Kauplemine linnades oli peaaegu samatähtis kui jumalateenistus. Eri käsitööalad jagati tsunftidesse, mis kindlustasid eduka kauba müügi. Tekkisid kaubalinnad ja nende liit Hansa, mille vahendusel oli lihtsam oma kaupu müüa või osta kaupu oma maale. Selle üks põhimõtteid oli veel, et kaupmehed oskaksid üksteisega kokku hoida. Näiteks Venemaalt saadi palju vajalikku: metsamaterjale, tõrva, vaha, mett. Linnad mängisid olulist rolli ka kultuurikeskustena. Linna vaadeldes avaldusid suured ning võimsad müürid ja tohutult kõrged kirkikutornid. Romaani stiili arhidektuur asendus gootikaga. Tähtsate sündmuste ja inimeste auks hakati rajama monumente.Ehitati ka võimsaid ja uhkeid katedraale. Rohkem tähtsamaks muutus haridus, seetõttu hakkasid linnadesse kerkima uued haridusasutused, näiteks vanimaks tunnistatud Bologna ülikool. Arenes ka kirjakultuur, sellega seoses kasvasid raamatute arvud ning nende lugemus.
korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-24 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjan Raud-i mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan Raud rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist tähtsust kultuurikeskustena ja kritiseeris teravalt seisukohti, mille kohaselt neis sageli eeskätt majanduslikku kasutegurit hinnati. Kristjan Raud-i elu muutus otsustavalt 1924. Ta abiellus Elvira Tischleriga ja loobus enamikust ühiskondlikest kohustustest. Nüüd said talle esmatähtsateks kodu ja looming. Kristjan Raud-i perre sündis tütar ja kaks poega, 1929 valmis maja Nõmmel. Elu viimasel perioodil tegeles Kristjan Raud loomingulise tööga rohkem kui varem ja see aeg kujunes talle väga viljakaks
osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-24 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist tähtsust kultuurikeskustena ja kritiseeris teravalt seisukohti, mille kohaselt neis sageli eeskätt majanduslikku kasutegurit hinnati. Kristjani elu muutus otsustavalt 1924. Ta abiellus Elvira Tischleriga ja loobus enamikust ühiskondlikest kohustustest. Nüüd said talle esmatähtsateks kodu ja looming. Kristjani perre sündis tütar ja kaks poega, 1929 valmis maja Nõmmel. Paraku jagus õnne kõrvale õnnetustki -
osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-1924 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan Raud rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist tähtsust kultuurikeskustena ja kritiseeris teravalt seisukohti, mille kohaselt neis sageli eeskätt majanduslikku kasutegurit hinnati. Kristjani elu muutus otsustavalt 1924. aastal kui ta abiellus Elvira Tischleriga ja loobus enamikust ühiskondlikest kohustustest. Nüüd said talle esmatähtsateks kodu ja looming. Kunstniku perre sündis tütar ja kaks poega, 1929 valmis maja Nõmmel. 8 Kristjan Raud elu lõpul Elu viimasel perioodil tegeles Kristjan Raud loomingulise tööga rohkem kui varem ja see aeg
*Tulemuseks oli see, et enamik lääneriike ei tunnustanud EV annekteerimist de jure NSVL poolt. *Kultuuritegevus jätkus kõigest hoolimata. Saksamaal organiseeriti lätlaste ja leedulastega Hamburgis Balti Ülikool ja Bonnis Balti Instituut. Põgenikelaagrites algas kirjandus-, teatri- ja kunstitegevus. Toimusid skaudiliikumised, isetegevusringid, üliõpilasseltside ja korporatsioonide tegevus. *1972 toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. Kultuurikeskustena tegutsesid mitmes riigis Eesti Majad. *Pagulaste ja kodueestlaste suhted sõjajärgse ,,külma sõja" ajal olid minimaalsed. 50ndatel hakkasid suhted tasapisi kerkima, kirjavahetuse ja külaskäikudega kodumaale. *60ndatel muutusid järjest olulisemaks kultuurialased kontaktid, mida kasutas ära NSVL juhtkond, lootes näidata maailmale valitseva reziimi liberaalsust. Prooviti väliseestlasi kodumaale tagasi meelitada, seda propagandat suunas 1960 loodud Väliseestlastega
kunstnikku tabusid ületama ja murdma. Intertekstuaalsus – eri kultuuritekside seosed. Sageli võetakse üle eelnevate stiilide ja põlvkondade pärandi ning töötleb, kombineerib jaa ühendab seda, sest tundub, et midagi uut pole enam öelda ja kõik uus on vana. Näiteks kirjutatakse vana teos või tuntud inimese elulugu ümber, avaldatakse surnud kirjanku fiktiivseid teoseid. Urbanism – riigipiiride kadumised kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugustele veidrustele. Korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) Kitš, triviaalsus, banaalsus („taaslähenemine elule“) Fragmentaarsus Kindla teemaderingi eristamatus „Kõrge“ ja „madala“ sulandamine 42. Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid.
toodab, talletab, töötleb ja levitab) võimalikult palju kõigis eluvaldkondades. Teadmusühiskond tähtsustab teaduse analüüse ja soovitusi otsustamisel. Ülikoolid ja teadusasutused on tähtsad institutsioonid. Enamus inimesi elab linnalistes asulats. Hea ühiskondlik transport ja isiklikud autod on tööstusühiskonna lõpus põhjustanud lähi- ehk valglinnastumise. Hiljem toimub ka taaslinnastumine (so vanade tööstuspiirkondade kasutuselevõtmine äri-, elu- ja kultuurikeskustena) ning agulite taasasustamine. 2. Mille põhjal võib öelda, et tegemist on demokraatliku valitsemiskorraga? Nimeta demokraatia olulisemad tunnused. Otsetõlkes on rahvavõim. Seega kodanikud osalevad poliitikliste otsuste tegemisel. Võimalikud otsustamisviisid on üksmeele (kodakondsuse) otsimine, osalemine otsustamisel (rahvakoosolekul või rahvahääletusel (referendumil)) või esindajate valimisel.
kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena. Nt Hollywoodi filmid nii USA-s kui Eestis. PM-likku kirjandust iseloomustab ka temaatilist, stilistiliste ja sisuliste erinevuste kadumine: vähenevad ja kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel, seda nii kirjanduses tervikuna kui ka žanride lõikes. („Sügisballis” Laura seebikad, ameerika jope, õhupall). Urbanism (orienteerumine suurlinnadele). Riigipiiride kadumisega kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugusele veidrusele. See on ka põhjuseks, miks suurlinn on ka PM-s raamatute, filmide jne sagedasim tegevuspaik. („Sügisball”) Tehnoloogilisus. Uus tehnoloogia toob kaasa inimese võõrandumise iseendast, üldinimlikust. Teisest küljest pakub aga tehnoloogilisus dehumaniseerumisele alternatiivi: luuakse uus inimesekäsitus ja pikemas perspektiivis võib vana arusaam inimesest üldse kaduda, koos sellega ka kogu dehumaniseerumise probleem
seda polegi teadlikult kasutanud. 7. Globaliseerumine tänapäeval on kogu maakera kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena. Näiteks Hollywoodi filmid nii USAs kui Eestis. Postmodernistlikku kirjandust iseloomustab ka temaatiliste, stilistiliste ja sisuliste erinevuste kadumine: vähenevad ja kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel, seda nii kirjanduses tervikuna kui ka zanride lõikes. 8. Urbanism riigipiiride kadumised kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugustele veidrustele. See on ka põhjuseks, miks suurlinn on ka postmodernismis raamatute, filmide sagedaim tegevuspaik. Postmodernism Eesti kirjanduses oli 90ndate algul. Eitab ja jätkab modernismi. Vastandatus ühiskonnale, postmodernism viib indiviidi ühiskonnast välja. On protest üldiste kirjanduslike kaanonite vastu, protesteeritakse ühiskonna normide vastu. Subjekt pidevuas muutumises, ei olda huvitatud koostööst lugejaga
annaabi.ee 
