elujõud, mis on seotud vere ja pulsiga, Freiseele-vabahing, mis võib kehast eralduda. Viimane jaguneb irdhingeks - magaja kehast lahkuda ning naasta võiv hing ja siirdhingeks uude kehasse siirduv irdhing.Hingega on seotud inimese pilk, nimi ning teisik.Nii on kirjas nii Vanas Testamendis kui ka Eesti muinasusundis.Paljudes usundites võib hing siirdhingena rännata või ümber sündida.Loodususundeis võib siirdhing muutuda ka loodusvaimuks ehk haldjaks.Rahvauskumustes ilmneb surnuhing aga kummitusena, mardusena või tondina. Egiptuse mütoloogias koosnes inimhing seitsmest osast: ren, sekhem, akh, ba, ka, sheut ja sekhu. Ren tähendas nime,sekhem oli inimese energia, jõud ja valgus.Akh-säraja.Ba- hing,iseloom.Ka-elujõud.Sheut-vari.Sekhu-inimese jäänused,füüsiline keha. Egiptlased pidasid akhi, bad ja kad hinge surematuteks osadeks. Judaismis ja muinasegiptuses oli arvamus, et hing ja keha kuuluvad kokku, keha hävitamisel oleks hävinud ka hing
haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). TAIVE SÄRG HINGESANTIDE LAULUDEST Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal. Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella-Ritsu. Nagu mäletavad kohalikud elanikud, olevat ta surnud möödunud sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed
arvates inimestele peetakse looduse osa, mitte parem või eraldi saada.Rituaal peetakse oluliseks ellujäämise nimel, sest ta võidab kasuks kanged kellegi toitu, peavarju ning viljakust ja pahatahtlik piiritust. Surm Enamik animistiliste veendumuste süsteemi all, et vaim elab üle füüsilist surma. Mõnedes süsteemides on usutud,et vaim on läheb arvatavasti lihtsale maailma rikkaliku mängu või kunagi ülevalminud põllukultuuridele, samas kui teistes süsteemides, vaim püsib maa peal kummitusena, sageli pahaloomulisena. Ikka teiste süsteemidega ühendada need kaks tõekspidamisi, leides, et hing peab reisi vaimumaailma ilma muutumas kaotanud ja seega ekslemine nagu kummitus Matused, peetakse rituaalide ja esivanematekultusega läbi nende ellujäänud surnud peetakse sageli vaja edukat lõpuleviimist käesoleva reisi. Alates usk ellujäämise surnud tekkis tava pakkuda toitu, valgustus tulekahjud jne, algul võib-olla, kui tegu sõpruse või
kasutada ei söenda. Isegi, kui ta seda teeb, siis nõnda tasahilju, et mõtte tasandile ideed jäävadki. Pole ju harjutud oma arvamust avaldama. Kergem on mured töökoorma alla matta ja loota, et homne päev tuleb helgem. Iseenesest tuleb ka seda käitumismalli mõista, sest kõigist pingutustest hoolimata on meie riik alles lapsekingades ning Nõukogude ajastu kammitseva haarde mälestus ei taha kuidagi Eestimaalt lahkuda. Kas olekski õige unustada kummitusena jälitavaid minevikusündmusi? Ütleb ka Birk Rohelend oma romaanis Mu sõraline sõber: "Ja kõik mis tuli, tuli selle pärast, mis oli olnud". Võib järeldada, et minevik mõjutab ka tulevikku. Ei ole arukas haarata käsi viina järele ja proovida selle abil summutada mälust juhtunud sündmusi ja kogetud valu, kui teravalt need hinge ka ei pitsitaks. Eestimaa ju ei vaja joodikuid. Just nagu ei ole tark jäädagi pidevalt meenutama sünget
minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). Mida teised teevad Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Taive Särg hingesantide lauludest
lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). 3 Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva
haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). 8 Hingesantide lauludest Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal. Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella-Ritsu. Nagu mäletavad kohalikud elanikud, olevat ta surnud möödunud sajandi lõpul
Anna mu jalg tagasi" Kolmandal ööl kostis hääl juba mehe toast, hääl tuli aina lähemale: "Anna mu jalg tagasi, anna mu jalg tagasi, anna mu jalg tagasi..." (Viimaks haarab jutustaja kõige lähemal olevast kuulajast äkki kõvasti kinni ja röögatab: Anna mu jalg tagasi!) Loo puänt tuleneb kuulaja ehmatuskogemusest. Samas seostub see lugu vana uskumusega, et surnule kuuluvaid asju ei tohi endale jätta ja ka tagasimaksmata laenu või laenatud eset võib inimene tulla pärast surma kummitusena tagasi nõudma. 5. Mis on Teie argument tõestuseks, et kummitused on olemas? Teadlasena ei tohiks ma ehk siin isikliku seisukohaga välja tulla, vaid peaksin jääma neutraalsele positsioonile. Siiski on minu arvates huvipakkuv ja märkimisväärne, kui sageli inimesed kogevad kontakti oma surnud lähedastega, kes ilmuvad neile unenäos, nägemustes või kelle puudutusi või kohalolekut tajutakse vahel lausa füüsilisel kujul. !18 6
"Oidipuses" oleks päästnud ettekuulutusega leppimine, mitte selle eest põgenemine. "Hamletis" läheb vastupidi. Mitte üksnes kurjategija ei saa karistada, vaid kõik saavad surma. Teose üheks kandvaks motiiviks on elu, surma ja surelikkuse sümbioos. Suurt rolli mängib Hamleti isa vaim, keda ainult poeg näeb. Isa vaim on päästikuks sündmuste ahelale, mis lõppeb kõigi surmaga. Vana kuningas on mõnes mõttes surematu, tulles kummitusena tagasi, samas kõik teised tegelased on vägagi surelikud ja saavadki surma. Teiseks suureks ideeks on võim. Vana kuningas tapetakse võimu pärast omaenese venna poolt. Samas käib mäng Claudiuse ja Hamleti vahel. Claudius pole ära teeninud oma kohta troonil ning ta peab Hamletit oma konkurendiks. Samas Hamlet ei ihalda niivõrd võimu, kuid õiglust oma isale. Tähtis koht on ka hullumeelsusel ja selle kujutamisel. Kas Hamlet ongi hull või see on
sooritusele. Tegelaskuju loomist/vastuvõttu mõjutavad tegurid: · Näidendisisesed aspektid: - Tegelase kujundamine draamatekstis - Näitleja isikupära inimest ennast iseloomustavad füüsilised ja vaimsed aspektid - Lavastaja idee milline raamistik on näitlejale ette antud? Näitleja ja lavastaja eesmärgid peaks olema samad. · Näidendivälised aspektid: - Tegelase kujutamine teistes teostes. Sama tegelaskuju palju mängitud, eelnev kehastus kummitusena alati kaasas. Kui tehakse lavastus, kus tegelaskuju erineb varasemast, võib vastuvõtt olla problemaatiline. - Näitleja varasemad rollid võib olla negatiivne mõju. - Roll sünnib eri aspektide pingeväljas. Kui tekstil, rollil ja näitlejal on pikk ajalugu, siis on roll ikkagi ainukordne. See, mis moodustab uue rolli, on alati erinev. On suur valik, kes hakkab rolli täitma. Lavastajaraamatus on ka küsimus, kuidas lavastajad rollivalikuga tegelevad.
Juhul kui statsionaarne allikas puudub ( näiteks aparaadid, juhtmed, metallid, magnetid jne ), kuid detektor ikkagi registreerib välja olemasolu või olemasoleva välja anomaaliaid, siis on võimalik juba oletada seda, et kas tegemist on vaimudega või siiski mitte. Kui teadvus eksisteerib ajust eraldi elektromagnetväljana, siis sellist inimest või ,,välja-olendit" on võimalik mõista ka kui ,,vaimuna" või ,,kummitusena". On olemas mõned väga hämmastavad uuringud, millega tegeles Kanada Laurentian University väga hinnatud neuroloog Michael Persinger. Ta on korraldanud inimestega katseid 20 aastat ning pidevalt avaldanud oma leide meditsiinilises ja teaduslikus kirjanduses. Persinger konstrueeris masina, mis genereerib tugevat elektromagnetilist välja, et stimuleerida inimese aju. See vallandab teadvuse teistsuguse seisundi ja kutsub paljudel tema katsealustel esile nägemusi. Sageli tekib
Juhul kui statsionaarne allikas puudub ( näiteks aparaadid, juhtmed, metallid, magnetid jne ), kuid detektor ikkagi registreerib välja olemasolu või olemasoleva välja anomaaliaid, siis on võimalik juba oletada seda, et kas tegemist on vaimudega või siiski mitte. Kui teadvus eksisteerib ajust eraldi 79 elektromagnetväljana, siis sellist inimest või ,,välja-olendit" on võimalik mõista ka kui ,,vaimuna" või ,,kummitusena". On olemas mõned väga hämmastavad uuringud, millega tegeles Kanada Laurentian University väga hinnatud neuroloog Michael Persinger. Ta on korraldanud inimestega katseid 20 aastat ning pidevalt avaldanud oma leide meditsiinilises ja teaduslikus kirjanduses. Persinger konstrueeris masina, mis genereerib tugevat elektromagnetilist välja, et stimuleerida inimese aju. See vallandab teadvuse teistsuguse seisundi ja kutsub paljudel tema katsealustel esile nägemusi. Sageli tekib
annaabi.ee 
