liinivedu - Tootmise kaudkulud: kulukäitur – reiside arv, kulukandjad – bussidepuhastamine, dispetšeri siseteenus, piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõiduplaani koostamine Juurutamise protsess: kulukandjate valik, protsesside ja tegevuste määratlemine, tegevustele põhjendatud kulukäitur(te) valik ja mõõtmine, kulukogumite moodustamine, kululiikude (ressursside) arvutamine, kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse, tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine, tegevuse kulude jaotamine kulukandjatele, aruandluse kujundamine 2. KULUDE JUHTIMINE (loengu 6 algus) A. Kulude juhtimine – eesmärgistatud, tulemuslikkusele suunatud tegevusprotsess, millega kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga. Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik: – strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, – kasumlikkuse suurendamiseks,
piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõidulehtede trükikulud, sõiduplaani koostamine iii. Juurutamise protsess o Kulukandjate valik o Protsesside ja tegevuste määratlemine o Tegevustele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine o Kulukogumite moodustamine o Kululiikide (ressursside) arvutamine o Kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse o Tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele o Aruandluse kujundamine 2. Kulude juhtimine (loengu 6 algus) a. Mõiste, sisu, funktsioonid – kulude juhtimine (cost management), kus kogutakse võimalikult täpset andmestikku toodete (teenuste) kulude kohta, mis aitaks juhtkonnal langetada eelkõige olulise kaaluga otsuseid
kuluobjektiga ja mille alusel jaotatakse tegevuste kulud kuluobjektidele. Tegevuspõhises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse käigus seostatakse ressursside kulud tegevustega, sama tegevusega seotud ressursside kulud paigutatakse ja/või jaotatakse ressursi kulukäiturite abil vastava tegevuse kulukogumisse ning pärast seda jaotatakse erinevatesse kulukogumitesse kogutud kulud tegevuse kulukäiturite abil kuluobjektidele.Tegevuspõhine kuluarvestus loob eeldused kasutamata ressursside mõõtmiseks, analüüsimiseks, loomiseks ja juhtimiseks. Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised: Tootmises otseste kulude osatähtsuse vähenemine ning kaudsete kulude osatähtsuse suurenemine Toodete ja teenuste valik on muutunud laialdasemaks Võimaldab leida täpsemalt ja informatiivsemalt toote kulusid
- Operatsioonikulu arvestus (operation costing system) Juurutamise protsess (läbiva harjutuse põhjal) o Kulukandjate valik o Protsesside ja tegevuste määratlemine o Tegevustele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine o Kulukogumite moodustamine o Kululiikide (ressursside) arvutamine o Kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse o Tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele o Aruandluse kujundamine - Eesmärkide püstitamine (nt õigete hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks informatsiooni saamine) - Nõuete määratlemine (nt arvestuse lahususe tagamine teguleeritavate ja mittereguleeritavate tegevusvaldkondade vahel)
kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuse käigus seostatakse kulud nende tekkekohaga ettevõttes. Lihtsustatult võib kulukohad liigitada: · Põhitegevuse kulukohad · Tugiteenuste kulukohad · Abitegevuste kulukohad · Üldjuhtimise kulukohad Kululiik, kulude liigitamine Kulude liigitamise all mõistetakse tegevust, mille käigus eristatakse erinevad kululiigid ja grupeeritakse need kulukogumitesse, lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad), funktsioonidest (tootmiskulud, müügikulud jt) või kasutamisest majandusüksustes. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Objektiivse liigitamise aluseks on kulude tekitamise eesmärk. (siseinfoks) Subjektiivse liigitamise aluseks on tekkinud kulude olemus. (välisinfoks) Oluline kulude liigitamise põhimõte on: iga kulude juhtimise ja arvestuse eesmärgi saavutamiseks tuleb teha sellest eesmärgist lähtuv kulude liigitus.
, et lühiajal. muutuvkulud muutuvad proports. tulemusega lühema per. lõikes. Kant. toodetele mahupõhiste käiturite abil (otsene tööaeg, tooraine kulu). Pikaajal. muutuvkulude jaot. toodetele kasut. tegevuspõhiseid käitureid. Tegevuspõh. kuluarv. eeldab 4 olulise momendi määratlemist: 1) eri toodete tootmisega kaasnevate kulude teke; 2) kulukäiturite liigitam. ja valik eri kulude tekkemehhanismide seisukohast; 3) samade kulukäituritega seotud kulude koondam. kulukogumitesse; 4) käiturite kasut. kulude jaotam. toodetele lähtudes kulukogumist. 25 19. Firmasisene planeerimine (eelarvestamine). Ettevõtte koondplaan. Plan. - otsustusprotsess, mille käigus valit. ress. kasut. eri alternatiivide vahel. Hõlmab: 1) Prognoosimist - hinnangute andm. eesootavatele (ja väljaspool e/v otsest kontrolli olevatele) sündmustele. Oluline pidev muutuste anal. müügi- ja ostuturgudel. Erineb plaanist eelkõige vastu-
eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektile otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade määratlemise eesmärgiks on välja tuua, millistes organisatsiooni struktuurides või protsessis tekivad kulutused, mis on vajalikud konkreetseks kuluobjektide valmistamiseks. (Karu, 2008, lk 73) Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm[ CITATION Mer03 p 443 l 1061 ]. Kulude liigitamine on tegevus, mille käigus eristatakse erinevad kuludokumendid ja grupeeritakse need kulukogumitesse lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad, väärtust lisavad jt), funktsioonidest (tootmiskulud, müügikulud jt) või kasutamisest majandusüksustes (CIMA, 2002, lk 27). Üheks probleemsemaks aspektiks kulude arvestamisel on üldkulude jaotamine ehk kuidas kaudkulud oleks võimalikult loogiliselt ja põhjendatult jaotatud kuluobjektidele. Põhiliselt kasutatakse üldkulude jaotamisel kuluobjektide kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 135-137)
oluline on see ka juhtimisotsuste tegemise jaoks (Karu, 2008, lk 107). Juhtimisotsused, mis seostuvad ettevõtte tulemustega toodete, allüksuste ja struktuuri segmentide lõikes, eeldavad kulude jälgimist. Seepärast tuleb ettevõtte sisese arvestussüsteemi kujundamise algjärgus kontoplaani koostamisel antud aspekte arvestada (Haldma & Karu, 1999, lk 36). Kulude liigitamine on tegevus, mille käigus eristatakse erinevad kuludega seotud algdokumendid ja grupeeritakse need kulukogumitesse lähtuvalt kulude olemusest, funktsioonidest või kasutamisest majandusüksustes (CIMA, 2002, lk 27). Kulude arvestusele ettevõttes tuleb pöörata suurt tähelepanu, kuna nende õige kajastus omab olulist tähtsust finantsarvestuses. Tähtis on järgida arvestuspõhimõtteid ja alusprintsiipe ning vastavalt nendele kajastada algdokumentidelt saadud info raamatupidamisregistrites. 14 1
Pikaajaliste muutuvkulude jaotamisel toodetele mahupõhised käiturid jaotusbaasi kujundajatena ei sobi. Vajalik on tegevuspõhise kuluarvestuse rakendmine. Tegevuspõhine kuluarvestus eeldab järgmiste momentide määratlemist: 1. Erinevate toodete tootmisega kaasnevate kulude tekkimine 2. Kulukäiturite liigitamine ja valik erinevate kulude tekkemehhanismide seisukohast 3. Samade kulukäituritega seotud kulude koondamine kulukogumitesse. 4. Käiturite ( jaotusbaaside) kasutamine kulude jaotamiseks toodetele lähtudes kulukogumist. 34. Toodangu omahind ja selle kalkuleerimise metoodikad. Eelnevalt vaatlesime, et tootmisomahind peaks sisaldama vaid tootmiseks tehtud otsekulusid ja tootmislikke üldkulusid. PROBLEEM seisabki tootmislike üldkulude jaotamise metoodikas toodangu liikidele. Üldjuhul kujuneb toodangu ühiku omahind järgmiselt: Toodanguühiku omahind = ( muutuvkulud + püsikulud)/toodanguühikud
annaabi.ee 
