi. Lossi kavandas itaallane Niccolo Michetti. · Klassitsism. Antiikpärandi mõju. Ehituskunst Prantsusmaal, Venemaal Klassitsism Antiikpärandi mõju Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Ehituskunst Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal
Peale müntide uuritakse vermimistempleid, kirjalikke allikaid, mündileide. Kaalutakse, analüüsitakse keemilist koostist, tüpologiseeritakse. Leidude leviku järgi saab teha majandusajaloolisi järeldusi. Teadus tekkis 18. saj. II p. mündikogumisest (J. H. v. Ekhel, Chr. M. Frähn, H. Grote). Baltisakslastest tuntuim R. v. Toll, A. Buchholz; eesti n: W. Anderson, E. Tender, V. Sõerd, A. Molvõgin, I. Leimus. E. Tender. Müntide ja mõõtude areng Eestis. Trt, 1937. Münt oli juba ammu kunstiajaloolaste huviväljas (pitsat palju vähem). Eriti palju andnud 8.-13. saj Euroopa majandusajaloole. Mõned mõisted: Münt - seaduslik maksevahend, millele on määratud mündihärra poolt kindel vorm ja kaal ning väljaandmise reeglid, väärtuse tagab mündihärra. a) mündid, mille väärtus rajaneb metalli väärtusel b) riiklikult garanteeritud vahetusraha, mille metalliväärtus ei vasta nominaalväärtusele. Mündihärra - valitseja, kellel on müntimisõigus
Kas kunstiteosel on üks ja ainu-õige tõlgendus või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). 8. Iseloomustage kunstifilosoofia erinevust teistest kunsti uurimise valdkondadest! Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: 1. Interpretatsioon: "Kunstiajalugu ja kriitika on mõlemad olemuslikult spetsiifilistele kunstitoestele, kunstnikele, stiilidele ja vooludele suunatud interpreteerivad tegevused. Esteetiline uurimus kasutab sageli kunstikriitikute ja kunstiajaloolaste interpretatsioone, ent filosoofilise esteetika probleemid on ... üks samm edasi: Mis teeb ühe interpretatsiooni teisest paremaks? Kas kunstniku kavatsuste mõistmine on tarvilik või kasulik selleks et interpreteerida teost korrektselt? Kuidas me otsustame võistlevate interpretatsioonide vahel." 2. Kujutamine: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia mis toimub naise
annaabi.ee 
