Nisu järel kõige enam tarvitatav teravili maailmas Riis Fotol: riisitaim Fotol: Väliskestaga riisiterad Ajalugu Hiinas kasvatatud rohkem kui 6000 aastat Pärineb Kagu-Aasiast Riisi viisid Kreekasse araabia rändurid Indiasse Alexander Hispaaniasse jõudis riis mauride Prantsusmaale viisid riisi ristirüütlid. Ajalugu Kuulub vanimate kultiveeritavate teraviljade hulka Ligi 12 000 aasta vanused kivistunud riisiterad on leitud Hiinast Alguses kultiveeriti seda kuivadel põldudel Botaanilised tunnused Kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused Väikesed tuul tolmlevad õied moodustavad 30–50 cm pikkuse pöörise (pööris koosneb 30- 500 õiest)
insertsiooni st hüdrolüüsi), toime GP bakteritele Lisatakse juustudele klostriidide inhibeerimiseks (nt Gouda, Edam) Toorpiima normaalne mikrofloora: 1. mikrokokid 2. strepto- ja laktokokid 3. GN pulkbakterid sh kolivormid 4. asporogeensed GP 5. Bacillus spoorid 6. juhuslik mikrofloora Suure arvukuse >105 CFU/ml korral moodustavad GN pulkbakterid 30% kultiveeritavatest bakteritest NB: Kultiveeritavate bakterite arvukus on kvaliteedi ja tootmiskultuuri indikaator Toorpiimale esitatavad mikrobioloogilised nõuded: Inglismaa: <2x104 CFU/ml Eesti: AM (30°C juures): <100 000 CFU/ml Pakendatud toorpiim: <50 000 CFU/ml S.aureus: 100 CFU Somaatiliste rakkude arv: 400 000 r/ml Pidurdusainete sisaldus: 0,01RÜ Tiitritav happesus: 17°Th Th- Thörneri kraad: Piima neutraliseerimiseks kulutatud leelise hulk ml-des ff manulusel
paepealsetel ja rähkmuldadel.Niiskema ja raskema mullaga kasvukohad jäävad kevadel hilisemale kultiveerimisele. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? Esimesena vajab kultiveerimist valgusnõudlike varapuhkevate kolmik:lehised, arukask ja mänd.Nemad on ka liigid, mida tuleb kultiveerida ruttu kuivavatesse kasvukohtadesse, eelkõige harilik mänd kõige kuivematesse ja kehvematesse kasvukohtadesse, edasi arukask. Hilisemalt kultiveeritavate puuliikide hulkka kuuluvad hiljem puhkevad harilik kuusk, ebatsuuga, tamm ja saar.Nendega kultiveeritavad alad sulavad ja tahenevad kevadel ka hiljem, sealsed mullad on ka niiskemad ja seega puudub hilisem põuaoht. 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? Koridorkultuurid on ühest küljest tegemattajätmiste-lootmine peapuuliigi uuendusele,kuid tegelikult toimus uuenemine hoopis teisejärguliste liikidega või kultuurides hooldamiste
Viimasel ajal on hakatud edukalt rakendama minimeeritud mullaharimist, mis parandab ka vähese harimiskindluse ja raskelt haritavate muldade kasutamisvõimalusi. Euroopa mullabüroo soovituse kohaselt liigitatakse maa selle potentsiaali ja põllukultuuride kasvatamise piirangute alusel kaheksasse kasutusklassi. Allpool on esitatud nende kasutusklasside kirjeldus: · I klassi maade kasutuspiirangud on ebaolulised; · II klassi maade kasutuspiirangud on mõõdukad, need piiravad kultiveeritavate taimede valikut või nõuavad mõõdukaid kaitsemeetmeid; · III klassi maade kasutuspiirangud on ranged, need piiravad kultiveeritavate taimede valikut, nõuavad erilisi kaitsemeetmeid või mõlemat samaaegselt; · IV klassi maade kasutuspiirangud on ranged, need piiravad kultiveeritavate taimede valikut, nõuavad väga ettevaatlikku majandamist või mõlemat samaaegselt; · V klassi maade erosioonioht on väike, kuid neil on muud
koopiat Chlamydia trachomatis test APTIMA CT (16S rRNA) (Gen-Probe) Mycobacterium tuberculosis Amplified MTD Direct test (rRNA) (Gen-Probe) 23. FISH (metoodika) Fluorescence in situ hybridization (FISH) Kasutab fluorestseeruvaid 16S rRNA või 23S rRNA proove ning fluorestsents mikroskoopiat tervete bakterite detekteerimiseks otse kliinilistest proovidest (veri, koed). FISH metoodikast on palju abi raskesti kultiveeritavate mikroobide analüüsil (Yersini pestis, Bartonella spp.) Samuti saab korraga detekteerida erinevaid organisme, kui kasutada erinevalt fluorestseeruvaid proove (erinev emissiooni lainepikkus) Protsess võtab aega 1-2 tundi, koos proovi fikseerimise, alusklaasile kandmise, rakkude permeabiliseerimise (kestad läbilaskvaks), proovi hübridiseerimise ja analüüsiga fluorestsents mikroskoobis (või FACS) 24. Patogeenide testimine 16S rDNA abil Kasutatakse universaalseid märklaudu:
järjestamata e. nominaalsed ◦ Erijuhtumid: ◦ binaarsed tunnused – esineb, puudub ◦ astakulised tunnused – suur, väike; arvukas, vähearvukas Nomenklatuur Olemus: reeglistik, mis käsitleb kõikide eluslooduse liikidele jt taksonitele teaduslike nimede andmist, nende kasutamist ja (vajadusel) nende muutmist On rangelt reguleeritud ja reglementeeritud nomenklatuuride rahvusvaheliste koodeksitega: botaaniline, zooloogiline, bakterite, viiruste, kultiveeritavate taimede koodeksid Igal taksonil saab olla ainult üks korrektne nimi st. igal taksonil on üks nimi (vanim reeglipäraselt publitseeritud) korrektne, teised samale taksonile (hiljem) antud nimed on sünonüümid Taksonite teaduslikud nimed on ladinakeelsed sõltumata nende päritolust st. kõikide nimede moodustamisel kehtivad ladina keele grammatika reeglid BOTAANILISE NOMENKLATUURI RAHVUSVAHELINE KOODEKS (BNRK) kehtib “traditsiooniliselt taimedena käsitletud organismide” kohta: 1
kasutatakse DNA graasi B alahiku GyrB , .70 RNA polmeraasi faktori, elongatsioonifaktori geeni EF-Tu ja ATPaasi b alahiku jrjestusi. Molekulaarsetest markeritest saadud informatsiooni phjal jaotatakse elusorganismid kolme domeeni: eubakterid, arhed ja euakroodid. Bakterite flogeneetiline puu koosneb vhemalt 18 alamjaotusest ehk himkonnast (uues Bergey mrajas on 23 himkonda), arhede puu kolmest himkonnast. Bakterite puhul on kokku leitud 56 suuremat alamjaotust, nendest 26 on kultiveeritavate esindajatega. Puudub korrelatsioon flogeneetiliste rhmade ja fenotbiliste tunnuste (feneetilise ssteemi) vahel. Mikroobikoosluste uurimisel rakendatavad molekulaarsed meetodid vib laias laastus jagada kaheks: osaliseks ja tielikuks koosluse DNA analsiks (partial and whole community DNA analysis). Osalise analsi puhul keskendutakse vaid osale genoomist, markergeenidele, mis amplifitseeritakse PCR-i meetodi abil. Tieliku koosluse analsi puhul ptakse uurida kogu informatsiooni, mida
(geograafilised teisendid), kasvukohaga, mullastikuga (ökoloogilised, edaafilised e. mullastikulised teisendid) jne. Alamliigi ja teisendi eristamine on problemaatiline, kuna nende põhimõtteline erinevus on väga väike. Morfoloogilised teisendid e. vormid erinevad põhiliigist harilikult tunnuse või väheste, kuid lähedaste tunnuste poolest. Vormil ei ole selget levimispiirkonda, nad esinevad liigi areaalis hajusalt. Kultivar (cultivar), sortkloon, aedvorm on kultiveeritavate taimede kogum, mis erineb põhiliigist või teistest kultivaridest mõningate morfoloogiliste või tsütoloogiliste tunnuste poolest ja säilitab need erinevused vegetatiivsel paljundamisel. Kultivari nimi antakse taime liiginime järel ülakomade vahel püstkirjas kuni kolme sõnaga, kõik sõnad suurte algustähtedega (näiteks Picea glauca ´Conica´, Picea abies `Little Gem´). Sordi nime ei tõlgita. Sordile annab aretaja või leidja (kui algtaim
(ökoloogilised, edaafilised e. mullastikulised teisendid) jne. Alamliigi ja teisendi eristamine on problemaatiline, kuna nende põhimõtteline erinevus on väga väike. Morfoloogilised teisendid e. vormid erinevad põhiliigist harilikult tunnuse või väheste, kuid lähedaste tunnuste poolest. Vormil ei ole selget levimispiirkonda, nad esinevad liigi areaalis hajusalt. Kultivar (cultivar), sortkloon, aedvorm on kultiveeritavate taimede kogum, mis erineb põhiliigist või teistest kultivaridest mõningate morfoloogiliste või tsütoloogiliste tunnuste poolest ja säilitab need erinevused vegetatiivsel paljundamisel. Kultivari nimi antakse taime liiginime järel ülakomade vahel püstkirjas kuni kolme sõnaga, kõik sõnad suurte algustähtedega (näiteks Picea glauca ´Conica´, Picea abies `Little Gem´). Sordi nime ei tõlgita
agrotsönoos). Kultuurbiotoop inimmõjuline elupaik Agroökosüsteemid Agroökosüsteem ökosüsteem (põld, aed, heinamaa, karjamaa), mille on loonud inimene bioproduktsiooni (saagi) saamiseks. Agroökoloogia ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. Võrreldes looduslike ökosüsteemidega on agroökosüsteemidele omased mitmed erinevused: 1) elusorganismide mitmekesisuse vähenemine; 2) kultiveeritavate liikide allutamine kunstlikule valikule seetõttu on nende iseregulatsiooni võime vähenenud, samuti on vähenenud nende ökoamplituud; 3) agroökosüsteemid kasutavad täiendavalt inimese poolt suunatavat energiavoogu (väetised); 4) agroökosüsteemidele on iseloomulik lühiealisus ja üherindelisus; 5) agroökosüsteemides tarbitakse mullas leiduvaid toitaineid rohkem kui neid mulda tagastatakse;
arv ajaintervalli lõpus 5 t G= b 3,3 log B Bakterikultuuri kasvukiirus sõltub kasvutingimustest. Näiteks E. coli generatsiooniaeg laboris kasvata-des on 15 20 minutit, kuid looduslikes tingimustes (imetajate soolestikus) on generatsiooniaeg 12 24 tundi. Üldiselt jääb kultiveeritavate bakterite generatsiooniaeg laboritingimustes 15 minuti ja 1 tunni vahele. Sümbiontsetel bakteritel nagu Rhizobium on generatsiooniaeg pikem. Patogeenidel, nagu Mycobacterium tuberculosis ja Treponema pallidum on generatsiooniaeg eriti pikk. Generatsiooniaeg Bakter Sööde (min) Escherichia coli Glükoos 17
struktuurielemendid: tuumalad, koridorid, puhveralad - ja nende määratlemise kriteeriumid. Tiheasulate rohestruktuuri funktsioonid ja planeerimise alused. Rohestruktuuri mõiste ja elemendid Rohestruktuur on oma olemuselt samalaadse tähendusega, kui nt tiheasula transpordi-, hoonestus- või tehniline infrastruktuur või ka hajaasustuses olev roheline võrgustik (ka ökovõrgustik). Rohe struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade (kultiveeritavate ja looduslike) võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev – katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. Tavakasutuses olev mõiste “haljastus” ja “rohestruktuur” on osaliselt kattuva sisuga. Laias laastus võib neid pidada sünonüümideks, kuid definitsioonist tulenevalt hõlmab mõiste “rohestruktuur” rohkem, kui mõiste “haljastus”, kui peamiselt inimtekkelised haljasalad.
annaabi.ee 
