konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Kunst: 1. „mis on kunst“ mõistmine: kunstiteose tuvastamise mõttes (missugused asjadest on), defineerimise mõttes (mis on tunnused) ja ontoloogia mõttes (mis tüüpi on asjad) 2. Anti-essentsialism: eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste eetikamõistete (nt „ilu) defineerimise võimalikkust ja mõttekust
International University Audentes Õigusteaduskond Siim Siirak Hiina ja Tiibet Juhendaja: H. Koitel Tallinn 2008 Sissejuhatus Tiibet, millel on kümmekond sajandit pikk ajalugu, religioon ja kultuuripagas, oli aastatel 1913-1949 de facto iseseisev, rahumeelne ja budistlik riik, mis omas sõltumatut keskvalitsust, raha, maksusüsteemi ja sõjaväge. Peale seda kui Mao Zedongi juhitud kommunistid pääsesid võidule Hiina kodusõjas ja loodi Hiina Rahvavabariik (HRV) marssisid Hiina rahvavabastusarmee väed Tiibetisse. Mõistagi olid Hiina hästi treenitud ja varustatud väed mitmekordselt arvulises ülekaalus Tiibeti algse sõjavarustusega sõdalastest. Aastast 1950 on
51.Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? õigus on kultuurikesine st. Seotud konkreetsete kommuuni v. Kultuuri väärtssüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud prinsiipidega (Rawls) ega õiglase päritoluga (Noizick)Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Kunst 52.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese- põhiseisukohta väljendav tees, tees- juhtmõte, põhiseisukoht . Kunst kui avatud mõiste. Kunstile on omased loomingulisus ja omased muutused. Weitz- kunst on defineerimatu. Aja jooksul kukutab kunst , mis tahes definitsiooni. Weitz ja teised ohutavad loobuma ettekujutusest , et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel.
Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. See teeb võimalikuks triviaalsed teod (nt. Igaüks peaks sidumist alustama paremast Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? kingapaelast. Me võime selle ilma probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet.) Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi oma ühiskonna kohta. järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu. KUNST VABADUS 1.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! 1Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega
konnotatsioon koodid ja konventsioonid praktika omand ja konstroll zanr narratiiv tehnoloogia meedium intertekstuaalsus 2) kultuuri tasandil (puudutab kultuurikonteksti) kultuurikontekst ideoloogia ja väärtused meediakeskkond avalik meelsus rahastamine majandus distributsioon traditsioon ja ajalugu 3) vastuvõtja tasandil kultuur, päritolu sugu kultuuripagas Tähendusloome · tähendusloome kui kodeerimine (selektsioon ja kombinatsioon, teatud pädevused ja eesmärgid) · tähendusloome kui dekodeerimine (selektsioon, teatud pädevus ja taust) · (saatja) kodeerimine ->tekst<-dekodeerimine(vastuvõtja)
8. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Nozicku vastu: Õiglus on kultuurikeskne, st on seotud konkreetse kommuni (kultuuri) väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Rawlsi vastu: Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: Mida valiksid sellised inimesed nagu meie? Õigluse olemusele osutab mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 13. DEMOKRAATIA 1. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat. Otsene demokraatia need, kes on kõlblikud valima, valivad ja diskuteerivad iga probleemi puhul, ilma endale esindajaid valimata. Otsene demokraatia on teostatav ja mõttekas, kui tuleb teha vähe otsustusi ja suhteliselt väikse arvu osalejate korral. Esindusdemokraatias valivad hääletajad endale esitajad. Eristatakse volitatud (ei tohi valijaist
15. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1)Kunsti definitsioon: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 2)Kunstiteose ontoloogia: Mis tüüpi "asjad" on kunstiteosed? 3)Kunstiteose interpretatsioon: Kas kunstiteosel on üks või rohkem tähendust? Mis on tõlgenduse allikaks? 4)Kunstiteose hindamine: Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus? On tunnuseid,
15. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega(Rawls) ega õiglase päritoluga(Nozick). Küsimus mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonnis on valesti asetatud. Tuleb küsida:mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri.Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor , vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 16. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1.Kunsti definitsioon-Mis on kunst? Mis on kunstiks olemise piisavad ja tarvilikud tingimused? 2.Kunstiteose ontoloogia- Mis tüüpi asjad on kunstiteosed?(füüsilised vaimsed objektid) 3.Kunstiteose interpretatsioon-Kas kunstiteosel on 1 või rohkem tähendust.Mis on tõlgenduse allikaks? (kunstnik, teos ise vastuvõtja?)4
14. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipi-dega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Siit tuleneb kriitika tema teooriale: sfääri identsus( sfäärisiseseid õiglusprintsiipe pole ette antud). printsiipide vaieldavus, kultuuride suletus.(kuidas tuvastame erinevaid kultuure, kuidas suhtuda naiste õigustesse näit isalmimaades). Ohud õiglusele: *monopol- hüvede koondumine väikse grupi indiviidide kätte, *domineerimine- ühe printsiibi ülekandumine teise 15. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? 1
13. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 14. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? Kindlasti aitavad inimestel oma seisukohta kujundada ka ebatraditsiooniliselt, ent selgelt esitatud majandusnäitajad. Esmalt meenus mulle näide Jonathan Wolffi õpikust «Sissejuhatusest poliitikafilosoofiasse» (lk 162–165), kus ta refereerib hollandi majandusteadlase Jan Peni kirjeldust tulude jaotusest. Nimelt esitab ta Suurbritannia inimeste 1970. aastate tulude jaotuse kujuteldava paraadina,
annaabi.ee 
