HARILIK HÄRJASILM Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. LEVIKUALA Kasvab peaaegu kõikidel rohumaadel, sageli massiliselt (kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel) LEVIKUALA Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja- Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt. KASUTUSALAD Kasutatakse laialt lõikelillena, harvem iluaedades püsilillepeenardel Omab erilist väärtust kaunite õite ja
1) Varajased (kerahein, ida-kitsehernes) 7) Päikesekiirgus 2) Keskmise niiteajaga ( päideroog, punane ristik) 8) Õhu keemiline koostis 3) Hilisemapoolsed liigid (timut, hiline punane ristik) 9) Gravitatsioon 7) Kultuurrohumaadel kasvatavate kõrreliste taimede kasv ja areng eluiga Enamus stressi tekitavaid faktoreid on sügis- ja talveperioodil. Stress suvel: niiskus ja toitainete puudus. Liigid: Põldtimut, Harilik aruhein, H. kerahein, Aas-rebasesaba, Päideroog, Roogaruhein, Aasnunnikas, Mida kuivem suvi, seda rohkem kahjureid. Kui niitmiskordade arv on suur, siis taim talvitub halvasti. Punane aruhein jne
1.1 Lammaste kasvatamine ja pidamine Eestis Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100 % ulatuses lambafarmidest. Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub silo või mõne muu söödaga väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist lammaste pidamist tuleb eristada karjatamisest. Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. (Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011, lk 23) Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömiseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest
väljaleostumist. Esmajärjekorras vajalik juurviljadele ja liblikõielistele kultuuridele. •Tsinksulfaat – puu- ja köögiviljanduses 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine Kaaliumväetised mullas Muld seob väetistega mulda antud kaaliumi hästi, sulfaatioone halvemini, kloor aga jääb mullalahusesse, kus ta allub väljauhtumisele. Raskema lõimisega mullad on võimelised siduma suhteliselt suurtes kogustes kaaliumi, mistõttu võib neid anda ka varuväetisena. kultuurrohumaadel ei peeta otstarbekaks suurte kaaliumväetisenormide kasutamist, sest heintaimedel võib tekkida nn kaalium luksustarbimine. Magneesium vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju. Puudus eelkõige liivmuldadel. Väävli puudus avaldub eelkõige rist- ja liblikõielistel kultuuridel. Naatrium halvendab mulla struktuuri, kuid mõjub mõõdukates kogustes positiivselt peetidele porganditele ja ristõielistele kultuuridele. Kloor on kasulik mõõdukates annustes peetidele,
..3 kg päevas. 9) Lammaste karjatamine Karjamaarohi on lammaste peamiseks söödaks, mida lambad tarbivad pika perioodi jooksul (7-8 kuud) aastas. Poollooduslike rohumaade saagikus jääb alla kultuurrohumaade saagikusele ning ka rohu toiteväärtus on madalam (9,59,7 MJ/kg/ka) kui kultuurrohumaade karjamaadel. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, mil tänu soodsamale ilmastikule toimub kas intensiivne või vähem intensiivne rohu kasv. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. Ute päevaseks karjamaarohu söömuseks on keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Näiteks 10 kg elusmassiga talle söömus on 1-2 kg, 20 kg tallel 2,5 kg, 30 kg tallel 3,5 kg , 40 kg tallel 5 kg ja 50 kg tallel 6 kg karjamaarohtu päevas. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste (eelkõige valge ristiku) segud. Lammaste karjamaad peavad olema kuivad
Heina kvaliteet Kvaliteet Energia MJ/kg/ka MJ/kg Kehv 7,5 6,25 Keskmine 8,5 7,0 Hea 9,5 8,0 13.Lammaste karjatamine, Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. estis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, mil tänu soodsamale ilmastikule toimub kas intensiivne või vähem intensiivne rohu kasv. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömuseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste (eelkõige valge ristiku) segud
Kui lambad on tiinuse ja imetamise ajal laudas ning neid on kavas sööta heinaga, tuleb varuda orienteeruvalt 400 kg heina, 70 kg teravilja ja 10 kg mineraalsööta ute kohta aastas. Heina-silotüübilise söötmise puhul vajatakse ute kohta aastas 800 kg silo, 100 kg heina, 70 kg jõusööta ja 10 kg mineraalsööta. Lammaste karjatamine Kultuurrohumaade rohi. Utt sööb päevas 7-8 kg karjamaarohtu. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, enamasti kultuurrohumaadel. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste segud. Lammaste karjamaad peavad olema kuivad. Karjatamiskoormus kultuurkarjamaadel 8-10 utte/ha. Ühele utele 0,125 ha karjamaad. Karjatamiskoormus sõltub karjamaade saagikusest. Koplite tarastamine. Karjatamisviisid: Karjatamine kogu karjatamisperioodi vältel olemasoleval rohumaal. Kopliviisiline e rotatsiooniline – 3-8 koplit. Segakarjatamine – karjatatakse eri liiki loomi (nt veised ja lambad).
KOKKU 60 000 26 985 PLK-de hooldamine toimub kultuurrohumaade hooldusest erineval, pärandkooslustele sobival viisil. Kuna erinevalt kultuurpõllumaadest (sh kultuurniitudest) ei ole poollooduslikel kooslustel lubatud intensiivne põllumajandus, kehtivad nende hooldamisel võrreldes kultuurniitude hooldamisega teatud piirangud: niitmist on lubatud alustada hiljem kui kultuurrohumaadel, piiratud on väetiste ning pestitsiidide kasutamist, iseloomuliku liigikoosseisu säilitamiseks ei ole neile aladele lubatud kultuurliike külvata ega anda neil aladel karjatatavatele loomadele lisasööta. 2013. a on kaitstavatel aladel hoolduses ligikaudu 27 000 ha ja taastamises ligikaudu 3 000 ha poollooduslikke koosluseid. Suurem osa hooldatavatest poollooduslikest kooslustest asub eramaal (48%), riigimaadel asub hooldatavast alast 33% ning 19% alasid on jätkuvalt riigi
porganditele ja ristõielistele kultuuridele. Kloor on kasulik mõõdukates annustes peetidele, vähendab köögiviljades nitraatide sisaldust. Kaaliumväetised mullas Muld seob väetistega mulda antud kaaliumi hästi, sulfaatioone halvemini, kloor aga jääb mullalahusesse, kus ta allub väljauhtumisele. Raskema lõimisega mullad on võimelised siduma suhteliselt suurtes kogustes kaaliumi, mistõttu võib neid anda ka varuväetisena. kultuurrohumaadel ei peeta otstarbekaks suurte kaaliumväetisenormide kasutamist, sest heintaimedel võib tekkida nn kaalium luksustarbimine. Kompleksväetised Tänapäeval on paljudes riikides enamus kasutatavatest mineraalväetistest kompleksväetised. Kompleksväetiste kasutamisel suureneb töötootlus 24% ning väetiste kasutamisega seoses olevad kulud vähenevad 25%. Et toitained asuvad väetise igas graanulis kindlas vahekorras
Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub siis silo või mõne muu söödaga väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist lammaste pidamist tuleb eristada karjatamisest. Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, mil tänu soodsamale ilmastikule toimub kas intensiivne või vähem intensiivne rohu kasv. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömuseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Näiteks10 kg elusmassiga
annaabi.ee 
