Mittesilikaatse raudoksiidi kogunemisest on värvus lähtekivimist tumedam pruun või punakaspruun. Pruumullad on enamasti nõrgalt happelised, mitmesuguse (kuni 10%) huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega. Eristatakse leostunud ja leetjaid pruunmuldi, kuid ka küllastunud ja küllastumata muldi. Kastanmullad Stepivööndi lõunaosa ja kuivstepivööndi mullatüüp. Kastanmullad on huumus- ja toitainevaesed, paljud karbonaatsed või sooldunud. Kultuuristamisel on vaja muldi niisutada, vältides seejuures sekundaarset sooldumist. Huumusesisalduse järgi eristatakse tumedaid ja heledaid kastanmuldi. Katanmuld Punamullad Rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide sisaldavate troopika- ja lähistroopikavöötme punaste, oranzide jms. muldade (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) üldnimetus. Nad katavad umbes 17% maakera maismaast Aafrikas, L-Ameerikas,
Alaosas LP mulla tunnused. Turvastunud mullad (G1): paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede (Gh1, Gk1, G01, GI1, LG1)- Alaliselt liigniisked mullad, ülemiseks hor. on 10-30cm. Turbahorisont või turvastunud metsakõdu. T all asuv mineraalne osa tugevasti gleistunud. Esinevad looduslikel aladel. Eesti muldkattes 6,3%, millest neljandik turvastunud leedemullad LG1. L-Eesti ja Pärnu madalikud, Hiiumaa, Soomaa põhjaosa. Aeglaselt soojenevad külmad mullad ja kultuuristamisel vajavad kuivendamist. pH G01 alla 5,6. Soomullad: (M,R,S) raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks(30-50cm), õhukesteks(50-100) ja sügavateks(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3. Toituvad põhjaveest või üleujutustes. 7,8% har. maast. 55% soodest. Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad nii liigirikkad kui vaesed. Tekivad
Need mullad on alaliselt liigniisked mullad, mille pealmiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont. Leostunud gleimullad on moodustunud karbonaatsetel lähtekivimitel. Keemine algab vahemikus 30-70 cm. Niitmise ja karjatamise mõjul kujunevad looduslikele leostunud gleimuldadele soostunud rohumaad. Mulla ülesharimisel moodustub eutroofne toorhuumuslik horisont, milles orgaanilise aine ja huumusesisaldus on 7,0-8,0%, üldlämmastiku sisaldus 0,35-0,4%. kultuuristamisel väheneb leostatud gleimuldadel orgaaniline aine ja lämmastiku sisaldus. Mulla pH on alla 5,5. Liikuva või kiirelt vahelduva mullaveega leostunud gleimuld on hea keskkond nii juurte arenguks kui ka mullaelustiku tegevuseks. Peale selle, et liikuv mullavesi rikastub paremini hapnikuga, soodustab neis muldades organismide tegevust ka mullavee ja mulla neelava kompleksi kaltsiumirikkus. Gleimullad on aeglasti soojenevad,
kõik kliimast. Pinnamood mõjutab mullateket kaudselt, näiteks kallakulistel aladel võib esineda ligniiskust ning lõunapoolse nõlva muld saab rohkem otsest päikesekiirgust. Mulla vanus on see aeg, mis kulub lähtekivimi muutmiseks mullaks pikaajalise mullatekkeprotsessi tagajärjel. Eesti mullad on noored (2000-4000 a), võrreldes maailma muldadega (10 000- 13 000 a). Antropogeenne ehk inimetegur mõjutab muldi kas negatiivselt või positiivselt. Muldade kultuuristamisel suureneneb bioloogilise aineringe aastakäive, kuid samas võib sellega kaasneda ka muldkatte saastumine. Samas muldade loodushoidliku kasutamise hea tava võib muuta mulla nii produktiivsemaks kui ka viljakamaks. Uuritava ala lähtekivim on punakaspruun liivsavi- ja saviliivmoreen. Sellisel karbonaadivabal mullal on tekkinud näivleetunud mullad, kuid karbonaate sisaldaval moreenil leetjad ja leostunud mullad. [4]
Turvastunud mullad jagunevad: S 50-lt 20 cmol+ kg-1 1. Paepealsed turvastunud mullad Gh1: V 75%-lt 15%-ni T3(CG)Dg C:N 18-lt 40-ni Raskesti metsastuvad, liigirikkad soostunud rohumaad Turvas hästi lagunenud toiteel. rikas Kultuuristamisel muutuvad omadustelt sarnaseks G, vajavad tugevat kuivendamist 2. Rähksed turvastunud mullad Gk1: Aeglaselt soojenevad külmad mullad (23 nädalat hiljem) Neutraalsed, keemine pinnale lähemal kui 30 cm Fütoproduktiivsus: TBCGCG või (T2)T3BGCG Gh1, Gk1 6 10 Mg ha-1 a-1
1. Paepealne turvastunud muld Gh1. Tpr: T3-(CG)-Dg. 2. Rähkne turvastunud muld Gk1. Kihisemine kõrgema kui 30 cm. Tpr: (T2)-T3-BG-CG. 3. Küllastunud turvastunud muld Go1. Turbahorisondis pHKCl >5,6 (6,0). Tpr: T-BG-CG. 4. Küllastumata turvastunud muld GI1. Turbahorisondis pHKCl <5,6 (6,0). Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb õhukese turbahorisondi asemele toorhuumuslik horisont ja lähevad seega üle gleimuldadeks. Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade
2. Rähkne turvastunud muld Gk1. Kihisemine kõrgema kui 30 cm. Tpr: (T2)-T3-BG-CG. 3. Küllastunud turvastunud muld Go1. Turbahorisondis pHKCl >5,6 (6,0). Tpr: T-BG-CG. 26 4. Küllastumata turvastunud muld GI1. Turbahorisondis pHKCl <5,6 (6,0). Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb õhukese turbahorisondi asemele toorhuumuslik horisont ja lähevad seega üle gleimuldadeks. Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade
1. Paepealne turvastunud muld Gh1. Tpr: T3-(CG)-Dg. 2. Rähkne turvastunud muld Gk1. Kihisemine kõrgema kui 30 cm. Tpr: (T2)-T3-BG-CG. 3. Küllastunud turvastunud muld Go1. Turbahorisondis pHKCl >5,6 (6,0). Tpr: T-BG-CG. 4. Küllastumata turvastunud muld GI1. Turbahorisondis pHKCl <5,6 (6,0). Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb õhukese turbahorisondi asemele toorhuumuslik horisont ja lähevad seega üle gleimuldadeks. Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade
Küllastunud ja küllastumata gleimullad on pidevalt liigniisked, paiknevad veesetetel Madal-Eestis, liivadest savideni. Nende keskkonnakaitseline olemus tuleneb peamiselt lõimisest. Vajavad kuivendamist kõigil kõlvikutel. Liivsavide ja savide puhul võib ka kuivendusjärgselt koguneda pinna- ja ülavett ning põllumaad võivad lessiveeruda. Glei-liivmullad võivad aga kuivendamisel muutuda põuakartlikuks, läbiuhutavaks ja tuulekandealtiks. Nende muldade kultuuristamisel ja kasutamisel tuleb pöörata väga suurt tähelepanu mulla füüsikalise ja hüdrofüüsikalise seisundi eripärale. Glei-rendsiinad on õhukesed, kivised ja nõrga kaitsevõimega liigniisked mullad, paiknevad Põhja-Eestis pael ja rähkmoreenil. Perioodiliselt võivad nad aga olla põuakartlikud. Glei-rendsiinasid ei tohiks üldse kuivendada, vaid nad peaksid olema kaitse- ja hoiumetsade, vähemal määral pealtparandatava rohumaa all. Turvastunud gleimullad kujutavad endast
annaabi.ee 
