Doris Kareva sündis 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud
· Aastatel 19711976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis. · 19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat. · 19771986 töötas ajakirjas Looming. · 19861988 oli vabakutseline kirjanik. · 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Elukäik ja töö · 19911992 EV Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. · 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest. · Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal.
Henno Käo Elukäik Henno Käo on lõpetanud Kahtla kooli. Ta on 6ppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis. Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989
ning ta on luuletaja, tõlkija, kirjanike liidu liige ja ajakirja Sirbi toimetaja. Doris Kareva esimene luuletus avaldati koolialmanahhis ,,Trükitähed". 1966 1977. aastal õppis Doris Kareva Tallinna 7. Keskkoolis. 1974. aastal jõudsid suurema lugejaskonna ette tema luuletused ajakirjas Noorus. 1977. aastal astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda, kuid lahkus sealt 1979. aastal. 1978. aastal avaldas luuletaja oma esikkogu ,,Päevapildid". 1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas luuletaja kaugõppes Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina. 1992 2003 aastal oli ta UNESCO peasekretär. Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokku on autorilt ilmunud 16 luulekogu. (1.) Sisuline analüüs: * Mu juuksed kasvavad läbi lae ja haaravad pilvede külge Ja mis nendes saab seda mina ei näe
Pildiraamat koolijärikutele (1970) Jahikoera memuaarid (1974) 84 lk. (1976) Veekandja (1980) Ho-Ho-Hoo (2002) Jahikoera memuaarid (uute piltidega kordustrükk 1974. a. vlj, 2004) 6 IV Tunnustus Gabrovo huumorifestival: grand prix "Kuldne Aisopos" õlimaali "Serenaad" eest (1989) Huumoriauhind "Meie Mats" (1991) I Nukitsa konkurss: 3. koht kunstniku kategoorias Ralf Parve raamatu "Suur sõnelus" piltide eest (1992) Kultuurilehe ja AS BürooTarve 1994. aastal ilmunud Eesti lasteraamatute kujundusvõistlus: peaauhind "Pokuraamatu" eest (1995) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind lastekirjanduse alal "Pokuraamatu" eest (1995) Kanti Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja "Pokuraamatu" illustratsioonide eest (1996) III Nukitsa konkurss: 1. koht kirjaniku kategoorias "Pokuraamatu" eest; 1. koht kunstniku kategoorias "Pokuraamatu" piltide eest; 2
Kool JAN KAUS Uurimistöö Õpilase nimi Juhendaja: 2009.a. · sündinud 22. jaanuaril 1971 · Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Tegevus · 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja · 20042007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees · Tallinna rahvusvahelise luulefestivali korraldaja · Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige · Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist · Kujutav kunstnik Luule · "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor) · "Õigem Valem" (2000) · "Jõulutunne ongi see" (2001)
Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus
Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Luuletuse "Eesti mullad" eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Luuletustes esines palju nukrameelsust. 1977
Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda
Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda
Doris Kareva Marta-Marleen Tamm Anette-Celine Peri TMKK 9.klass 2015 Elulugu Eesti luuletaja ja tõlkija Sündinud 28.novembril 1958 Õppis Tallinna 7.keskkoolis ja Tallinnas inglise keele filoloogiat (teadus, mis uurib keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992)
pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana, 19861988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 19901991 EV Välisministeeriumi informatsiooni- büroo juhataja. 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 1997 2005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia. Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja. 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. Ta on abielus kunstnik Tiina Tamme-taluga. Nad kohtusid peale näitust Wiiralti kohvikus, näitus ise toimus Tallinna Kunstihoones. Mihkel soovis
3 1. ELULUGU JA LOOMING 1.1 Elulugu Doris Kareva on Eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on sündinud 28.novembril 1958 Tallinnas. Naine sündis helilooja Hillar Kareva perekonda. 1966-1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis ning asus 1977 aastal Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu ülikoolist 1979. Aastal seoses süveneva survega dissidentlikele rigkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe „Sirp ja Vasar“ toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva on pälvinud palju erinevaid tunnustusi, näiteks Juhan Liivi
Doris Kareva Kersti Allik 12B Põltsamaa 2012 Autorist Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007
puutunud ja meile tundusid tema kirjutatud luuletused väga sügavamõttelised ning soovisime temast ka rohkem teada saada. 3 1 AUTORIST Doris Kareva (joonis 1) sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on Eesti luuletaja, toimetaja ning tõlkija. 19661977. aastal õppis ta Tallinna 7. keskkoolis, mida tuntakse tänapäeval Tallinna Inglise Kolledzina. 1979. aastal asus ta kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetusse korrektorina tööle. 1982. aastal sai temast Kirjanike Liidu liige. Alates 2001. aastast kuni 2013. aastani oli ta ajalehe ,,Sirp" toimetaja. (Vikipeedia) Doris Kareva esimene avaldatud luuletus 1960.aastal ning 1978. aastal avaldati tema esikkogu ,,Päevapildid". Eestis on nimetatud tema luulekogu ,,Aja kuju" raamatumessi peaesinejaks. Ta on kirjutanud ka mitmeid luuleraamatuid, ,,Päevapildid", ,,Armuaeg", ,,Aja kuju" ning paljusid veel
Vastavalt sellele, mis soost laps on, omistatakse talle ka teatud normid, ehk soorollid. Juba kiviajal olid naiste ja meeste ülesanded selgesti ära jaotatud. Naised olid lastega kodus, hoidsid elukoha korras ja tegelesid korilusega. Mehed seevastu käisid mammutijahil, valmistasid tööriistu ja muud vajaminevat. Ka tänapäeval pole need ,,tööjaotused" eriti muutunud, põhimõte jääb samaks. Toetusin informatsiooni kogudes Eesti kultuurilehe ,,Sirp" artiklile ,,Mehe ja naise vaheliste erinevuste edasisest ületamisest", kus oli hästi välja toodud, et ,,Inimese ehitust ja käitumist määrav geneetiline kood kujunes ja salvestati varasel kiviajal."Näiteks on ka tänapäeva naiste ülesandeks kodu korras hoida, olla hea perenaine, lapsi ilmale tuua, emaks saada ja nii iivet kõrgel hoida, muidugi pole see meeste abita võimalik. Mehed seevastu peavad ühiskonna tavade järgi pere ülal pidama, tööl raha teenima
kirjandusteadlastele). Seejuures ei kirjuta ta kindlasti lihtlabasele inimesele, esmajoones, ma mõtlen, kirjutab ta iseendale, naudinguga, see on üks põhjustest, miks ta on teistelegi nauditav" (B. Selberg) · ,,Müügiedu saladuseks on see, et ta on endast loonud kaubamärgi" (I. Raitar). · ,,Kaur on hea kirjanik oma ajas" (L. Viik). TEGEVUS SIRBI TOIMETUSES 18. novembril 2013 alustas Kaur Kender tööd Eesti kultuurilehe Sirp peatoimetaja kohusetäitjana. Kenderi nimetamine peatoimetaja kohusetäitjaks tõi kaasa üleriikliku skandaali, mis päädis loomeliitude umbusaldusavaldusega kultuuriminister Rein Langile. SÜÜDISTUS LAPSPORNO VALMISTAMISES · Jaanuaris 2015 teatas politsei uurimise alustamisest Kenderi suhtes lapsporno levitamise asjus seoses portaalis nihilist.fm ilmunud kirjutisega. · 7. jaanuaril 2016 esitas Põhja ringkonnaprokuratuur
........................................................................................................9 Elulugu Doris Kareva on sündinud 1958 aastal Tallinnas, tema isa oli helilooja Hillar Kareva. Doris õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1966-1977. Peale gümnaasiumit otsustaas ta õppima minna Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979. aastal lahkus ta ülikoolist seoses suure survega dissidentlikele ringkondadele. Samal aastal läks Kareva tööle kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetusse korrektorina. 1982. aastast alates on Doris Kareva kirjanike liidu liige. 1983 aastal lõpetas ta pooleli jäänud Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 1992. aastal läks Kareva tööle UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997 aastal liitus ta veel ka Sirbi meeskonnaga, kus ta sai tööd kirjandustometajana, sealt lahkus ta 2002 aastal. 2008 aastal lahkus ta ka UNESCO meeskonnast ning liitus 2009 aastal Meie Pere
1. Ülevaade luuletaja eluloos ja loomingust 1.1. Elulugu See peatükk põhineb Vikipeedia artiklil alusel (Vikipeedia). Doris Kareva on sündinud 28. novemberil 1958 Tallinnas. Aastatel 1966-1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis. Aastal 1977 astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda ning lahkus sealt 1979 seoses süveneva survega dissisetlikele ringkondadele 1977. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. Doris Kareva on töötanud kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrktorina (1979), UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina (1992-2008), Sirbi kirjandustoimetajana (1997-2002), ajakirja Meie Pere peatoimetaja (2009-2010) ja ajalege Sirp kirjandustoimetajana alates aastast 2011. 1.2. Looming See peatükk põhineb annaabi artiklik alusel (Annaabi 2012). Kareva on enda loomingus enamasti kasutanud ranget vormi ja viimistletud keelt ning tihti peale kirjutab ta armastusest. Kareva
JAN KAUS - HETK Kirjandus Tallinn 2012 JAN KAUS Jan Kaus on eesti kirjanik. Ta sündis 22. jaanuaril 1971. Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Ta on saanud palju tunnustusi. Nagu näiteks 2001 aastal Loomingu kriitikapreemia, 2003. aastal sai Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia ja Ponkala Fondi preemia, aastal 2007 sai ta stipendiumi ,,Ela ja sära" ja Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. Jan Kaus oli 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja. Aastatel 2004 2007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees, peale selle oli ta Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali korraldaja ja Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. Ta on Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist ja kujutav kunstnik. Kirjanik Jan Kausile pakuvad inspiratsiooni inimese lähedusevajadus ja tugevate tunnete irratsionaalsus. Ühiskondlike sõnavõttude asemel eelistab ta viimasel ajal perele keskenduda ja tähti vaadata.
19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, 19771986 ajakirjas Looming algul kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana,[1986 1988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1990 1991 Eesti välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia. Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja. Kirjanduslikku tegevust alustas Mutt 1966. aastal novellitõlkega inglise keelest koolialmanahhis "Tipa-Tapa". Följetone, paroodiad, teatri- ja hiljem ka kirjandusarvustusi hakkas avaldama 1970-ndatel. Esimesed tõsisemad kirjanduslikud katsetused pärinevad aastast 1978. "Eesti kirjanduslugu" nimetab teda üheks vähestest 1980-
üksainumas naiskunstnik Karin Luts. Ja kas Marie Underigi iroonilist pilku pole teritanud needsamad meie terwe maa ja rahhwa olekud, mis sünnitavad /.../ teele ära wõitmata takistusi ette? Ja kas meil tänaseks on midagi põhimõtteliselt muutunud? Mõistele emantsipeerunud on küll kaugelt rohkem kui wähim tähendus tekkinud, kuid milline see õigupoolest täpselt on? Eriti kui isegi XXI sajandil kohtab ka haritud kirjasõnas kultuurilehe Sirp veergudel ! jätkuvalt n-ö meessovinistlikke mõtteavaldusi pea täiesti Suburgi osutatud kujul!? Aarne Ruben jätkab Suburgi Kogutud kirjatööde ilmumise puhul oma tabamata ime'likku arvustust: Lugesin Lilli Suburgi raamatut ja prantsuse moeajakirja Elle viimast numbrit vaheldumisi. / Viimases oli tusnud ideaaliks street chic, kes samuti kib tihti roosas, aga hoopis miniseelikus (eriti Berliinis). / Nnda see siis on, et seelikud ja soengud on linud saja
hoopis krimiuudiste populaarsuse vähenemine vanemaks saades ehk suurem populaarsus just nooremate õpilaste seas. Põhjuseid on raske nimetada, kuid krimiuudiste lugemise laiem levik poiste seas (48% tüdrukute 31% vastu) võib tähendada noorte poiste agressiivsemat hoiakut ja huvisid. Sugude eristamine joonisel 5 oli vajalik esiteks vajalik seetõttu, et auto- ja spordirubriike loevad poisid palju enam kui tüdrukud (vastavalt 59% - 12% ja 81% - 42%), samas kui kultuurilehe- külgedega on asi täpselt vastupidi (17% - 55%). Teiseks andis seltskonnauudiste populaarsuse erinev muutumine poiste ja tüdrukute hulgas mitmeid huvitavaid järeldusi. 16 100% 90% 80% 70% 60% 5. 50% 8.
a Tsehhoslovakkia sündmustest, nende vastukajadest Nõukogude Liidu noorte loovisiksuste hulgas. DORIS KAREVA ( 28. XII 1958 ) 33 Sündinud Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis, sel ajal hakkas suhtlema dissidentlike ringkondadega, mistõttu tekkis probleeme õppetöö jätkamisega. Lõpetas 1983. a kaugõppes. Oli kultuurilehe Sirp kirjandustoimetaja, praegu Sirbi toimetuskolleegiumi liige ja UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Tegutseb ka tõlkijana. Esindab stiliseeritud kõrgluulet. Debüütkogu "Päevapildid" ilmus 1978. See sisaldab eelkõige rangevormilist armastusluulet, lapsepõlvemälestusi ja linnapilte. 1980. aastal ilmunud kogu "Ööpildid" põhiteemaks on inimese üksindus ja püüd endas selgusele jõuda. Kogu "Puudutus" (1981) räägib peale eelnenud kogudes käsitletud teemade ka saatusest
annaabi.ee 
