Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Mükeene tsivilisatsioon mandri-Kreekas Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon- pronksiaeg Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud olid Väike-Aasia põliselanikud. Minoiline tsivilisatsioon- kuningas Minose valitsemisaeg. Linnad ja nendes linnades olnud lossid. Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele
võimu alla 30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : 1) Varasem minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. (2000-1400 eKr) -Elanikud mittekreeklased. -Müütiline Knossose kuningas Minos. -Linnad, lossid lahutamatu tervik. Tuntuim Knossos, mille loss on Minose palee. -Luksuslik sisustus, vannitoad, äravoolurennid, viljasalved, töökojad, kultusruumid. -Eraldiseisvad templid puudusid. -Lineaarkiri A Kreetal loetamatu. -Valitsesid preester-kuningad. -Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine. -Kunst: rahumeelne, elurõõmus temaatika. -Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. (Matriarhaalne naiste valitsetud ühiskond.) -Religioon: austati jumalannasid. -Ohverdati. Pidulikud rongkäigud. -Härjakultus ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Europe, Minose ja Minotauruse müüdid. -1500 kultuur hävis
1) Pronksiaeg 2. Aastatuhat eKr 2) Klassikaline kreeka 5-4. Saj eKr tipp 3) Hellenismi periood - Hegemoonia kehtestamine; Makedoonia kuningas Aleksander Suur alistas Idamaad. Substraat, ürgne Vahemere kultuur C,atal Hüyük jumalanna (istub kaslaste vahel, mäeotsas) Autoriteetsed Jumalannad mängisid Anatoolias ja mujal olulist rolli. Austati härga. Pronksiaeg Lossid olid usukeskusteks, templeid ei kujunenud. Seal olid kultusruumid. Knossose loss olulisim. Loss oli ülesehituselt ritualiseeritud. Keskhoovil keskne rituaalne tähendus, kust omakorda pääses kultusruumidessse nagu trooniruum olulisim; naissoost isik käis kümblemas ja hiljem istus oma troonile. Kultusruumid ja viljasalved olid omavahel seotud; rituaalides kasutati andameid ilmselt. Usk hoidis lossisüsteemi koos. Austatud jumalaid pole teada, kuna keelt ei ole suudetud desifreerida ning seal pole nende kohta nkn midagi öeldud.
Kahekihiline religioon. Kujunenud idarekigioonide mõjude all. Kõrvalkiht e. atstraat, kreeka religioon on üks väga suur segu. Sünteetiline religioon, paljudest mõjudest kokku pandud. Pronksiaeg: Losside kõrval polnud suuri templeid. Olid väiksed pühapaigad. Koopaid austati. Mäetippe austati. Suuri pühamuid polnud, lossid oli suurel määral pühamud. Lossil oli keskhoov, kus viidi läbi riituseid. Lääne osas olid magasiinid, ruumid mis jäid hoovi ja magasiini vahele olid kultusruumid. Troonisaal- toonisaalis oli altar ja keegi istus troonil, kuid mitte kuningas, pidi olema naisterahvas. Loomade vahel olev inimene oli naine. Preestrinna arvatavasti istus seal. Etendas pearolli teatud riitustes. Jumalaid austatid; aga nende kohta pole midagi teada. Kuna tekste pole võimalik lugeda ja jumalates polnud räägitud. Kujutistega kujutati jumalaid. Väikesed jumalanna kujutised. Jumalannadel olid dekolteed üldjuhul paljad, aga ei teata mis tähendus sellel oli.
ja rituaalse fukstsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne ehk proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei olnud ühendatud veevärgiga. Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel varasalved ja laohooned toidutagavaradeks, teises osas kultusruumide osa. Olemas kirstud, kus säilinud rituaalne inventaar. Sissekäik pühamu kompleksi, 3x sissekäik keskhoovist. Trooniruumikompleks- eeskäik- trooniruum-suletud ruum. Trooniruumis rituaalne bassein. Troon säilinud. Kujutatud sellisena, et naine istub troonil ja lähedal tiivulised greifid. Keskhoovi rituaalid. Üle härja hüppamine? Mingid seal toimusid kindlasti.
põldu, seal õpiti vaske kasutama. See rahvas jõudis Kreeta saarel tsiv-i tasemele 2000 eKr. Seostatakse Kreeta kuninga Minose valitsemisega minoiline e. Minose kultuur. Minoiline kultuur 2000-1400 eKr, tuntakse arheoloogiliste leidude põhjal. Kasutati savitahvlile vajutatavat silpkirja, lineaarkiri A seda ei osata lugeda. Lossid saarel mitu, tähtsaim oli Knossos. Losside ümber linnad. Lossides olid luksuslikud vannitoad, basseinid, kanalisatsioon, elu- ja kultusruumid, viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Lossid olid kindlustamata, puudus sõjaline otstarve. Lossidel mitu otstarvet: · majanduskeskused laoruumid, käsitöökojad, lineaarkirjatahvlid, mis võivad olla majapidamisdokumendid, igal aastal koguti elanikelt põllumajandussaadusi lossi salvedesse
Loss ja linnakvartal olid sageli tihedalt kokku kasvanud, nii et linn ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim neist on Knossos, mille lossi nimetatakse Minose paleeks. Losside eriotstarbelised ruumid paiknesid näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Eluruumid olid luksuslikult sisustatud, varustatud vannitubade, vee juurde- ja äravoolurennidega. Eluruumidele lisandusid mahukad viljasalved ja töökojad, aga ka kultusruumid jumalate austamiseks. Kreetalased olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja. Kuigi kirja märgid on tänapäeva teadlastele loetavad, jääb tekst siiski suuresti arusaamatuks, sest ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid ja üles kirjutasid. Sellegipoolest on selge, et savitahvlitele kirjutatud tekstid on valdavalt majapidamisdokumendid. See näitab losse oluliste bürokraatlike majanduskeskustena. Tõenäoliselt kogusid losside valitsejad
lääneplats, sillutatud ja rituaalse funktsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne ehk proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei olnud ühendatud veevärgiga. Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel varasalved ja laohooned toidutagavaradeks, teises osas kultusruumide osa. Olemas kirstud, kus säilinud rituaalne inventar. Sissekäik pühamu kompleksi, 3x sissekäik keskhoovist. Laohoonetesse koguti vilja jne, aga pole teada, kui suurelt maa-alalt neid andameid koguti. Veel ei ole teada, kuidas losse valitseti. Arvati, et kuningas oli eesotsas .Arheoloogiliselt pole aga kuningas jälgi, nt haudu või kujutisi
arheoloogia., üldpilt mille ta lõi annab ettekujutuse milline see võis näha. Lossiesine plats -lääne hoov, ja keskne hoov. Põhja-lõuna suures ja sarnased mõõtmed.Ritualiseeritud standard on taustaks olnud. Loss jaguneb 2 tiivaks : läänetiib mis jööb keskhoovi ja läänehoovi vahele, 2 alajaotus: magasinid, toiduainete laod, suurtes anumatest toidusained.Ulatuslikud toiduainete varud.loss korjas kokku neid. Selle kõrval laohoonete ja keskhoovi vahel olid kultusruumid, leitud kujukesed jen , ka troonisaal kuulus sinna, kus siseneti põhjapoolsest keskhoovi osast, eesruumi ja mindi trooni saali kus oli paremat kätt troon ja trooni vastas oli rituaalne bassein.Evans arvas et minos oli kuninga tiitel arvas et see on tema troon. On leitud ikonograafiline positsioon inimene keskel ja greifid keskel , on naine troonil.Preestrinna kes täitis oluliseid rituaalne, vb oli ka kuningas kuninga trooni saali pole leitud võis olla ülemistel
Hoone erinevad osad siduski ühtseks tervikuks arhitektuurne rütmika: sammaste paigutus, vertikaalsete ja horisontaalsete rütmide omavaheline pinge, valguse ja pimeduse vitlusest sündinud liikumine, dekoratiivse kaunistuse dünaamika. Knossose palee on olnud tenäoliselt Kreeta kige esinduslikum loss, see kolmekordne ehitis paiknes 20 000 m2 suurusel pinnal. Lossis oli kolme erinevat tüüpi ruume: 1)valitsejate eluruumid ja kultusruumid. Nende hulka kuulusid sisseehitatud mööbliga troonisaal, mis oli ühest küljest ühendatud kultusbasseiniga, mned kesksed kultusekohad nagu kaksikkirveste saal ja piilaritega kaunistatud keldriruum nn. piilarkrüpt; 2)hoidlad koos sinna juurde kuuluvate ruumidega (kreeta palee oli vahetuskeskus); 3)töökojad ja materjalilaod (nt. pronksivalukoda, kangrutöökoda, keraamikatöökoda, veinivalmistamis-ja llepruulimiskojad). Paleedel oli hästikorrastatud veevärk. Paleedel oli
annaabi.ee 
