(elanikkonna tihedust arvestades)? 1) igas kuni 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu; 2) üle 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta; 3) mujal vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonna kohta. 11. Kes otsustab rahvaraamatukogu asutamise? lõpetamise? Rahvaraamatukogu asutamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu. Teatab valla- või linnavalitsus kirjalikult Kultuuriministeeriumile. Lõpetamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel. Lõpetamisest teatab valla- või linnavalitsus Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne kavandatavat tähtaega. 12. Missugusest ministeeriumist juhitakse rahvaraamatukogude tegevust? Kultuuriministeeriumist 13. Millistest allikatest rahvaraamatukogu finantseeritakse? 1) kohaliku omavalitsuse eelarvest; 2) riigieelarvest; 3) annetustest; 4) tema põhitegevusega seotud tasulistest teenustest;
riigieelarvest? (1) Toetust makstakse üksnes spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on riikliku statistilise vaatluse korraldajale tähtaegselt esitanud nõuetekohase riikliku statistika aruande. (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega . 13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse? Vähemalt 2 14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks? Liikmete üldkoosolek (on ühenduse kõrgeimaks otsustavaks organiks. Üldkoosolek valib (teatud perioodiks) presidendi, juhatuse, revidendi(-d).) 15. Eesti Spordi Harta on ...?
riigieelarvest? (1) Toetust makstakse üksnes spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on riikliku statistilise vaatluse korraldajale tähtaegselt esitanud nõuetekohase riikliku statistika aruande. (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega . 13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse? Vähemalt 2 14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks? Liikmete üldkoosolek (on ühenduse kõrgeimaks otsustavaks organiks. Üldkoosolek valib (teatud perioodiks) presidendi, juhatuse, revidendi(-d).) 15. Eesti Spordi Harta on ...? Eesti Spordi Harta (ESH) on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri,
hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Muuseumide töö sarnaneb mõneski arhiivide tööga, kuid lisandub populariseerimistöö. Muuseum ei ole vanakraamiladu ega lihtviisiline väljanäitus, vaid koht, kus tutvustatakse teatud paikkonna, eluvaldkonna ning erinevate inimeste tegemisi. Muuseum peab olema propagandaasutus. Riik loeb muuseumideks selliseid asutusi, millised tegelevad kogumistööga, eksponeerivad neid museaale ja on endast ametlikult teada andnud Kultuuriministeeriumile. Maakonna Keskmuuseum loeb muuseumideks ehk muuseumitubadeks neidki, kes mingil põhjusel ei soovi end registreerida kõrgemal tasandil. Lisaks on olemas veel nn valla- või külatasand, kus kohalikud elanikud teavad kellelgi kodus olema tõelise muuseumi. 1.2. Ajalugu Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. 18. sajandil hakati neid külastajaile avama ja 19. sajandil riigistama
(elanikkonna tihedust arvestades)? Igas kuni 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu. Üle 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta. Mujal vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonna kohta. 11. Kes otsustab rahvaraamatukogu asutamise? lõpetamise? Asutamisest ja lõpetamisest teatab kohaliku omavalitsuse volikogu kirjalikult Kultuuriministeeriumile. 12. Missugusest ministeeriumist juhitakse rahvaraamatukogude tegevust? Kultuuriministeerium 13. Millistest allikatest rahvaraamatukogu finantseeritakse? kohaliku omavalitsuse eelarvest riigieelarvest annetustest põhitegevusega seotud tasulistest teenustest laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt 14. Missugused on rahvaraamatukogu põhiteenused ja mis neid iseloomustab?
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega seotud projektidele ja kultuuriprojektidele toetuse (edaspidi toetus) taotlemist ja andmist ning saadud toetuse kasutamist ja tagasinõudmist. § 2. Taotluse esitamine toetuse saamiseks (1) Toetuse taotlus (edaspidi taotlus) esitatakse järgmiselt: 1) kultuuriprojektide ning olümpiaettevalmistus ja teiste spordiprojektide toetamise taotlus Kultuuriministeeriumile; 2) laste, noorte, teadus ja haridusprojektide toetamise taotlus Haridus ja Teadusministeeriumile; 3) hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega seotud projektide toetamise taotlus Sotsiaalministeeriumile. (2) Taotlus esitatakse lõikes 1 nimetatud ministeeriumile (edaspidi ministeerium) iga kuu viimaseks tööpäevaks (edaspidi taotluste esitamise tähtpäev). (3) Taotlemisel esitatakse järgmised dokumendid:
inimestega. Vastavalt meediateenuste seadusele teeb audiovisuaalmeedia teenuse osutaja oma teenuse kättesaadavaks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad nägemis- ja kuulmispuudega inimestel pakutavat teenust kasutada. Samas näeb seadus ette, et seda nõuet rakendavad telekanalid järk-järgult, esitades kultuuriministeeriumile teabe oma pakutavate teenuste kättesaadavaks tegemise kohta nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Teave tuli esimest korda esitada 15.novembriks, edaspidi iga ülejärgmise aasta 15. novembriks kahe eelneva aasta kohta. Praegu on TV3-l, Tallinna TV-l, Orsent TV-l ja Alo TV-l seaduse vastav nõue täitmata, kuna eelpool viidatud andmeid pole ministeeriumile laekunud. Ministeerium saatis neile telekanalitele kirja, milles palus seda teha esimesel võimalusel. Priit Luts
aktiivsust nädalas kahelt tunnilt kolmele või neljale, paranevad õppeaasta jooksul õpilaste kehalised võimed, väheneb ülekaal ja suureneb motivatsioon liikuda (Armstrong, Mechelen 2000: 97). Samas on vaja õigesti hinnata iga lapse võimalikke eeldusi, arendada neid optimaalse koormuse juures organismile soodsas suunas. 2008. a osalesid 24 Läänemaa kooli uuringus "Kehalise kasvatuse õpetamine ja olukord Eestimaa koolides". Uuringu aruandest kultuuriministeeriumile selgub, et 92,6% küsitletud koolidest on loonud enda kooli juurde lisaks spordiringe. Kuigi Läänemaa õpetajate arvates on nende maakonnas kehalise kasvatuse tingimused rahuldavad ning riiklik õppekava sobiv, on viimase 5-10 aastaga õpilaste oskused ja kehaline võimekus oluliselt halvenenud. Küsitluses osalenutele teeb muret noormeeste kehaline ettevalmistus kaitseteenistusse minekuks, mitterahuldavaks hindas seda 13% ja rahuldavaks 73% uuringus osalenud läänemaalastest
28. jaanuaril 1963. aastal kinnitas ENSV Spordiühingute ja organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Spordimuuseum oli loodud! Ühiskondliku spordimuuseumi esimene direktor oli Aksel Tiik, ruumid saadi kasutamiseks Eesti Põllumajanduse Akadeemialt. 21 1. juulist 1967 sai ühiskondlikust muuseumist riiklik Eesti NSV Kultuuriministeeriumile alluv Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum. Muuseumi asukohaks sai Pauluse kiriku tiibhoone Riia tänaval. Riikliku muuseumi esimeseks direktoriks sai Olaf Langsepp, kelle 1971. aastal vahetas välja Enn Mainla. Spordimuuseumi esimene püsiekspositsioon avati 26.novembril 1971. aastal. 1974. aasta märtsis püsiekspositsioon suleti algas pikk remondi- ja laienemise protsess, mis lõppes alles 1986. aastal. Remondiperioodil tegutseti aktiivselt väljaspool maja korraldati
Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: 1) igas kuni 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu; 2) üle 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta; 3) mujal vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonna kohta. Rahvaraamatukogu asutamisest teatab valla või linnavalitsus kirjalikult Kultuuriministeeriumile. Teates näidatakse ära rahvaraamatukogu nimetus, asukoht, sidevahendite numbrid. Igas maakonnas peab olema maakonnaraamatukogu. Maakonnaraamatukogu on rahvaraamatukogu, kes täidab täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid. Linnas või vallas, kus on mitu rahvaraamatukogu, võib linna või vallavolikogu nimetada ühe rahvaraamatukogudest linna või valla keskraamatukoguks.
sätestatud laekumistest spordi-, teadus-, haridus-, kultuuri-, laste-, noorte-, pere-, meditsiini- ja hoolekandeprojektide ning vanurite ja puuetega inimeste projektide toetamiseks (edaspidi toetus) taotluste esitamist ja toetuste andmist. § 2. Taotluste esitamine (1) Taotlused esitatakse vastavalt valdkonnale järgmistele ministeeriumidele: 1) taotlused kultuuri- ja olümpiaettevalmistus- ning teiste spordiprojektide toetamiseks Kultuuriministeeriumile; 2) taotlused laste-, noorte-, teadus- ja haridusprojektide toetamiseks Haridusministeeriumile; 3) taotlused meditsiini-, hoolekande-, pere-, vanurite ja puuetega inimeste projektide toetamiseks Sotsiaalministeeriumile. (2) Ministeerium kontrollib taotluse ja sellega koos esitatud dokumentide vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele ja edastab dokumendid koos omapoolse kirjaliku arvamuse ja ettepanekuga toetuse andmise ja selle suuruse või toetuse andmisest
annaabi.ee 
