Kultuursorte paljundatakse pookimisega ja pistikutega. ohtrus on kibuvitsal põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vööndis, üksikute liikide levila tungib põhjas kuni tundraaladeni. Enamik kultuurroosidena tuntud liike pärineb Kesk- ja Edela- Aasiast. Kibuvits kasvab looniidul, pärisniidul, puisniidul, vahel ka metsaservades. Enamasti valguslembesed. Meie looduslikud liigid on külmakindlad, kuid rohked kultuursordid külmaõrnad. Viimased on ka võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes. Kibuvitsast saavad tolmeldavad putukad nektarit. Eestis ei kuulu ükski kibuvitsaliik kaitstavate taimede nimekirja. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks
KIRSIPUU Kirsipuude kultuursordid kujunesid välja Hiinas. Seal on nad oma kaunite õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks, mida võib näha maalidel. Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad
• Pargiroose sügisel ei lõigata Rooside lõikamine • Väänroosidel säilitatakse 3-6 võrset tervikuna • Oktoobris õitsvatel põõsastel lõigata ülearused õienupud ja vesised võsud – lõige teha 1-3 cm pungast kõrgemal • Eemaldada kõik haiged lehed ja põletada • Rooside lõikamine on paljuski kogemuslik, sõltudes sordist, väetamisest, kasvukohast jne Rooside katmine talveks • Ühekordse õitsemisega kibuvitsad valmistuvad talveks paremini kui kultuursordid • Kibuvitsadel muutuvad tärklist sisalduvad ühendid suhkruteks ja taimerakud kohanevad külmaga • Kultuursortidel toimub see protsess ainult osaliselt, mistõttu toimub koore lõhenemine rakumahla külmumise tõttu Rooside katmine talveks • Suurim oht roosidele on talvel, kui lumeta perioodil langeb temperatuur nädalaks -15 kuni -20⁰-ni. Sel juhul ei suuda soojustav mullakuhil juurekaela külmumist kaitsta • Eriti ohtlik on veel kesktalvine pikk sula,
piirkonnas. Tootmine Porgandikasvatuse ajaloost Porgandi päritolumaa ja kultuurivormide tekke kohta on teadlastel erinevaid võimalusi. Välja on pakutud mitmeid Euraasia alasid alates Kesk-Aasiast kuni Vahemeremaadeni välja. Porgandi metsikuid eellasi leidub paljudes maailma piirkondades. Metsporgandit leidub kohati ka Eestis, peamiselt mandri lääneosas ja saartel. Aastasadade vältel on porgandi metsikutest eellastest inimese kaasabil välja kujunenud lihaka juurviljaga kultuursordid. Neid on nii oranzi- ja oranzpunase-värvilisi, mida nimetatakse karotiiniporganditeks, kui ka valge-, kollase-, roosa- ja mustavärvilisi. Eestis kasvatatakse oranzi- ja oranzpunasevärvilisi sorte.Eestisse tõid porgandikasvatamise kogemuse sakslastest mõisnikud. 19. sajandi lõpuks oli porgand mõisaaedade kaudu jõudnud juba paljudesse taluaedadesse ja muutunud kiiresti rahva lemmikuks. Porgandit kasvatatakse peaaegu igas köögiviljaaias, eriti aga siis, kui peres on lapsed.
G – väikesed akrotsentrikud 23. Polüploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Ploidsus – homoloogiliste kromosoomide kordsus n = basaalarv, kromosoomide arv ühes kromosoomikomplektis Polüploidsed rakud omavad mitut kromosoomikomplekti. 3n, 4n, 5n, .... Polüploidsus: 1. Takistab soomääramise mehhanismi toimimist 2. Esineb peamiselt taimedel, mis paljunevad ka vegetatiivselt 3. Polüploidid on suuremad. Nt polüploidsed kultuurtaimed (maasikad nt) Maasika kultuursordid on oktaploidsed (8 koopiat kromosoome). Metsmaasikas on diploidne. Polüploidsus loomadel: Harva esinev, põhjustab steriilsust Sagedasem kaladel, amfiibidel, sisalikel, putukatel. Nt: triploidne ahven on suurem, kiirema kasvuga, haigustele vähem vastuvõtlik Nt: Triploidne auster on suurem ja haigustele resistentsem; paremad maitseomadused Imetajatele on polüploidsus üldjuhul letaalne Erandiks vizcacha rott (Tympnoctomys barrerae) Argentiinas
Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud erinevaid toiduhankimise viise. Söödavate taimeviljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatisallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned kasvama lähevad, ja õppisid järkjärgult kasutama seda teadmist sobivate taimede kasvatamiseks. Tõenäoliselt kaasnes sellega algeline sordiaretus maha külvati jõudsamini kasvavate ja paremat saaki andvate taimede seemneid. Nii kujunesid esimesed kultuursordid. Metsarikkamates piirkondades, kus põllumaa ettevalmistamine oli kõige hõlpsam maharaiutud puid põlema pannes, levis eelkõige alepõllundus. Peamine maaharimisriist oli kõikjal pikka aega kõblas. Ka karjakasvatus sai arvatavasti alguse järkjärgult. Ka küttidel on vahel komme kanda hoolt oma jahiloomade juurdekasvu eest, säästes karja noorliikmeid. Võimalik, et otsustavaks sai oskus suunata metsikuid lamba- ja kitsekarju nende juhtloomade mõjutamise läbi, mis
Kiirendab ainevahetust. Hirsitangust saadavad tooted: · Hirsitang; · Hirsihelbed. Tatratangud tatar on oluline taimetoitlase menuus. Tatart kasutatakse kas jahuna või teradena. Kõige kuulsam söök,mis tatra jahust tehakse on pillnid. Tatra terasid on kahte kiiki: · Kroovitud tangud (tatraterade viljakestadest vabastatud tuumad); · Purustatud tangud (tatra purustatud tuumad). Riis teadaolevalt maailma vanim toiduvili. Riis tuhanded kultuursordid jagatakse kaheks: · Keskmise- ja lühikeseteralised; · Pikateralised. Riisi töötlemiseks on kasutusele võetud selline tehnoloogiline protsess nagu paraboiling, mis tähenab, et kestaga toorriisi leotatakse rõhu all. Toitained eralduvad kestast ja kliist ningi tungivad rõhu mõjul riisiterade rohkesti tärklist sisaldavasse sisemusse. Niisked terad
sajandist. Esimene kirjalik teade elulõngade kohta pärineb1548. aastast W. Turneri raamatust ,,The Names of Herbes" Elulõngad võib jagada kahte suurde rühma: suureõielised elulõngad ja väikseõielised elulõngad. Suureõielised elulõngad on enamasti inimese poolt aretatud hübriidid. Väikseõielised on valdavalt metsikud liigid ja nendest aretatud sordid (Kivistik, 2013). Elulõngade suureõielised ja kirkavärvilised, rikkalikult õitsevad kultuursordid on kauneimad ronitaimed meie kliimas. Nende abil saame kujundada seina- ja müüripindu, lehtlaid jm. Kuigi enamuse elulõngade jaoks saabub õiteaeg alles augustis-septembris, võime oskusliku sordivaliku korral elulõngade õitsemist nautida läbi terve suve: maikuust oktoobrini välja (Järv, 2001). Joonis 21. Valik elulõngasid. (Foto t. Kivistik) 5.1.2. Tagasilõikamine Ronitaimed, mille võrsed ei säili ületalve vajavad sügisel tagasilõikamist. Näiteks
sarapuupähkli tootjad veel Itaalia ja Hispaania, teistelt kontinentidelt aga USA ja Austraalia. Maailma sarapuupähklite kogutoodang on umbes 700000 tonni aastas. Väikesel Eestil puudub sarapuupähklite tootmise traditsioon, pigem varutakse neid veidi vaid talveks. Näitena korjati 1938. aastal 36650 liitrit sarapuupähkleid oma tarbeks või ka turul müümiseks. Üksikpõõsas annab 1.....3 kg pähkleid, kultuursordid isegi üle 10 kg. Pähkliaastad korduvad umbes iga 3...4 aasta tagant. Neid tarvitavad mitmed metsloomad ja linnud, kes samas varusid kogudes sarapuud ka levitavad. Pähklituum sisaldab 50.....60 % rasva, 14.....18 % valke ja 7.....18 % süsivesikuid. Loodusest korjatud pähklid on tavaliselt 0,5.....1,0 gr. Suurused. Pähklituumi kasutatakse pähkliõli valmistamiseks, samuti halvaa, müsli, kommide ja pagaritoodete komponentidena
annaabi.ee 
