TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Millest painduvus ei sõlltu? ...kehakaalust 10.Taha kätelringi sooritades on pea ... · rinnal · otse · kuklas 11. Tirelringi kõrvale sooritades, milline järgnevatest kehaosadest ei mõjuta soorituse kiirust. · Peaasend · jalahoog · jala tõuge 12. Nimeta hüppe erinevad osad
Väätsa Põhikool Rühivead Referaat Koostaja: Eneli Nilbe 9.klass 2015 Mis on rüht? Rüht on harjumuslik kehahoid istumisel, liikumisel ja seismisel. Mis on peamised rühivead? • Lordoos ehk nõgusselgsus • Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas • Küfoos ehk kumerselgsus Rühivigade tekkepõhjused? 1. Kaasasündinud (5-10%) 2. Ülekaal 3. Nõrk või assümmeetriline lihastoonus 4. Halvas asendis istumine, sundasendid 5. Lõdvad lihased, hooletu seismine 6. Luustumishäired 7. Stress ja emotsionaalsed probleemid 8. Liigutakse vähe 9. Magatakse kõrge peaalusega 10.Raskuste kandmine ühel õlal 11.Mitte püsivad kehahoiud 12.Seljavalu Head rühti iseloomustab: • Hoiab ära väsimuse teket
Rühivead Kairo Kuuse Rühivead on näiteks: Dünaamiline ( liikumisel ) Staatiline (seismisel ) Küfoos (kumerselgsus ) Lordoos (nõgusselgsus) Skolioos(lülisamba kõverdumine külgsuunas ) Lameselgsus Kõverkaelsus Rühivigade tekkepõhjused Kaasa sündinud 5-10% à Kõverkaelsus (tuharseisus) à X ja O jalgsus à Seljaaju funktsionaalsed häired, mis tingivad erineva lihastoonuse à Luustumishäired, mis tingivad luude ja lülisamba vale arengu à Nägemispuue, mis soodustab küfoosi teket Ülekaal Nõgusselgsuse soodustaja à Nõrk lihatoonus à
· õlad lõdvestunud, ei kõigu; kätel väike vaba liikumine Kingad: · ei tohiks kanda üle 2cm · peoking 3cm ( võib rohkem, kui jalavõlv on ilus ) · lapse esimene king 0,3cm · mängueas 1cm · meestel on lampjalgus tõenäolisem, sest nad ei kanna kingi Suuremad rühivead: · lameselgsus/sirgeselgsus lastel, kes jätavad vahele roomamise perioodi, jalad arenevad kiiremini kui õlad ( treenida roomamismängudega ) · kumerselgsus passiivsed lapsed, abaluud väljas, pea eespool · nõgusselgsus suur nimmenõgusus, esineb tüsedatel, lööb välja pubekaeas · vildakselgsus lülide ogajätked ei asetse ühel joonel, nihkunud · üleüldine lõtvus Harjutusi õlgadel, kaelale, kätele, küljele jne jne: · pea ja õlad lõdvalt all (loe 5ni), siruta kaela · kalluta pea õla suunas kõrvale, vastaspoole õlg alla suruda. korrata teise poolega · tõsta õlad, lase lõdvalt alla
Ka aitab, kui lapsed teeksid kodus vajalikke harjutusi, kuid sellele tihti loota ei saa. Rühiprobleemidega tuleb pöörduda ortopeedi poole, kes saadab rühihäiretega lapsed Tallinnas näiteks kesklinna polikliiniku taastusraviosakonda võimlema ja ravikehakultuuri tegema. Vastavalt vajadusele korratakse kuuri kord kvartalis või kord poole aasta jooksul. Joonis 2 Vale rüht Küfoos ehk kumerselgsus (ladina keeles kyphosis) on inimesel esinev tahapoole suunatud lülisamba kõverdus rinna- ja ristluuosas. Küürselgsuse ehk küfootilise hoiakuga kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist, põhjustavad väsimust, nõrkust
(kõhu-, paraspinaalsed ja tuharalihased),et parandada lülisamba stabiilsust. Ägeda alaseljavalu puhul on esimesteks eesmärkideks valu leevendamine ning võimalikult peatne sportimise jätkamine. Valuravis on efektiivseks osutunud pidev soojakott. Treeningutele tagasi tulles peaks endisele koormustasemele jõudma järk- järgult. Rühihäired Rüht ehk kehahoiak on viis, millega säilitatakse keha vertikaalasend. Eest-taha võivad esineda järgmised rühihäired: kühmselgsus;nõgusselgsus ;kumerselgsus; lameselgsus. Rühihäirete tekke peamised põhjused on: keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil; vale tööasend; kehatüve lihaste nõrkus( ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis); ihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetiifilise iseloomuga.
kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet. Kõndimine ja seismine ei avalda seljale nii kahjustavat mõju kui istumine. ÕIGE RÜHT · Lülisamba füsioloogilised kõverused õige kujuga · Kehaosade sümmeetriline asend · Lihastoonus võrdne mõlemal pool RÜHIVEAD · Küfoos (e. kumerselgsus) · Lordoos (e. nõgusselgsus) · Kõverkaelsus · Skolioos (lülisamba kõverdumine küljele) · Lameselgsus MIDA TEHA? Erinevate treeningute ja harjutustega, erinevaid lihaseid treenides, on võimalik on rühivigasid parandada. Näiteks küfoosi puhul tuleks treenida trapets- ja romb lihast ning selgroosirgestajalihaseid; lordoosi puhul kõhu- ja tuharalihaseid. MINU RÜHIVEAD Õnneks on mul vedanud hea rühiga. Üritan alati selg sirge ning õlad taga käia. Ka otseseid
kangustunne põlvliigese sisemisel poolel põlvliigese lukustumine ei saa kükitada, trepist ülesminek raskendatud turse põlvliigese sisemisel poolel Välise meniski vigastuse korral on valu välisküljel, sümptomid on üldjoontes sarnased. 3) Mida kujutavad endast rühihäired? Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: kühmselgsus - süvenenud on rinnaküfoos nõgusselgsus - süvenenud on nimmelordoos kumerselgsus - kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud lameselgsus - kõik lülisamba kõverdused on lamendunud ja vaagna kaldenurk vähenenud Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vlidakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused: Keha raskuskeskme muutmine kasvuspurdi perioodil
Need lülisamba füsioloogilised kõverused on tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata. Rinnaküfoos ehk kõverdus taha hakkab välja kujunema u poole aastastel lastel istuma asudes, püsti tõustes aga nimmelordoos ehk kõverdus ette. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: · kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos; · nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos; · kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud; · lameselgsus kõik lülisamaba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vildakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fi kseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: · keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil;
Oluline osa rühi kujundamisel Lülisammmas – füsioloogilised kumerused ja nõgusused suurendavad rinna- ja vaagnaõõne mahtu; annavad lülisambale amortisatsioonivõime ehk vetruvuse, muutes selja vedruna elastseks ja tagades sellega rindkerele vajaliku liikuvuse, hõlbustades seega tasakaalu säilitamist. Vaagnavööde – selle asendist sõltub nimmenõgususe suurus. Vaagna pöördumisel taha nimmenõgusus kaob, selg kumerdub reflektoorselt ja tekib kumerselgsus. Ette kaldumisel nimmenõgusus suureneb ja tekib nõgusselgsus. Siinkohal tuleb õppida säilitama õiget keskasendit nii kõndimisel kui istumisel. Pöid – funktsionaalselt täiuslik pöid on hea rühi aluseks. Pöiavõlvid on väljakujunenud 7. – 8. eluaastaks ning fikseeruvad 12. eluaastaks. Rühi vormid Aktiivne rüht – eeldab õiget kehakasutust igapäevaelus ehk dünaamilist rühikust.
- vähendab lülisamba ja liigesesidemete ülekoormust, - hoiab ära lülisamba fi ksatsiooni ebanormaalses asendis, - hoiab ära väsimuse teket, - hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid, - hoiab ära seljavalu ja lihasvalud, - aitab kaasa heale väljanägemisele. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: - kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos, - nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos, - kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud, - lameselgsus kõik lülisamba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: - keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil, 31 - ebaõige tööasend,
- hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid, - hoiab ära seljavalu ja lihasvalud, - aitab kaasa heale väljanägemisele. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: - kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos, Rühihäired esine- - nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos, vad nii eest-taha- - kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suu- kui ka küljesuunas renenud, - lameselgsus kõik lülisamba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähe- nenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselg- suseks. Kui vildakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib
annaabi.ee 
