Satie ja arendas pärast II Maailmasõda radikaalselt edasi John Cage Andreas Huysseni idee "postmodernsest seisundist" on jõudnud ka postmodernistlikku kunsti, milles tunnistatakse Jürgen Habermasi ettepanekut, et modernism on "lõpetamata projekt" ja otsitakse uusi kommunikatsioonipraktikaid. Mujal, eriti väljaspool Adorno traditsiooni, on postmodernismi innukalt omaks võtnud näiteks kultuuriteoreetik Jean-François Lyotard, muusikateadlane Lawrence Kramer ja paljud heliloojad, kelle jaoks tundub postmodernism vabanemisena sõjajärgse modernismi keeldudest. Sellises kliimas on avangardismi saatus selgelt küsitav. Ühe väitena on see mõiste olemas veel ainult kitsalt, tänapäevase kultuuri kohitsetud määratlusena, mis seostub jätkuva, kuid nüüdseks laialivalgunud modernismi projektiga. See projekt ei ole enam eriarvamusel, vaid eksisteerib mitmete kultuurivaldkondade ühes
totalitarism sai sündida kultuuris, mille aluseks on vabaduse ja inimväärikuse ideaal. Barthes, Roland prantsuse strukturalismi tähtsaim esindaja, Käsitlenud eriti kunstiliseteksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti autor Tekstile Autori andmine tähendab teksti vägivaldset peatamist, tema varustamist lõpliku tähistatavaga, kirjutuse sulgemist. Baudrillard, Jean - prantsuse postmodernistlik kultuuriteoreetik, sotsioloog ja filosoof,Meedia- ja tarbijaühiskonna keskseid kirjeldajaid ja analüüsijaid. Baudrillard'i nägemuse kohaselt on väline külg määrava tähtsusega inimeste nägemuse kujunemisel mingitest sündmustest ning asjad ei juhtu, kui neid ei nähta. Enim pakkus talle huvi tänapäeva hüperreaalne maailm, mis "genereerib reaalsust mudelite kaudu, mil puudub päritolu ja tõelisus" tegemist on vaid simulatsiooniga - hüperreaalsuse kontseptsioon.
Leibnizi arvates parim võimalikest. Jumal ei saa rikkuda loogikaseadusi, kuid siiski oli Tal maailma luues tohutu suur valikuvõimalus erinevate loogiliselt võimalike maailmade vahel. Kuna Jumal antud maailmale siiski eksistentsi andis, siis Leibnizi arvates see tõestabki, et meie maailm on parim võimalikest. Johann Gottfried von Herder oli saksa filosoof, kirjanik ja rahvaluuleteadlane. Herderist kujunes kultuuriajaloolane ja kultuuriteoreetik. Ta pooldas progressi ideesid, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus, ta arendas edasi Gotthold Ephraim Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävimist. Riiki nimetas ta masinavärgiks ja arvas, et rahval on vaja isandat kuni endal saab mõistus otsa. Ta kujundas inimestes vastikustunde sõdade vastu. Ta oli rangelt tapmise ja sõdade vastu. Hender taunis
vallutamine *tekesti õõnestav aspekt t ühja ruumi hõivamine keegi on alati selle territoorimi enne vallutanud sissetungi, agressiooni lugu kaks einevat sõnumit, mis lugejani jõuavad *poliitiline maailm, media *ideoloogia eesmärk on inmese konstrueerimine subjektidena *inimese mina ei ole endast teadlik VIII LOENG Ideoloogia jätk: *ei näinud inimlikku subjekti väljaspool inimest 33 GRAMSCI Itaalia kultuuriteoreetik (18911937) *kommunist *oli vangis vangala vihikud *marksism teatav poliitiline program, mis peaks maailma muutma *miks ei toimu sotsiaalset pööret, vaatamata sellele, et on olemas eeldused? (30.aastate majanduskriis) *hegemoonia mõsite, mis viitas ideoloogiale. Domineerivate ühiksonna kihtide võimu säilitamine. Valitsejad veenavad valitsetavaid oma võimu õiguspärsauses. Veendakse alluvaid alluvaid kihte selles, et valitsev võim on neile kasulik
o Ja Freud ütles, et see pole ikka niii. Eneseteadvus on väga väike osa. Me ei saa olla kindlad selles terviklikuses. Inimese mina pole endaswt teadlik. Ehk siis freud ütles, et inimese mina tuum jääb endale alati kättesaamatuks. Ehk id/miksi on alati mina tunnetseus lõpuni kättesaamatu. Niisiis inimese teadvuse asemel on midagi mida nimetame mitteteadvuseks. Altusse mõiste: Interpellatsioon - Loeng 8 Itaalia vasakpoolne kultuuriteoreetik Cramsci (1891-1937) · Kirjutas oma tekstid vanglas. · Tema tekstid on tuntud kui ,,vangla vihikud". · Cramsci: maksism on teatav poliitline programm, mis peab maailma muutma. Tema küsimus oli see, miks ei toimu mingisusugst sotsiaalselt pööret. · Meid huvtab tema juures mõiste ,,Heagemoonia". Valitsejad veenavad valitsetavaid oma võimu õiguspärasuses.
haruharva. Bricolage -- mõtteprotsessi spetsiifika, kus mõttetegevus seondub eelkõige mineviku tegevusega. Siin puudub etteplaneerimine ning see võib esmapilgul tunduda kaootiline. Olemas on kahte laadi teadvuse mudeleid- konkreetne teadvus (mida me näeme ja mis on reaalselt olemas) ning bricolage (kaootiline ja segane mõtteprotsessi spetsiifika, puudub põhjus-tagajärg seos ning võime etteplaneerida). Müüdisisene loogika. LS on kõige keerulisem kultuuriteoreetik. Müüdi uurimiseks kasutab LS binaarseid opositsioone: sakraalne/profaanne; elus/surnud; mees/naine; lubatud/mittelubatud; puhas/mittepuhas; oma/võõras. Meeleiste opositsioonidena märgib ta järgnevaid: toores/keedetud; niiske/kuiv. Mittesemeelelistena kommunikatsioon/mittekommunikatsioon ja mesi/tubakas. eurooplane - "insener" pärismaalane - "brikolöör" teadus müüt
hääbumismeeleolud, nostalgiline tagasipilk bolševismieelsele agraarsele Venemaale. Nobeli auhinna võitis ka Peterburist pärit poeet Jossif Brodski (Joseph Brodsky, 1940 – 1996), kelle formaalne haridus piirdus küll põhikooliga, kuid kes paistis silma klassikalise vene lüürika traditsioone jätkava, tiheda ja intellektuaalselt rafineeritud loominguga. Suured narratiivid (ka metanarratiivid, meisternarratiivid) – mõiste, mille võttis kasutusele prantsuse kultuuriteoreetik Jean-François Lyotard (1924 – 1998). Tähendab mistahes ühiskondlikke diskursusi, mis taotlevad maailma kõigiti lõplikult ära seletada ja üleüldiste mastaapsete lahendusteni jõuda (näiteks kristlik või marksistlik maailmatõlgendus). Eelistada tulevat niinimetatud väikesi narratiive, mis tegelevad üksikjuhtumitega. Samas võiks mõistet suured narratiivid positiivses tähenduses püüda
eksisteerida, muidu oleks katastroof. Marouse rääkis teistsugusest repressioonist. Ühiskond käitub vägivaldselt, jätab ilma meid võimest oma ihasid realiseerida, ühiskond piirab meile seda. Seksuaalsus on seotud ainult abielu ja paljunemisega. Seksuaalsuse vabastamisega võiksime vabastada kogu lääne ühiskonna. Narkootikumid samamoodi. Afroameerika kultuur õpetab ihasid vabastama. Prantsuse kultuuriteoreetik Lefebvre – kirjutas olmest. Vähesed inmesed elavad olmes. See on midagi mida kõikidel pole. Eeldab teatavaid ressursse. Elame olmemaailmas läänes. Olme ei ole muud kui argisus. See on luksus ja privileeg. Olmelised valikud on need mida teeme iga päev – mida vaadata, osta. Need ei ole valikud, mida saavad kõik endale lubada. Olme on seega privileeg aga ka teatud rutiin. Afroameerika kultuuri iseloomustab valge kultuuri arvates, et neil ei ole olmet
vastu kõike uut. Ta nägi tehnoloogias võimalust suunata elu protsesse. Ta uskus, et tulemas on uus laine mitmesuguseid organisme kunstlikult loodud neovitaale. Inimene jätkab evolutsiooniprotsessi. -) See hoiak leidis erilise väljenduse kui Teilhard külastab 1952 aastal Berkley Ülikooli hiigel tsüklotroni. -) Ta vaateid on kohandatud ja edasiarendatud uusaegses katolitsismis. Arnold Joseph Toynbee * Arnold Joseph Toynbee (1889-1975) - Briti ajaloolane, kultuuriteoreetik ja ajaloofilosoof. -) Toynbee oli üks Bergsoni elufilosoofia pooldajaid ja mõjutatud Spenglerist. Toetudes W. Diltheyle vaatles ta ajalugu ühtse vaimse-hingelise-struktuurina, mida on võimalik vaid mõistes kirjeldada. -) Toynbee tegutses 1919 kuni 1955 professorina Londonis. -) 1925-1955 oli ta Rahvusvaheliste suhete kuningliku Instituudi direktor. Välisministeeriumi nõunikuna võttis ta osa paljudest rahvusvahelistest kongressidest.
annaabi.ee 
