Kui Araabia vallutas Pärsia hoidsid viimased oma kultuurist, keelest, kunstist ja kirjandusest uhkusega kinni. Kindla pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babüloonias. Kunsti läbi kujutati Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid segunenud kohalike oskuste ja stiilidega. Arhitektuurist on säilinud : Pasargadae linn, mis kultuskeskuseks ja rajatud platvormile ning Kyrose haud Pasargadae linnas, mis meenutab tsikuraati, ainult astmed on madalmad ja sarkofaag asub majataoliseshauakambris, mis on viimasel astmel nagu kogukas tempel, Parsa (Persepolise) linn, mis olid rajatud Dariuse ajal, kus kõik valitsejad paleesid ehitada lasid, Taj Mahal Agras, Sinine Mosaiik Istanbulis, seal toodi kasutusele laiad hargnevad trepid ning sammaste kujundus oli muutunud rikkalikumaks.
valitsejad tegid ka neile ohvreid kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. Kunst, Arhitektuur. Kunsti mõte kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega. Arhitektuurist on siiani ühtteist säilinud. Pasargadae linn, mis on kultuskeskuseks ja rajatud platvormile. Selle kõrval puutumata Kyrose haud, mis samuti siiani säilinud. Parsa (Persepolis) linn rajatud Dariuse ajal, kuhu kõik valitsejad pärast paleesid lasid ehitada.. Administratiiv-keskused olid Susa ja Ekbatana. 5 Säilinud Pasargadae linnaväravad Säilinud Pasargadae linnaväravad 2 6 Persepolis
ja kulda Egiptusest. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C Arhitektuuriliselt olid Kreeta saare lossid üksteisele sarnased. Kõik nad olid kindlustamata, nagu olid seda ka neid ümbritsenud linnad, mille elanikkond ulatus tuhandetesse. Lineaarkirjatahvlid osutavad rangelt bürokraatlikule kontrollile andami varumisprotsessi üle. Kuna eraldiseisvaid templeid polnud, siis tuleb losse pidada kultuskeskuseks ja arvata, et andamikogumist aitasid sanktsioneerida rituaalid. Losside arhitektuuris ja sisustuses leiab rituaalidele ka viiteid ning mitmed Knossose freskod kujutavad vaieldamatult rituaalseid stseene. Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad. Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid keskset
hieeroglüüfkirja reformija, mille järel tekkis kanooniline kirjakuju. 26.saj hiigelpüramiidid: Cheops, Chepren, Mykerinos Keskmine Riik 20.-17.saj "Sinuhe jutustus"; Egiptuse kirjanduse tähtteos, loodud Keskmise Riigi ajal. Kangelaslugu Sinuhest, kes tappes kuninga mõrtsuka saavutas kohalike austuse. Uus Riik 16-11.saj Thutmosis I; 16.saj lõi Egiptuse suurvõimu, vallutused Eufratini ja püstitas seal võidusteeli. Pealinna viis Memphisesse, Teeba jäi Amon-Ra kultuskeskuseks. Alustas Karnaki templikompleksi rajamisega (tema haud Teeba lähedal kaljus Kuningate orus) + Luxori tempel. Seega edaspidi Memphis jäi poliitilsieks keskuseks, Teeba kultuskeskuseks. Hatsepsut 15.saj naisvaarao, kelle võimulepääsemist peetakse esimeseks dünastiasiseseks kriisiks. Rajas hauatempli Deir el Bahris. Thutmosis III 15.saj eelmise kasulaps ja tahtis H täielikult maha vaikida, st hävitas tõendeid ta eksistentsist. T on Egiptuse sõjakaim valitseja, püstitas Eufratil teise
saj ekr, Aleksander Suure vallutused 322 ekr 6. hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (128 63 ekr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (37 4 ekr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70 pkr. 7. Suur diasporaa (kr. k. 'laialipillutamine') ehk massiemigratsioon kuni Iisraeli riigi rajamiseni 1948. Kultuslugu Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi. Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. Pärast 70 a pkr kadus templikultus ning rõhk asetus isiklikule vagadusele ja jamalateenistusele sünagoogis (kr 'koosolekumaja'). Preestreid ei ole, rabi on eespalvetaja ja õpetaja. Mõiste ,,juut" tekkis pärast 583 a ekr, olles seotud nii usu kui ka päritoluga. Juudiks peetakse juuditari sünnitatud last ja judaismi pöördunud isikut. Pühakiri
Sefardi juudud Hispaanias elavad juudid. Nende keeleks: ladino (põhineb hispaania keelel); Edot ha-mizrach idas elanud juudid, nt Iraagis. Neid kõiki seob usk. OLULISEMAD SÜMBOLID Menora seitsmeharuline juudi küünlajalg. Taavet täht, Taaveti kilp sümboliseerib erinevaid asju, nt üks tõlgendus et meest ja naist. Judaismis ei tohi kujutada Jumalat, sest Jumal on kehatu. KULTUSLUGU Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi. Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. (Kõigepealt oli Israeli usund, olulisem kultuskeskus oli Jeruusalemma Tempel, mis hävitati roomaste poolt. Sel ajal valitsesid preestrid, kuid pärast Templi hävitamist kaotasid oma tähenduse. Rahvas pidas ennast juudamaalasteks. Juudamaal oli ränk vahetegemine juudalaste ja mittejuudalaste vahel,
valitsejad annetasid neile isegi ohvreid peale maa vallutamist. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased uskusid seega ka teiste rahvaste jumalaid. Kunst, Arhitektuur. Kunsti mõte oli kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega. Arhitektuurist on ühtteist siianigi säilinud. Näiteks Pasargadae linn, mis oli kultuskeskuseks ja rajatud platvormile. Selle kõrval puutumata ka Kyrose haud, mis on säilinud. Pärsia Impeeriumi pealinna Persepolise Parsa (Persepolis) linn rajatud Dariuse ajal, kuhu kõik varemed Iraanis valitsejad pärast paleesid lasid ehitada, kuid seal üldiselt ei käinud. Administratiiv-keskused Susa ja Ekbatana. Zoroastrism
Sauli vahel, kui pea kogu Sauli järglaskond tapeti valisid Juuda mehed Taaveti kuningaks. Rahumeelne vahekord põhja ja lõuna riigi vahel ei olnud kuigi kauaks mõeldav. Taavetile ei olnud kuningavalitsus Juuda üle lõppeesmärgiks, vaid vaheetapiks. Säilinud teadete kohasel tekksiid varsti ka kokkupõrked Taaveti ja Jisbaali(Sauli poeg) riikide vahel (Põhja ja Lõuna valitsused, riigi osad). Otsustava tähtsusega Taaveti riigile oli Jeruusalemma vallutamine ja riigi pealinnaks ning kultuskeskuseks tegemine. Taaveti valitsusaega täitsid sõjad. Koondteade nendest on kokkuvõtlikult 2 Sa 8. taaveti riik vajas välispoliitiliselt kindlaid piire, seepärast tuli teha naaberriigid sõltuvaks Iisraeli kuningast. Seetõttu vallutas Taavet Moabi, rohkem vaeva nõudis Ammon. Oleks olnud kerge Ammonit lüüa, kui nood ei oleks appi kutsunud oma Süüria naabreid. Taavet tegi suure osa armamite aladest enda riigist sõltuvateks, seega nüüd oli Ammon kaitsetu Taaveti vägede ees
Need kerkivad esile 6.-7. sajandil pKr. Tiwanacu ehitati kanaleid ning põldu hariti kanalite vahel nö saarekestel ning andsid selle tõttu mitu saaki aastas (vesi soojendas). Linna keskmes oli rituaalkeskus. Linnas oli kaks templit, tuntud on Kalasasaya tempel, kus asub nn Ponche monoliit ning hiljem inkade poolt sinna toodud Päikse värav. Keskuse kultuurimõju oli laialt levinud ning selle järgi on määratletud riigi hüpoteetilised piirid. Wari riigi keskuse on suur linn, mis oli ka kultuskeskuseks. Ka selle riigi territoorium on rekonstrueeritud kultuurimõjude ja administratiivkeskuste põhjal. Wari riigist pärinevad mitmed inkade poolt hiljme kasutatud asjad: terasspõllud, teedeehitus, gipu (sõlmkiri). 9.-10. sajandil käivad riigid alla ja kaovad (Wari lõpp seostatakse El Ninoga). Järgmised suured impeeriumid tekivad alles 15. sajandil (inkad). Samas oli kogu vaheperioodi vältel hulganisti kõrgetasemelisi keskusi
Vastutasuks pakuvad jumalad inimestele kaitset. Ideoloogiliselt kuulus linn jumalale, templis pidi teda worshippima siis. Jumalatel 2 nime, üks siis sumeri, teine akkadi keelne. 3 suurt meesjmaalat_ An/Anu- oli jumalate isa, taevajumal. Habemega ja väärikas ja värkki. Vana ja andis hääd nüu, jumalatele ja ärkki. Taevase tarkuse kehastus. On jumalate isa AGA MITTE peajumal, pigem selline nõuandja En lil – An-i poeg. Tuule ja viljakuse kehastus. Tema on PEAjumal. Tema kultuskeskuseks Nippuri linn. Oli ka riikliku korralduse ja kuningate kaitsejumal. En ki/Ea- En lil-i poeg. Maaisand. Apsu- magedate veede ürgne lähtekoht. En Ki oli nende apsu-de valitseja. Selletõttu oli ta ka viljakuse jumal. Inimestele kultuuri ja maa viljakuse parandamist õpetav jumal . Kindlasti ka kaval ja petlik jumal- aitab inimkonda/inimest, kuid vüib ka üle kavaldada/petta inimest. Lisaks neile kolmele tähtsale oli veel: Ninurta- En Lili poeg
annaabi.ee 
