VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
mida eestimaistes filmides tihti ei ole. Järjest populaarsemaks on muutunud võõramaised nimed, mida lastele pannakse. Nimed koosnevad mitmest osast ja kasutatakse võõrtähti. Mõnikord laps ei oska enda nime hääldadagi, mis siis rääkida kirjutamisestki. Kui lastele pannakse selliseid keerulisi nimesid, siis kaovad meie enda eesti nimed varsti üldse ära. Meie riik peab oma inimesi rohkem hindama, et Eestisse jääksid meie keele- ja kultuurikandjad. Me võtame teistest kultuuridest palju üle. Selle tagajärjel hakkab meie kultuur vaikselt hääbuma. Me vajame tugevat riiki, et jääksime püsima.
arvamusavaldus Filo test 8 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et Vali üks: a. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. b. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut kultuuri. Õige vastus! c. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst William Jamesi seisukoht oli, et Vali üks: a. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad ning see on täiesti õigustatud. Õige vastus! c. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. Küsimus 3
Liikmeskonna moodustasid Noor-Eesti liikmed, lisaks mõned uued. Idee oli edendada kirjanduslikku seltskonna- ja kohvikukultuuri ning elust tõsisel sõjaajal rõõmu tunda. Kõrvalseisjate arvates läksid sellega liiale. Neid kritiseeriti veel rohkem kui Noor-Eestit (nt Peeter Põld). Liikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit, Artur Adson, Friedebert Tuglas, Johannes Semper. KULTUUR EESTI VABARIIGI AJAL 1919-1940 Kultuurielu üldiseloomustus Kultuurikandjad 1925. aastal kehtestati kultuurautonoomia seadus, mis andis laialdasi võimalusi ja õigusi vähemalt 3000 inimesest koosnevatele rahvusgruppidele: Venelased 8,2% rahvastikust (Ida-Eesti) Sakslased 1,5% rahvastikust (Kuressaare, Paldiski jm Eestis) Rootslased 0,7% rahvastikust (Lääne-Eesti) Juudid 0,4% rahvastikust (u 100% linnades, eriti Tallinnas ja Tartus) Seadus kindlustas riikliku toetuse vähemusrahvuste kultuuri arendamisse. Kõige rohkem kasutasid seda sakslased ja juudid.
auhinnad. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Homerose küsimuseks nimetatakse Homerose identiteedi ja autorlusega seotud probleeme. Peamised teemad: Kes on Homeros? Kas ta üldse oli olemas (tema elust on vähe teada)? Uuritud on ka tema nime etümoloogiat (nt üks teooriatest: "homeros" kui sõjavangi üldnimetus?). Ilmselt oli ta (nad?) pime. Puudega inimesed olid head kultuurikandjad, kuna säästeti sõjast. Kas "Ilias" ja "Odüsseia" olid mõlemad tema teosed? Kas ühel/mõlemal neist võis olla mitu autorit ja kes need on? Kuna Homeros ise oma teoseid kirja ei pannud (see juhtus mõnevõrra hiljem), siis levis ja säilis see kuni kirjapanekuni suuliselt. Ka kirjapanduna tehti selles hiljem palju muudatusi. Esimesena tõstatas küsimuse Friedrich August Wolf (18. sajandi lõpus). Tänapäeva
soont nende vahele jääva harjaga. Need jäljendavad kivis kahe poolega vormis valatud vask või pronkskirve õmblust. Sellest tulenevalt arvatakse, et kivist venekirveste eeskujuks olid lõunapoolsete alade metallkirved. Nöörkeraamika kõige iseloomulikum nõutüüp oli lameda põhjaga S-kujulise profiiliga väike anum. Peamise ilustuse moodustas sellel ümber kaelaosa kulgevad horisontaalsed nöörijäljed ja kuuseoksamustrina paigutatud joonekesed. Kultuurikandjad on peetud nomaadideks, kellele oli vajalik uus põllumaa. Koduloomade luid on nöörkeraamikute asulakohtadest leitud suhteliselt vähe, kuid neid siiski on. Veelgi vähem on märke põlluharimisest asulakohad on teada maaviljeluseks sobilikelt aladelt. Matsid oma surnuid maahaudadesse külili, jalad põlvist kõverdatud, vähem selili ja väljasirutatult. Saksi- Tüüringi kultuuri allpiirkonnas ka liivast kääbastesse. Domineerivad üksikhauad
11th of May 12:40 J2 James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? 100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test11 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 16th of May 14:24 matis Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. >>c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut kultuuri. 16th of May 14:24 matis Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. >>b. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik valikud sooritama üksi, mahajäetuna. c
11th of May 12:40 J2 James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? 100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test11 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 16th of May 14:24 matis Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. >>c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul >>kui ei sünni uut kultuuri. 16th of May 14:24 matis Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. >>b. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik >>valikud sooritama üksi, mahajäetuna. c
11th of May 12:40 J2 James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? 100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test11 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 16th of May 14:24 matis Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. >>c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul >>kui ei sünni uut kultuuri. 16th of May 14:24 matis Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. >>b. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik >>valikud sooritama üksi, mahajäetuna. c
· sõltumata sellest, kas pooldada determinismi või indeterminismi James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? · mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. · jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. · poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et · hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. · hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. · inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut kultuuri. Spengler eristas kultuuri tsivilisatsioonist. Tema arvates · on tsivilisatsioon kultuuri hiline, hääbumise staadium, mil kultuuri vaimne potentsiaal on ammendunud · on kultuur tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni vaimne potentsiaal.
See ühendus ei ole küll nii tugev, kus ladina kiri on sisse viidud kui teadlik valik või koloniaal reziimi poolt, laiem kultuurilise viisi mõttekandja. · Maailmavaade: inimesed räägivad sama keelt, kuid keda eristab maailmavaade. Näiteks Balkan, serblased, bosnialased, horvaadid, igal oma usk. Ainult maailmavaade defineerib neid. Maailmavaade võib ühendada ka väiksema kokkupuutega kultuure. näiteks kristliku kultuurikandjad- perekonna organiseerimise süsteem. Nt agnostikust kristlane võib väiksema künnise tagant mõista praktiseerivat kristlast, kui agnostikust moslem ei saa kristlasega nii hästi läbi. nt. Bunuel rezisöör, oli küll väga ateistlik, kuid tema filmid on väga läbi põiminud katoliiklikust kultuurist. · poliitiline korraldus: katoliiklike riikide korraldus on üksteisele lähemal.
funktsionalistlik suund oli pildivaenulik (filmi, fotode). Ameerikas arenes alates 20ndatest suund, mis ühelt poolt rõhutas kultuuri relativismi (mille järgi on inimene sündides puhas leht ja alles üles kasvades mingis kultuuris, ühiskonnas omandab sellele ühiskonnale omased käitumis- ja mõttemisviisid; mõtlemine, käitumine ei tulene bioloogiast). Boas rõhutas välitööde tähtsust, uurida, milline rahavas seesmiselt on pidas oluliseks kirjeldada kultuuri nii nagu kultuurikandjad tunnevad seda seestpoolt ise. Boasi õpilane Ruth Benedict (1887-1948) pani aluse sellisele koolkonnale nagu ,,Culture is pesonality writ large". Et aru 8 saada kultuurist, käitumisest jne tuleb mõista inimese intellektuaalseid omadusi nende iseloomu (temperamenti jne). Seda iseloomustas tugevalt tolleaegne freudism (psühhoanalüüs). Ta tuntuim raamatu
annaabi.ee 
