Metsatööstuse ettevõte Põhitarbija Põllumajanduse ettevõte Eraisik, kellele meeldib matkata ja seigelda Teha koostööd Potentsiaalne seiklejatest/matkajatest blogijatega, kes saaksid sõidukit klient proovida ja arvustada ning välja tuua, miks see sõiduk sobib just sellisele segmendile Arvame, et tegemist on kulukeskse hinnakujundusega Hinnakujunduse Kasutatakse juurdehindluse meetod meetodit Ford Ranger madalam hind Nissan Navara kõrgem hind Alternatiivid Renault Alaskan kõrgem hind tootele Volkswagen Amarok kõrgem hind Tavahi Võrdlu Tavahi nd s% nd Ford Toyot Range 2670 2885 a
(a) liikumine piki nõudluse kõverat vasakule (b) liikumine piki nõudluse kõverat alla paremale (c) nõudluse kõvera nihutamine vasakule toote täiustamise abil (d) nõudluse kõvera nihutamine paremale tugevama reklaami abil 21. Firma alandas sooduskampaania ajal 100-eurose toote hinda 30% võrra. Peale kampaania lõppu tõsteti hinda uuesti 30%. Kui palju maksab toode nüüd? …………………91………………….eurot 22. Kulukeskse ja tarbijakeskse hinnakujunduse põhiline erinevus on (a) kulukesksetena arvutatud hinnad kujunevad kõrgemaks (b) tarbijakesksetena tuletatud hinnad kujunevad kõrgemateks (c) lähtepunktis, millest hinna kujundamist alustatakse (d) konkurentide hindadega arvestamises 23. Milline on põhiprobleem, kui ettevõte tahab kasutada hinnapõranda hinnakujundusmeetodit (piirkulude hinnameetodit)?
juurdehindluse protsent. Meetodi puudused: selline hinnakujundus ei peegelda kauba väärtust tarbija jaoks. Ta ignoreerib nõudluse taset ega arvestata konkurentide hindade mõju nõudlusele. Paljud kulud sõltuvad käibe suurusest ning samuti on konkreetse toote omahinna kalkuleerimine tavaliselt tinglik - tulemus sõltub üldkulude jaotamisest erinevate toodete vahel. Tootmiskulude alandamise korral peaks selle meetodi korral alandama ka hinda. See ei pruugi olla arukas. Kulukeskse hinnakujunduse erivormiks on marginaalne hinnakujundus. Sel juhul lisatakse juurdehindlus ühe täiendava toote (piirtoote) tootmiskuludele. Meetodit võib kasutada, kui garanteeritud müügimaht kõrgema hinna juures on piisav ettevõtte üldkulude katmiseks. Kui on saavutatud müügimaht, mis katab ära kõik kulud (sh üldkulud), siis täiendavate toodete müügil võib põhimõtteliselt lubada hinnaalandust. Iga hind, mis on piirkuludest suurem, annab lisakasumit
koha vastu ning külastavad tihedamini. Matkad on inimeste tervisele kasulikud. Teha koostööd Taevaskoja Puhkekeskusega või Lokko Talu Loodusmatkadega. Välised ohud: Tugevad konkurendid, maaelu langus ja inimeste koondumine suuremate linnade ümber ning mittehuvitumine looduses olemisest (huvi tehnoloogia vastu kasvab), pigem käiakse reisimas kaugemal. 4.9. Hinnakujundus Hinnakujundus poliitikaks valisin kulukeskse hinnakujunduse. Selleni jõudsin, kui arvestasin palju inimesed oleksid valmis antud teenuse eest maksa, kui palju mul endal läheb raha varustuse ja palkade peale ja millised on üle eesti olevad hinnad sellistele matkadele. Samas arvestada ka sellega, et kohe pärast esimest aastata ei jääks miinustesse ja võimaluse juba järgmisel aastal kasumist teenida. Arvestasin ka sellega, et liiga madala hinna korral võb tekkida tarbijatel
- Teenuse või funktsiooni kuluarvestus - Üksiktoote kuluarvestus Toote kuluarvestus- protsess, mille käigus kogutakse, liigitatakse ja jaotatakse otsesed materjalikulud, otsesed tööjõukulud ja üldkulud väljundiks olevatele kuluobjektidele. Kuluarvestuse eesmärkide püstitamine: Üldised- strateegilised, taktikalised, lühiajalised Spetsiifilised- toodangu ja teenuste oma -ja müügihinna kalkuleerimine; ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Kulude liigitamine- tegevus, mille käigus eristatakse erinevate kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse lähtuvalt kulude olemusest, funktsioonist või kasutamisest ettevõttes. Eesmärgid: 1) kulude liigitamine raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. 2) varade mõõtmiseks ja hindamiseks. 3) otsuste vastuvõtmiseks. 4) planeerimiseks, tulemuslikkuse hindamiseks. Kulude liigid: 1) Vara hindamine: Aegunud e
Üldised eesmärgid Spetsiifilised eesmärgid Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja Toodete ja teenuste omahinna ja müügihinna kasutamise rahaliste parameetrite kalkuleerimine kindlakstegemine ja kajastamine Kulude planeerimine Materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll Kuludega seotud normatiivide määratlemine Juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine Kuludega seotud eesmärkide saavutamise Ettevõtte siseste tulemusüksuste kontroll tegevustulemuste kindlaksmääramine ja ettevõtte jooksva majandustulemuse hindamine Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ettevõtte kuluarvestusesüsteemi realiseerumine järgmistes peamisestes komponentides: Kululiikide arvestus;
Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine · Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti KULULIIKIDE ARVESTUS mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel. (Mis liiki kulud tekivad?)
üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid: · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressurssidekasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi realiseerumine kolmes peamises komponendis: · Kululiikide arvestus, mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised
eesm., milliseid süst. peab täitma. Kuluarvestu- se süst. eesm. jaot.: 1) Üldised eesmärgid: · mat. ressursside soet., tootmise ja kasut. rahaliste vahendite kindlaksteg. ning kajastam., · kulude planeerimine, · kuludega seotud normatiivide määratlemine, · kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll. 2) Spetsiifilised eesmärgid: · toodete ja teenuste oma- ning müügihinna kalkuleerimine, · mat. ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll, · juhtimisotsuste kulukeskse infoga varustamine, · e/v siseste tulemusüksuste teg.tulemuste kindlaksmääram. ja e/v jooksva maj.tulemuse hindam. Eesmärkide saavut. aluseks on e/v kuluarvestuse süst. realiseerumise 3 komponenti: 1. kululiikide arvestus peab selgit., millised kulud e/v-s esinevad, võttes arvesse nende kujun. ja käitumise erinevaid aspekte. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega; 2. kulukohtade arvestus peab selgit
Üldised eesmärgid: · materiaalsete vahendite soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste mõõtmete kindlakstegemine ja kajastamine; · kulude kavandamine; · kuludega seotud normide määratlemine; · kuludega seotud eesmärkide täitmise kontroll. Spetsiifilised eesmärgid: · toodete ja teenuste omahinna ja sobiva müügihinna kalkuleerimine; · materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; · juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine; · ettevõtte siseste tulemusüksuste tegevustulemuste kindlaksmääramine ja jooksva majandustulemuse hindamine. 7 Loetletud eesmärkide saavutamiseks on vajalik ettevõtte loodav/olemasolev kuluarvestuse süsteem liigendada omakorda kululiikide, kulukohtade ja kulukandjate arvestuseks. 2. Kuluarvestuse süsteem, kululiigid