Juba 14. sajandist kuulusid mitmed eesti linnad hansa liitu, ning nende õitseaeg jäi praktiliselt 16. ja 17. sajandi vahele, mil neis hakkasid toimima mitmed käsitööliste tsunftid ja gildid. Põhiliselt olid kabandusartikliteks siiski välismaised produktid, näiteks sool, vein, metallitooted, luksusesemed jne. Kuid eksporditi ka kodumaist toodangut, eriti vilja. Võõrvõim mõjutas ka eestlaste vaimu ja hariduslikku elu. Süvenes ristiusk, haldjad asendusid pühakutega, kelle kultusesse segati ohtralt paganlikke joone. Selleks, et eestlaste arusaamd luterliku elustiiliga rohkem sulanduks ja et nad seda mõistaksid, taipasid preestrid, et on vaja pühakirjad rahva keelde tõlkida ja see kõigepealt kirjakeelene õieti selgeks õpetada. Esimene eestikeelne katekismus ilmus 1535. aastal, kuid see seadustati Tallinna rae korralduste kohaselt, kuna seal leidus rohkelt vigu. Niinimetatud ,,Rootsi ajaga," mis algas
· Kehtestati sisuliselt pärisorjus. VAIMUELU: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed. · Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. LINNADE ÕIGUSLIK KORRALDUS: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja UusPärnu said Riia linnaõiguse, VanaPärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus.
Tema näidendid mõjuvad paremini mängides kui lugedes.(Lill,A.2004, lk 210) Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius. Tal oli parem haridus. Säilinud on 6 komöödiat, mis sisaldavad vähem vihjeid kohalikele oludele. Süzeed ja dialoog on universaalsemad.(Lill,A.2004, lk 210) Kokkuvõte Kreeka ühiskonna õitseajastul (st juba VI.s.) kuulus teatrietendus koostusosana Dionysose kultusesse ja toimus eranditult pidustuste ajal, mis olid pühendatud sellele jumalale. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga, mis oli pühendatud Dionysosele. Algupäraselt nimetati kallakut theatroniks ("nägemise paik", "theastai" "vaatama"). Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestra-na ("tantsimise koht", "orcheisthai" "tantsima või miimilisi liigutusi tegema"). On säilinud Ateena Dionysose teatri varemed
(Lill, A.2004, lk 210) Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius. Tal oli parem haridus. Säilinud on 6 komöödiat, mis sisaldavad vähem vihjeid kohalikele oludele. Süžeed ja dialoog on universaalsed.(Lill, A.2004, lk 210) 14 Kokkuvõte Kreeka ühiskonna õitseajastul (st juba VI.s.) kuulus teatrietendus koostusosana Dionysose kultusesse ja toimus eranditult pidustuste ajal, mis olid pühendatud sellele jumalale. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga, mis oli pühendatud Dionysosele. Algupäraselt nimetati kallakut theatroniks (“nägemise paik”, “theastai” – “vaatama”). Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestra-na (“tantsimise koht”, “orcheisthai” – “tantsima või miimilisi liigutusi tegema”). On säilinud Ateena Dionysose teatri varemed
Vaimuelu: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed. · Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted: Liivi ordu mõjuvõimu kasv: · 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule.
Vaimuelu: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed. · Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. VanaLiivimaa sise ja välissuhted: Liivi ordu mõjuvõimu kasv: · 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule.
linna jumal valitsusala: öine taevas, tähetarkus, astroloogia Utu Samas 'päike'; päeval taevas ning öösel maa all; näeb kõike ja on jumalate kohtunik ning seadusandluse eest seisja; Hammurapi kuulis oma kirjapandud seadused temalt Inanna Istar (roomlastel Venus) erootiline, seksuaalselt domineeriv ning aktiivne jumalanna, kellele on oluline suguelu; prostitutsiooni kaitsejumalanna ning ka tema kultusesse kuulus templiprostitutsioon; lisaks ka kangelaste kaitsja, kellega olid tal tihtipeale intiimsed suhted, Uruki linna kaitsejumalanna; lisaks seksuaalsusele oli tal ka sõjakas aspekt kaarikute ja meresõidu emand Dumuzi Tammus 'ustav poeg'; Istari poeg ja partner; kuulus Istari kultusesse Istari käik allilma kujutab elu ringkäiku: Istar läks allilma ning pidi läbima teel 7 väravat, igaühes andis ära oma väe ning lõpuks oli väeta
2. Aischylose maailmavaade ja tema "Oresteia" Üks kolmest tuntumast antiikaja kirjanikust (Euripidese ja Sophoklese kõrval). Aischylos oli raskerelvastuse sõdur Kreeka-Pärsia lahingutes. Ta oli ka viljakas dramaturg, kes kirjutas 90 näidendit (saavutas nendega teatrifestivalidel palju võite), säilinud umbes 7 näidendit. Üks tuntumaid on 402. aastal kirjutatud ,,Pärslased". Ta sündis küll preestri perekonda, kuid ise Demeteri kultusesse pühendatud ei olnud. Eriti religioosne ta polnud, uskus Ateena linna. Pärast pärslaste üle saavutatud võitu ei huvitutud enam Dionysusest ning huvi hakkas pakkuma hoopis Ateena linn oma ideoloogiaga seda võib nimetada aga patriotismiks mitte religioossuseks. Kindlasti oli tema näidendites ka mingi jumalik printsiip. Kreeklastel polnud repertuaariteatrit (iga näidendit mängiti ainult üks kord), Aischylose dramaturgia oli aga niivõrd hea, et tema näidendeid esitati korduvalt ka
ka uskude võitlus milles vallutajate usk osutus tugevamaks. See omakorda kergendas ristiusu jumala ja pühakute omaksvõttu. Pühakud tundusid sarnastena vanadele haldjatele, neilt loodeti abi tõvede ja hädade korral. Salaja ohverdati nii endistes hiites kui allikatel, aga ka kirikutes ja kloostrites. Tekkis rida katoliiklike pühakuid, kelle kultusesse segunes paganlikke jooni, nt Tõnn (Püha Antonius) kaitses loomi, eriti sigu, Jüri (Gregorius) oli karjakaitsja, Peeter (Peetrus) aga "kalajumal". Pühitseti päevi, mis olid olulised nii katoliikluses kui muinasusundis - Jüripäev, Jaanipäev (Püha Johannes), Mihklipäev (Püha Miikael) Ristiusu mõjul muutusid ka eestlaste nimed. Assot, Meelitut ja Tõivelembe
Kontrollib taevatähtede liikumist. (Inanna)/Ištar- Viljakusjumalanna. Ühelt poolt taevajumalanna, "taeva tütar", seega ka astraalse sfääriga seotud, seotud planeet Veenusega. (ladina Veenuse eelkäija). Tugevalt erootline jumalanna, ta alla käib köik, mis seksuaalsusega seotud. Paljunemine/viljakus oli tema sfäär. Ka kuulus agressiivsus tema sfääri, oli sõjajumalanna. Suhetes domineeriv. Dumnuži/Tammos- ilus noormees, keda Ištar armastas. Ta kuulus Ištari kultusesse. Allilma minev ja tõusev jumal. Viljakusjumal , karjaviljakusega setud. Dumnuži leinamine- oli häälekas, naised majade katustel südasuvel kisuvad riideid löhki ja raputavad pead. Püha abielu rituaal- see kinnitas kuningavõimu, selle pühendatud rituaalil etenda skuningas Dumnužit ja ta naine Ištarit (see oli siis Ur-i III dünastia ajal nii). Enamusi neid jumalaid hakati ajapikku seostama taevakehadega, sealt sai alguse algne astroloogia.
religioossetel liikumistel järgmised tunnused: need on religioossed nii kaua kui need keskenduvad hingelisele ja üleloomulikule ning tihti jagavad sarnaseid küsimusi üldlevinud uskumustega: Miks ma olen siin? Mis on elumõte? Kas Jumal on olemas? Kas peale surma on elu? 138 Leiavad toetajaid enamasti noorte hulgast, kes ei kuulu veel ühtegi sekti ega kultusesse. Nende valikut mõjutavad vastutuse puudumine töökohas, üüri või kinnisvaralaenu puudumine, laste puudumine; Liikmete kõrge loobumistase, ümberpöördumine näitab, et rahulduse saamine uuest usust on vaid ajutine; Enamasti on uutel liikumistel karismaatiline juht, kellel on võimas, muljetavaldav magneetiline isiksus, mis annab võimu teiste grupiliikmete üle. Neid võib nimetada gurudeks, prohvetiteks, jumalusteks, õpetajateks, messiaks jne.