12. KLASS. KUNST. KONTROLLTÖÖ NR. 3 VASTAMINE - APRILLI TEINE NÄDAL. Kasutatav õppematerjal. Õpik 12. klassile. Jaak Kangilaski ,, Kunstikultuuri ajalugu." Postimpressionismist uue meediani. Jaak Kangilaski ,, Üldine kunstiajalugu". Internet. Kordamisküsimused. 1.Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? USA-sse eriti New Yorki. 2.Mida tähendab tegevusmaal? Kes oli tuntud tegevusmaalija? Kuidas tööd valmisid ja välja nägid? Abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamisviis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimisprotsess muutus kohati vaatemänguks. Tuntuim oli Jackson Pollock, tema tööd valmisid kõval pinnal(nt põrand), talle meeldis töötada kõigist neljast küljest ja maalimiseks kasutas ta keppe, kellusid, nuge, tilkuvat vedelat
elevus kui ka luksuslik glamuur. Hoonete tipuosad tornikujulised, ukseavad kaunistatud ja ümbritsetud kumer-nõgusate ehisviiludega ja ?. Kohati oli tähtis ka kuldselt või metalselt läikiva kroomse kuma demonstreerimine. 3. Mis on assamblaaz, kirjelda. Assamblaaz on kolmemõõtmeline kollaaz. Mitmesugustest esemetest ja materjalidest kokkuliidetud või kokkukuhjatud teos. 4. Mis on happening, kuidas seda võib eesti keeles öelda? Happening on tegevuskunsti vorm, mis loodi 1960. aastatel eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja igapäevaelu, kunstniku ja publiku vahel. Jätmaks interpreteerimisvõimalusi, ei proovita happening`e enne läbi ning happening toimub vaid ühe korra. Publiku kaasahaaramisega soovitakse muuta vaatajate nägemis- ja mõtteharjumusi. Eesti keeles võib nimetada/kirjutada seda ,,häppeningina" 5. Mis on performance, eesti keelne vaste
milles tihti osaleb publik. Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süžee puudumine, mingid sündmused kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu. Loodi eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja igapäevaelu, kunstniku ja publiku vahel. Happeningu tunnused Jätmaks interpreteerimisvõimalusi, ei proovita happening`e enne läbi ning happening toimub vaid ühe korra. Publiku kaasahaaramisega soovitakse muuta vaatajate nägemis- ja mõtteharjumusi. Tuntumad happening kunstiliigi esindajad Joseph Beuys Jaan Toomik Perfomance 1970. tekkinud tegevuskunsti vorm, mida vastupidiselt happening`ile viib enamasti läbi kunstnik või kunstnike grupp ja milles publik ei osale. Võrreldes happening`iga on performance läbimõeldum ja lavastuslikum
Vahendid mida kasutatakse : kiri, märk, värv, pilt, liikuv pilt, kompositsioon, vorm jne. Tööriistu, mida tulemuse saavutamiseks kasutatakse, on palju: käsi ja silm, pliiats ja paber, arvuti ja skänner, fotoaparaat ja DVD- kirjutaja jne. Kehakunst- kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Happening- Häppening (inglise keeles happening - sündmus, ka juhtumine, toimumine) on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süzee puudumine, mingid sündmused kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu.
sellised majad suurepäraselt. Paljud 20. sajandi teise poole kunstnike töödest olid ühiskonda kritiseerivad ja tehtud lootusega, et inimeste silmad avanevad. Üks hea näide on kehakunst. Teosed sisaldavad selle aegse ühiskonna laialt levinud elemente. Intrigeeriv kunstisuund ning leiab siiani kasutust, võib olla küll teistsuguses võtmes, kuid mõte jääb samaks. Eelmise sajandi teise poole kunstis on huvitav ka tegevusmaal ehk action painting. Tegemist on kunstistiiliga, mille puhul on teose loomise protsess võrdselt oluline või olulisemgi lõpptulemusest. Oluline on teose loomine protsess, mida on vahel muudetud ka etenduseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Action_painting). Tuntuimaks esindajaks on Jackson Pollock, kelle teosed on värvirikkad, kirjud ning haaravad pilku. Osad tema teostest võivad esmapilgul tunduda lasteaialapse kätetööna, kuid teostesse rohkem süvenedes kaob see arvamus.
tegevuses inimfiguuridega. popkunstnike looming põhines eelkõige kujundivalikud. Nad suutsid näidata, et ka ülikulunud motiiv võib mõjuda ülimalt värskelt ja jõuliselt, kui muuta tema konteksti. Neodada - üldnimetus kunstivooludele, mida innustas dadaismi ideoloogia taassünd 1950. aastate lõpus - 1960. aastate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Abstraktne Ekspressionism - Radikaalsed noored kunstnikud nagu näiteks Jackson Pollock (1912- 1956) harrastasid nn. tegevusmaali (action painting), mille puhul olulisemgi kui tulemus oli maali loomise protsess. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe
Kunstistiilid Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Kehakunst on moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail.
aga ei pööranud sakslased sellele erilist tähelepanu. 2. Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? Paljudel avangardistidel õnnestus põgeneda USA-sse, peamiselt New Yorki 3. Milliseid muutusi tõi Piet Mondriani teostesse tema töötamine New Yorgis? New Yorgi elurütm on mõjustanud tema viimaseid teoseid, nn. bugi-vugi sarja kompositsioone, mis on varasemate maalidega võrreldes rahutud ja värvirikkad. 4.Mida tähendab tegevusmaal? Kunstiteose valmimine publiku ees. 5. Kes oli kõige tuntum tegevusmaalija? Kuidas ta maalid valmisid ja kuidas nad välja nägid? Jackson Pollock -kinnitas pingutamata lõuendi kõvale seinale või põrandale -loobus maalija tavalistest tööriistadest -eelistas keppe, kellusid, nuge ja tilkuvat vedelat värvi või rasket pastoosset värvi segatuna liiva, klaasipuru ja muude võõraste lisanditega. 6.Mille järgi võiks ära tunda Franz Kline`i ja Mark Rothko töid?
6. Mis sugune võiks olla kineetilise kunsti teos? Kunsti teos mis nätab mingi liikumist ,mille allikas on nt. Elektrimootor või magnet. Nt. Alexander Calder. Neli puunast süsteemi. Mobiil. Maalitud metall ja traat. 7. Missugune võiks olla kontseptualistlik teos? Kontseptualistlik teos võiks olla nagu midagi lihtne ja selge, aga peal nt. Võiksid olla elumõtted või lihtslat mõned mõtted. 8. Kuidas on omavahel seotud abstraktne ekspressionism , tegevusmaal ja action painting Niimoodi, et tegevusmaal ja action painting olid abstraktse ekspressionisme tähtsaim töötmisviis. Püüeldi automaatselt eneseväljandust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimisprotsess muutus kohati vaatemänguks. 9. Mille poolest erinesid ,,maalilise järgse maalikunsti" teosed abstraktsest ekspressionismist? Maalilise järgse maalikunstis on eraldatud siledate värviväljade kasutamine.Mõnel maalil ol 10. Missugust kunsti nimetatakse antivormilseks kunstiks? Kas ja
................................................................... 32 24.Popkunst USA-s.............................................................................................................................. 33 25.Abstraktsionism 1960. aastatel. Minimalism. OP-kunst. Kineetiline kunst..................................... 35 26.Sündmused ja etendused.................................................................................................................. 37 27.Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst............................................................ 38 28.Postmodernism................................................................................................................................ 40 30.Hüperrealism. Neoekspressionism................................................................................................... 41 1. Kunst 19.ja 20.sajandu vahetuse 1. Mis muutis 19.ja 20.sajandi vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks
Avangardismi suhtuti halvasti. Impressionismilähedane kunst oli eelistatud. (Põhja- ja lääneosas) Pariisis ei pööranud sakslased sellele tähelepanu. 2.Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? USAsse, peamiselt New Yorki. 3.Milliseid muutusi tõi Piet Mondriani teostesse tema töötamine New Yorgis? Bugi sarja kompositsioonid, mis olid varasemaga võrreldes rahutus ja värvirikkad. 4.Mida tähendab tegevusmaal? Lähtutakse ideest, et pilt on protsess, automaatse ja poolautomaatse tegevuse tulemus. reklaamiks kutsub ta maali valmimist jälgima ajakirjanikud ja filmimehed. 5.Kes oli kõige tuntum tegevusmaalija? Kuidas ta maalid valmisid ja kuidas nad välja nägid? J. Pollock. Ta lähtus ideest, et pilt on protsess, automaatse ja poolautomaatse tegevuse tulemus. Paigutas suuremõõtmelised lõuendid seina najale või põrandale. Ta eelistas maalida värvi pritsides või tilgutades,
Kunstnikud on Salvador Dali (pilt „Mälestuse püsivus”) Rene Magritte ( pilt „See ei ole piip”). ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-S Teise maailmasõja eest põgenesid Euroopa kunstnikud USA-sse, eriti New Yorki. Arshile Gorky, Sam Francis. Eemal sõjast ja kontrollist, sai tegeleda vaba eneseväljendamisega ja abstraktsionismiga. Tegevusmaal tähendab, et hüljati maalikunsti senised kompositsioonireeglid ja rajati ühtlaselt kattev stiil. Tegevusmaal e all-over painting, tehti maali ümber midagi, maal maas, käidi ümber selle. Tuntum oli Jackson Pullock (pilt) ARHITEKTUURI INTERNATSIONAALNE STIIL 1932. a USA-s, sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. Risttahukalised mahud, siledad valge krohviga pinnad, lamekatused. Kõrghooneid iseloomustas lihtne kuju ja üleni klaasseinad, ei kasutatud dekoratsioone. „Less is more” Mies van der Rohe, L.H. Sullinan. NEODADA Tekkis 1950. a lõpus ja 1960. a alguses
võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Abstraktsionismil on 4 suunda: I Ekspressiivne suund VASSILI KANDISKY, motiiv on segav asjaolu; kunst on sarnane muusikale rütm, maalilisus, värvide mäng. II Konstruktiivne/Geomeetriline suund PIET MONDRIAN, kuulsaks sai tema õlimaalide seeria suurest võralisest puust(1910 - 1911), mille vormi järk-järguline muutmine viis lõpuks objekti kadumiseni. KAZIMIR MALEVITS ,,Must ruut valgel taustal" 1913 III Tegevusmaal JACKSON POLLOCK, tegevus on tähtsam, kui tulemus. Maalipind tohutult paks ja reljeefne. Teosed on sigri-migri. IV Op-kunst nägemiselamuste kujutamine, huvi optika vastu. VIKTOR VASARELY KAASAEGNE ARHITEKTUUR(20. saj) juugendile taheti vastandada süsteemsus ja kord. Ei meeldinud peenutsemine(luua arhitektuuri peenutsevale eliidile). Eeskujuks kubistlik ja abstraktsionistlik maalikunst. ,,Bauhaus"- esimene arhitektide koolkond, kellele õpetati süsteemsust ja korda
Kadrioru Saksa Gümnaasium Saaga. Islandi kunsti lood. RETSENSIOON Pauletta Talmon Klass: 11-2 Tallinn 2016 1 Sissejuhatus Valisin näituse Saaga, sest see on eksponeeritud ühes minu jaoks kõige meeldivamas muuseumis, milleks on Kumu Kunstimuuseum. Käisin 11. märtsil 2016 näitust vaatlemas ning sain meeldiva kogemuse osaliseks. Illustratsioon 1: Lood sõnade taga 2003. Õli lõuendil. Kunstnik Erró Teose teema Teose peateema on naisfiguur ja tema taustal toimuv action. Teos annab edasi põnevusfilmiga sarnanevat ideed, kus tihti on palju intrigeerivaid tegevusi, ilusad naised ja vastamata küsimused. Teos kannab pealkirja ''Lood sõnade taga''. See ütleb mulle, et naisfiguur, kes võib olla suure
suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier. Euroopas oli selle stiiliga seotud rühmitus ,,Bauhaus". 2. Opkunst - on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. 3. Tegevusmaal abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamise viis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimis protsess muutus vaatemänguks. Teostel väga suured mõõtmed. 4. Internatsionaalne stiil Sveitsi disainiesteetika, mis kujunes välja II maailmasõja ajal ja pärast seda Bauhausi ja De Stijli konstruktivistlike eeskujude järgi.
elemente: näiteks krohvi tükkid, igapäevaelu objektid, fotod, masinaosad. Ilmuvad pop skulptuurid, installatsioonid, assambläzhid, sisseseaded, milles kasutatakse erinevaid materjale, sealhulgas asju, mida olid kasutusel, seega isegi prügikastide ja prügimägede sisu. Sageli luuakse kastide ja tarbekaupade pakkimise materjalist kompositsioonid. Pop kunstnikud ei ole piiratud staatilise teostega, nad loovad pop-art meetmeid, nagu näiteks "happening". Happening hõlmab tavaliselt improvisatsiooni ja ei ole selgitud stsenaariumiga. Happening`i eesmärk - on ületada kunstniku ja publiku piire. USAs kunstnikute kes arenenud happening`i seas oli Jim Dine, Klas Oldenburg, Robert Rauschenberg, Roy Lichtenstein. Happening`i põhimõtte oli seotud publiku osalusega ja tihti lavastatud demonstratsioonidega. -7- Peatükk 2. Minu lemmikud Pop Art`i esindajad 2
4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib
· täiendvärvilisi järelkujundeid; · lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J. Le Parci, Bridget Riley ja J. R. Soto. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Victor Vasarely Maakunst maakunst: (ingl. land art) looduslikke materjale (näit. liiv, kivid) kasutav ning loodust (peamiselt maastiku pinnavorme) ümberkujundav kunst. Vool tekkis 1960ndate aastate lõpus. Maakunsti pioneer on Walter de Maria, kes lasi Nevada kõrbesse tõmmata kaks paralleelset 3,6 km pikkust joont. Edaspidi ongi maakunst olnud mittepraktiliste kunstiliste objektide loomine maastikule või üldse loodusse. Näiteks Robert Smithson ehitas 1970ndate algul ühte Utah soolajärve spiraalse muuli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
