a) suure ostukoguse puhul, b) ajutistele klientidele c) pangaülekandega tasumise eest 19. Kõrget-aktiivset hinnakujundamise strateegiat kasutatakse: a) mainekatel kaupadel mille kvaliteeti ei oska tarbija hinnata b) siis kui tarbija on huvitatud kvaliteedist, tähelepanu kauba omadustel c) kui tarbijale tähtis hind, firmal on konkurentidega võrreldes kulueelised, firma turupositsioonid tugevad d) väiksed kulud, tavaliselt ei reklaamita, kuna kardetakse, et tarbija võib pidada kauba kvaliteeti madalaks. 20. Madalat- passiivset hinnakujundamise strateegiat kasutatakse: a) mainekatel kaupadel mille kvaliteeti ei oska tarbija hinnata b) siis kui tarbija on huvitatud kvaliteedist, tähelepanu kauba omadustel c) kui tarbijale tähtis hind
kinni peetakse. · III Tööjaotuse tootlikkus: · Tööjaotuse tähendus seisneb selles, et igaüks teeb seda, milleks temal on erilised võimed ja anded, seega eriline inimkapital. Sel kombel saavad need varad parima kasutuse. Enamgi veel: alles spetsialiseerumine loob eelduse teatud võimekustesse investeerida. · Tööjaotuse kasudel on kaks alust: · suhtelised kulueelised · tootlikkuseelised (vt raamat) · Absoluutsed ja suhtelised kulueelised: · Absoluutsed kulueelised ilmnevad siis, kui üks tootja suudab mingit ühte väljundit toota väiksemate sisendikuludega kui mõni teine tootja. Suhtelisi kulueeliseid mõõdetakse seevastu kahe toote tootmiskulude võrdluses. · Kui võrrelda tootjaid, kes valmistavad kahte toodet, siis võib küll ühel olla mõlema toote osas absoluutne
ettevõte olema. 2. Ettevõtte analüüs e. meie tugevad ja nõrgad küljed. 3. Klientide struktuuri analüüs annab olulise pildi ettevõtte turust. Kliendid jaotatakse tavaliselt A-,B- ja C-klientideks (e. suurkliendid, keskmised kliendid ja väikekliendid). 4. Sissetulekute struktuuri analüüs 5. Kulude struktuuri analüüs 6. Kulupositsiooni analüüs e. kus on meie kulueelised või ülekulud? 7. Imago analüüs e. kuidas näeb meid turg 8. Kliendi rahulolu analüüs Äritasandi strateegia valik lähtub kolmest küsimusest: Kelle vajadusi me rahuldame? Milliseid vajadusi me rahuldame? Kuidas me neid vajadusi rahuldame ? ( … ehk millised on meie eristavad kompetentsid?) Strateegiline kontroll on korporatsiooni-, äri- ja funktsionaalse tasandi
Laiemalt tõlgendades mahuvad siia alla ka tänava- ja muud infrastruktuurivõrgustikud, sotsiaalkindlustussüsteemid ja koguni organisatsioonikultuur. Tööjaotuse tähendus: Igaüks teeb seda, milleks temal on erilised võimed ja anded, seega eriline inimkapital. Sel kombel saavad need varad parima kasutuse. Enamgi veel: spetsialiseerumine loob eelduse võimekustesse investeerida. Tööjaotuse kasudel on kaks alust: 1.)suhtelised kulueelised, 2.)tootlikkuseelised Kindlustus toodab turvalisust, mille eest kindlustatav maksab kindlustuspreemiat. Mõlemad on antud juhul võidumehed nagu vahetuse puhul ikka. Kindlustatavale on turvalisus rohkem väärt kui väike kindlustuspreemia, aga ka kindlustus töötab kasumiga. Viimane võib sellist äri endale lubada suurte arvude seaduse olemasolu tõttu, sest piisavalt paljude tehingute korral muutub risk ennustatavaks. Sedavõrd ei
Kõrge-passiivse strateegia puhul on võimalik müüa kalleimaid tooteid rõhutades peamiselt nende hinnaga mitteseotud aspektidele, turusegmendid peavad olema huvitatud peamiselt toote kvaliteedist ja funktsioonidest. (Vihalem 2003:67) Madala-aktiivse strateegiat kasutavad paljud vahendajad, efektiivne on see sel juhul, kui tarbijale on tähtis hind, kuid firma turupositsioon on tugev ja tal on konkurentidega võrreldes kulueelised. (Vihalem 2003:67) Madalat-passiivset strateegiat rakendavad peamiselt ettevõtted, mille tootmiskulud on suhteliselt väikesed. Need firmad ei saa hindu madalatena reklaamida, sest kliendid võivad hakata kahtlema toote kvaliteedis, need firmad peavad pigem propageerima toote väärtust. (Vihalem 2003:67) Erinevatele ettevõtetele sobivad erinevad hinna abil positsioneerimise viisid, seega on väga oluline, et enne oma hinnapoliitika valimist saaks sihtturg ning ka toote omadused, millega
9. SWOT analüüsimeetod, selle kasutamine ja puudused Strenghts sisemised tugevused Weaknesses sisemised nõrkused Opportunities väliskeskkonnast tulenevad võimalused Threats väliskeskkonnast tulenevad ohud Sisemised tugevused: suur turuosa, head finantsressursid, hea maine tarbijate silmis, head strateegiad funktsionaalsetes valdkondades, uurimus- ja arendustööde tase, tugev tippjuhtkond, kõrge tootlikkus, hea kvaliteet, tulu mastaabiefektist, omandiõigus tehnoloogiale, kulueelised, head turustuskanalid, paremad reklaamikampaaniad, toodete uuendamise oskused, üleolek tehnoloogilistes oskustes. Sisemised nõrkused: selge strateegia puudumine, strateegia nõrk elluviimine, vanamenud hooned ja seadmed, mahajäänud IT-süsteemid, madal rentaablus, sisemised tootmisprobleemid, kvaliteediprobleemid, mahajäämus uurimus- ja arendustööde alal, nõrgad juhtimisoskused, innovatsioonide puudumine, nõrgad turustuskanalid, keskmisest nõrgemad
Tehingupartner pole põhimõtteliselt oluline. Erandiks on muidugi huvi vahetuspartneri usaldusväärsuse vastu 3. Tööjaotus Tööjaotuse tähendus seisneb selles, et igaüks teeb seda, milleks temal on erilised võimed ja anded, seega eriline inimkapital. Sel kombel saavad need varad parima kasutuse. Enamgi veel: alles spetsialiseerumine loob eelduse teatud võimekustesse investeerida. Sedavõrd rajanevad praktiliselt kõik kultuurisaavutused tööjaotusel. Absoluutsed kulueelised ilmnevad siis, kui indiviid, ettevõte või riik suudab mingit väljundit toota väiksemate sisendikuludega kui mõni teine tootja. See võib olla seotud sisendiga parema varustatuse, paremate võimete või soodsamat tootmistingimustega. Tüüpnäide on vein, mida lõunamaades on külluses. Norra veini pole aga keegi joonud. Absoluutsete kulueeliste puhul lähevad arvesse ühe toote kulud. Suhtelisi kulueeliseid mõõdetakse seevastu kahe toote (väljundi) tootmiskulude
Uus võib kas täielikult või osaliselt välja tõrjuda. Keskkonna ohustamine - määratakse keskkonna koormamise tase. Väärtushinnangute profiil aktsionäride nägemus sellest, milline peab ettevõte olema. Klientide struktuuri analüüs tehakse kindlaks, kas käibe annavad mõned üksikud või hulk kliente. Sissetulekute struktuuri analüüs millised tegevused on kuluintensiivsed ja kas ettevõte on töö, kapitali või materjalimahukas. Kulupositsiooni analüüs kus on kulueelised või ülekulud Imago analüüs - kuidas näeb meid turg Kliendi rahulolu analüüs kui rahul on kliendid Innovatsioonianalüüs uued ärivõimalused tulevikus Portfoolio analüüs ettevõtte positsioon võrreldes tugevamate konkurentidega Toote portfoolio kui tugevad ollakse toodetega võrreldes konkurentidega Kliendiportfoolio positsioon üksikute klientide kliendigrupide juures. Tehnoloogia portfoolio tehnoloogia ja tootmismeetodite positsioon
Probleem: kui kahjustaja on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta kahjutasuks kohustatud, mis ei motiveeri optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust. Ohustamisvastutus: Kahjustaja suurendab ettevaatust ja vältimiskulusid seni kuni selle piirkulu saab võrdseks marginaalse kahjuootusega (x’); Probleem: E ei ole motiveeritud oma panuse andmiseks kahjude vältimiseks. 27. Suuruseelised ja nende põhjused. Suuruseelised (economies of scale): Kulueelised –mastaabisääst; Arenduseelised; Jaotamatus – pidev võimsuskasv tehniliselt võimatu; Põhjused: Tootmistegurite miinimumvajadus > 0; Kahe kolmandiku reegel: mahu kasv > materjalikulu kasv; Stohhastiline sääst: suurus aitab riske hajutada; (Miinimumvõimsuste) vähima ühiskordse efekt (6-10-15>30); Õppimis- e kogemusefektid; Võrgustikuefektid. 28. Pöördumatud kulutused (investeeringud). Pöördumatud kulutused (sunk costs): Investeeringud turule
o Teistele oma tegevusega tekitatud kahju (negatiivsed kõrvalmõjud) ja kasu (positiivsed kõrvalmõjud) jääksid kompenseerimata, kui valitsus ei sekkuks. o Puhtad avalikud kaubad (riigikaitse, seadused jne) ja mittepuhtad avalikud kaubad, mille tootmine on poliitiline otsustus. Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus o Suuruseeliste (economies of scale) alla kuuluvad 1) kulueelised – mastaabisääst ja kahanevad tükikulud; 2) arenduseelised – suurem arenduseelarve. Seega on majandus- likult otstarbekam (odavam), kui kogu nõudluse rahuldamiseks vajalik tootmine on koondatud mõnda suurde või äärmuslikul juhul ainult ühte (suur)ettevõttesse. o Pöördumatud kulutused (sunk costs) on sellised investeeringud, mis on
annaabi.ee 
