Seega üks rahvas tajub ühtekuuluvust, mis tuleb sellest ühisest kogemusest, aga me ei oska öelda täpselt miks. Seda ei saa kuidagi tõestada, sest kui juba individuaalne alateadvus on tajumatu, kollektiivne on seda enam kaugem individuaalsest teadvustamisvõimest. Seda on problemaatiline üle kanda, sest see on veidi religioosne seletus millega saab kõike seletada, aga tõestada ei saa kuidagi. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria - Ruth Benedict. Boase õpilane, kirjutas ''Kultuurimudelid'' 1934, inspireeritud Boasest. Benedict käsitleb kolme mudelit: tema järgi kultuuri kõige olulisem moment on teatud psühholoogiline mudel, mis ühendab rahva tervikuks, on omane ühele rahvale ja eristab neid teistest ja see omakorda tuleneb indiviidimudelist. Leiab, et kultuur on nagu indiviidki, püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. 3 puhast mudelit, mis maailmas kehtivad ja kolm rahvast, kes neid kõige rohkem iseloomustavad:
Esimeseks tuvastatavaks keisriks peetakse Suijinit, kes on suurima tõenäousega pärit Yamato suguvõsast47. 3. KONTINENTAALSE AASIA MÕJU . 3.1 HIINA Kuna Jaapan soovis saada tugevaks ning tõsiseltvõetavaks riigiks, võtsid nad üle hulganisti Hiina kombeid48. Jaapanil ja Hiinal oli aktiivne kaubavahetus, mulle põhikaubaks olid raamatud 49 . Lisaks võtsid Yamato valitsejad kasutusele hiina konfutsialismi põhised riigi- ja kultuurimudelid ja fiskaalpoliitika50. Hiinast oli pärit palju sisserändajaid51. 3.2 KOREA Nagu Hiinalgi oli Koreal Jaapaniga tihe kaubavahetus. Koreast tuli Jaapanisse kirjaoskus ja lisaks oli Jaapanil juurdepääs korea rauamaagiallikatele52. Ka Soga sugusuguvõsa, mis oli Yamato riigile väga oluline, oli pärit Koreast. Budism tuli Jaapanisse Koreast53. 44 Kotlite kodulehekülg. (15.10.16) 45 Henshall; Valgus 2010, lk 30 46 Henshall; Valgus 2010, lk 32 47 Henshall; Valgus 2010, lk 29
Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939) ja C. G. Jung (1875-1961) Freud: inimene koosneb kahest osast väike osa teadvus, suur alateadvus, mis koosneb ihadest, mida me ei teadvusta. Kogu kultuur on psüühiliselt determineeritud. Jung tegeles antropoloogiliste uuringutega. Alateadvus: 1) pealiskaudne (ratsionaalselt tunnetav); 2) absoluutne (kollektiivne alateadvus) ühe grupi esindajad psüühiliselt sarnased. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria R. Benedict (1887-1948) ,,Kultuurimudelid" (1934) kultuur nagu indiviidki on enam vähem püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. Sellepärast on rahvus eristatav, sest seal on psühholoogiline ühtsus. Kultuurimudelid: 1) apolloonlik mudelit esindavad zui indiaanlased New Mexicos; püüavad kõike võtta läbi mõistuse: mõõdukad, austavad rituaale. Läbimõtlevad ja tunnete põhjal ei tee otsuseid. 2) dionüüslik mudelit esindavad kwakiutli indiaanlased; emotsioonid esmatähtsad, ekstaatilised,
Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4 Sotsiaalne kihistumine, poliitiline organisatsioon, kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2. varjatud huvide teadvustamine, konflikti esilekerkimine 3
Omadustest - erinevaid rahvaid saab kirjeldada baasmudelite kaudu: apolloonlik (mõõdukas, rituaalne ellusuhtumine), dionüüslik (ekstaatika, paranoia), iakchoslik (salapäratsev, skisofreeniline, põhimõtteliselt täiesti vastuoluline käitumine, tohutu üleüldine isiksuse lõhenemine). - Primaarne on indiviidi tervikmudel, see projitseerub kultuuri üldisele tasandile. - Toob jõuliselt antropoloogiasse sisse psühholoogilise aspekti. - Raamat ,,Kultuurimudelid" 1934 · Margaret Mead ,,antropoloogia vanaema" ja Boase viimane doktorant - visuaalse antropoloogia edendaja - pooldas kultuurimudelite ideed - Psühholoogilised omadused ei oma seost bioloogilise olemusega miski ei tule looduslikul teel; kõik (ka soorollid) on õpitav. Strukturalism Claude Levi-Strauss · Viimane katse antropoloogias seletada kogu kultuuri olemust tervikuna. · Mõjukaim 60ndatel
Jung töötas välja teooria, mis seletab, et alateadvus koosneb isiklikust alateadvusest ning kollektiivsest ehk absoluutsest alateadvusest. Kollektiivne alateadvus moodustab inimisiksuste aluse ning koosneb arhailistest ja mütoloogilistest kujunditest. Nii Jungi kui ka Freudi teooriad on tõestamatud. Psühhoanalüüsi baasil on välja töötatud erinevaid kultuuriantr teooriaid- nt konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria- Ruth Benedict (1887-1948), avaldas 1934 ,,Kultuurimudelid"- kultuur nagu indiviidki on enamvähem püsiv mõtlemise mudel, st kultuur on indiviidi laiendus. Psühholoogiline ühtsus tagab ka kultuuri ühtsuse. Peamine on jälgida kollektiivse tegutsemise struktuuri. Kolm põhilist mudelit, mille alusel peamiselt tegutsetakse: · apolloonlik(USA, New Mexico osariik, kus elavad mõõdukad ja traditsioone armastavad zuni indiaanlased), · dionüüslik (Loode-Ameerika kwakiutli indiaanlased, kes on ekstaatilised ja
Jung arendab seda teadust edasi, leiab,et on olemas kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame me seletada seda, miks mingid grupid ja rahvad on sarnased. Neil on ühine pikk ajalugu. Kollektiivne alateadvus on tekkinud ürgses minevikus ja see koosneb arhailistest kujunditest. Sp üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria Ruth Benedict(1887-1948). Boas sai idee,et peab keskenduma üksikisikule, kuulates psühholoog Galtoni leongut. „Kultuurimudelid“ 1934. Autor Ruth Benedict. Ta oli Boase õpilane. Benedict käsitleb kolme kultuurimudelit, mis on psühholoogiline mudel. Mingi rahva ühendab tervikuks just mingi psühholoogiline mudel. See mudel tuleneb omakorda mingi indiviidi mudelist. Ta määratleb kultuuri läbi indiviidi. 3 puhast mudelit: apolloonlik – nt zunide indiaanlased, kes elavad USA’s New Mexico. Inimesed on mõõdukad, rituaale austavad, lähtuvad kõige tegutsemisel intellektaalsest algest.
Iga inimene arvukate erinevate kultuuride liige, samas pole ühegi poolt neist üheselt determineeritud. Et suhtlus toimub inimeste vahel, siis eelkõige oluline üldine suhtluspädevus. Kultuurivormid: - Sügavalt juurdunud - Kõikjal, kuid nähtamatud (`loomulikustatud', `tervemõistuslikud') - Väljenduvad kaudselt kollektiivses ja individuaalses käitumises, k.a. vestluskäitumises - Varjatud vääritimõistmiste allikad Kultuurimudelid: - Üldistavad pakuvad vaid põhiparameetrid - Analüüs võiks liikuda konkreetsemale tasandile - Üldistustele lisaks vajalik oskus teiste kultuuridega suhelda Kultuuridevahelised erinevused: - Paljud lähenemised kultuurile liiga essentsialistlikud - Oluline olla teadlik, et kultuur on kompleksne ja dünaamiline Interkulturaalne pädevus: - Chen ja Starosta (1998) vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised
kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame seletada, miks mingid grupid on millegi poolest sarnased. Kollektiivne alateadvus on kujunenud kauges ürgses minevikus koosneb arhailistest, mütoloogilistest motiividest. Sellepärast üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet sarnasus mõtlemises ja tunnetuses seda me ei teadvusta. Jutt, mida ei saa tõestada. Konfiguratsionism ehk kultuurimudeli teooria Boasi õpilane Ruth Benedict (1887-1948) (raamat) ,,Kultuurimudelid" 1934 Käsitleb kolme kultuurimudelit, mis on psühholoogiline mudel. Mis ühendab rahva tervikuks on eripärane psühholoogiline mudel, mis tuleneb teatud indiviidi mudelist. Iga indiviidi mudel on omane teatud rahvale. Määratleb kultuuri läbi indiviidi. Kultuur on nagu indiviidki, on enamvähem püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. Oluline on mõtlemine ja tegutsemine. Puhtaid psühholoogilisi mudeleid on kolm. Apolloonlik & dionüüslik & iakchoslik mudel.
printsiibilt oluliselt teadusliku mõtlemise reeglitest kui teaduses on eesmärk jõuda teatud mõtlemisprotseduuride abil teatud uute teadmisteni, siis sotsiaalsed 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 17 representatsioonid on olulised just argises tavamõtlemises, milles uued teadmised püütakse sobitada olemasolevatesse mõtlemise skeemidesse v mudelitesse. Mõtlemise mudelid on nö kognitiivsed tööriistad, mis aitavad meil korrastada igapäevast kogemust. Kultuurimudelid on mingis kultuurigrupis kollektiivselt jagatud mõtlemise mudelid; kultuuri tervikuna võib kirjeldada kui teatavat hulka kogemust korrastavaid mudeleid. Mõned kultuurimudelid põhinevad kergesti märgatavatel ja kirjeldatavatel reeglitel (nt jõulude tähistamine), paljud on aga vähem teadvustatud, nö nähtamatud reeglid, mille järgi sotsiaalses suhtluses toimitakse. Soovituslikku lugemist: Berry, John; Ype Poortinga, Marshall Segall, Pierre Dasen (2002). Cross-cultural psychology:
annaabi.ee 
