samamoodi püha Ambroosiuse kõrval seismas nagu töö tellijagi. Sajandeid oli juveelikunst üks keskaja kunsti juhtivaid tehnikaid, milles panid ennast proovile parimad meistrid ning loodi kõige uuenduslikumad ja tähtsaimad teosed ja tehti kõige moodsaimaid katsetusi. Meuse piirkonnas kaasnes suurte kaubanduskeskuste kasvuga 12.sajandi algul kunstide õitseng, eriti metallivalamise ja kullassepa kunsti alal. Meuse`i kullasseppade kuulsus oli erakordne, neid kutsuti igalepoole töötama. Kullasseppade kõrval olid väljapaistval kohalmetallitöötlejad ja valamismeistrid. Sageli nimetati ja vahel ka isegi kujutati pronksuste autoreid. Säilinud on ka mõnede romaani perioodi miniaturistide nimed ja kujutised. Üks esimesi miniatuurmaalijate autoportreede loojaid oli munk Hugo kes kujutas ennast püha Hieronymuse teksti kõrval sule ja kaabitsaga nagu kirjutajat. Võis ka juhtuda et scriptor oli miniaturist, või et miniaturist viljeles teisigi tehnikaid. Üks
aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessansi esimene suur Firenze arhitekt. Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes. Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel (valmis 1434), esimene märkimisväärne kuppel Itaalias antiikajast saadik. asuvad Firenzes. Filippo Brunelleschi Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva Firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks jäi ta napilt alla Lorenzo Ghibertile, kes valmistas kuulsate "Paradiisi väravate" pronksreljeefid. (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile). See võistlus tegi ta tuntuks. Skulptuur Brunelleschist vaatamas Santa Maria del Fiore kupplit Santa Maria Del Fiore Santa Maria del Fiore katedraal , ka Firenze katedraal,
Kullassepaks õpitakse meistri käe all. Töö iseloom Kullassepa töö on vääriskividest ja -metallidest ehete – sõrmuste, kõrvarõngaste, kaelakeede, käe- jm võrude ning tarbeesemete – valmistamine, vääriskivide ja -metallide lihvimine ning graveeringute tegemine. Paljud kullassepad on spetsialiseerunud ühele valdkonnale, nt ehete kujundamisele, nende hindamisele või parandamisele. Väiksemates juveeliärides teeb kullassepp kõiki töid. Juveeli- või kullaäride kullasseppade igapäevatöö on sõrmuste suurendamine või väiksemaks tegemine, kivide paigaldamine, kinnituste parandamine jms. Enamiku kullasseppade jaoks on nende töö kunst. Töökeskkond Kullassepatöö on istuva loomuga. Keskkond on vaikne, töö käib hästi valgustatud ruumis. Väikeste detailidega tegelemine nõuab kannatlikkust ja kindlat kätt. Vajalik on hea silmanägemine, sest selline töö asetab suure koormuse silmadele, mistõttu on vaja aeg-ajalt
valitseja majandusülem.Nende kätte koondus tegelik võim.Karl Martell oli majordoomus.Naturaalmajandus-rahatu majandus,kus kõik vajalik toodetakse ise või saadetakse vahetuskaubana.Ordu-kindlate reeglitega kinnine ühing.Munga- või nunnaordu.Benediktlased,tsistertslased,dominiiklased jt.Ristisõdade käigus loodi ka poolvaimulikud rüütliordud-Templiordu,Saksa Ordu jt.Paavst-Roomakatoliku kiriku pea.Tsunft-käsitööliste ametialane organisatsioon.Näiteks sadulseppade,kullasseppade,habemeajajate tsunft.Benediktlased(e.benediktiinid-mungaordu,mis järgis Püha Benedictuse reegleid,mille Benedictus kirjutas Monte Cassino kloostri tarvis. Valdav osa varakeskaja kloostreid järgis neid.Benedictust on nimetatud ka kloostrite isaks.Põhireeglid-tsölibaat,vaesus,kuulekus.Nõuti pidevat palvetamist ning töö tegemist.Inkvisitsioon-kirikukohus,mille ülesandeks oli ketserite väljaselgitamine ning karistamine.Asutati 13.sajandil võitluseks kataritega
kuningaks saada. · Hnum - valmistas esimesed inimesed, tema hoole all olid Niiluse lätted · Hator - nõid-jumalanna ja muusikajumalanna, kes toitis oma piimaga tulevast vaaraod · Bes ta kaitses egiptlasi igapäeva elus · Thot - tarkuse- ja kuujumal · Thueris kaitses lapseootel naisi · Bastet ja Sekhmet - kasside jumalanna, muusika ja kodukolde jumalanna · Sobek kaitses magevett, järvi, jõgesid ja soid ja oli ka viljakusjumal · Ptah käsitööliste ja kullasseppade jumal · Selkis kaitses inimesi mürgihaavade eest ja ravis neid Surnuteriik Egiptlased uskusid, et elu jätkub ka pärast surma, surnuteriigis, mida valitseb jumal Osiris. Surnute kohtus kaaluti inimese süda sulgkerge Maatiga. Kohtumõistja on Osiris 42 jumalaga. Kohtukirjutaja oli Thot ning kohtuteener oli saakalipäine Anubis. Viimased olid ka kaalujad. Inimese süda ei tohi olla Maatist raskem. Süda oli egiptlaste arvates tahte ja intellekti asupaik
tootmisega, vaid olid taaskord seotud hoiustamisega. Nüüd hoiustati vilja asemel aga kulda ja hõbedat. Väga tihti juhtus, et pankuriks sai kullassepp, sest tema tegeles nagunii kullaga ja seega olid tal olemas selle hoiustamiseks turvalised võimalused. Jõukamatel inimestel tekkis kulla ülejääk nad teenisid rohkem kui kulutasid. Kuna oma vara turvamine kodus oleks olnud kulukas, hakkasid inimesed oma vara hoiustama kullasseppade juures. Kullassepad hoiustasidki inimeste kulda ja teenisid selle eest väikest kasumit. Alguses pakkusid kullasseppadele konkurentsi ka valuutavahetajad. Kuna rahvusvaheline kaubandus tõi riikidesse sisse palju välisvaluutat, tekkis vajadus inimeste järele, kes muudaksid selle kodumaiseks rahaks. Nii tekkisidki inimesed, kes vermisid välismüntidest kodumaist raha. Kuna nad tegelesid rahaga, siis oli neil lihtne viia kokku inimesed kes vajasid laenu ja need, kellel oli võimalik laenu anda
sajandil 4 000 elanikku. Toompeal elasid feodaalid, all- linnas käsitöölised ja kaupmehed. Väljaspool linnamüüri kerkisid eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Tartul olid kaubandussidemed ka lääne suunas. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õppeajal õpipoiss tasu ei saanud, aga oli meistri ülalpidamisel. Kaubandus ja rahandus. Naturaalmajanduse tingimustes oli siseturg kitsas ja sisekaubanduse maht väike. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka. sõbrakaubandus
Tänavad olid kitsad ja turuplatsid väiksed. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. (18. sajandil juba 7000-8000 inimest). Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Paljud ametid said skraad alles 16.sajandil lõpul või 17.sajandi algul).Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õpipoisteks võtmisel oli nõudeks, et ta peab olema sündinud ausatest vanematest(pidi olema sündinud abielus olevatest vanematest). Skraade nõuded olid erinevad. Harilikult määras skraa kindlaks ka õppeaja kestvuse, mis tavaliselt oli kolm aastat
pool jäi nähtavale. Kaupmehed hakkasid korraldama kangalaatu, kuhu tulid kokku paljude erinevate maade kaupmehed. Rõivaid säilitati ja hoiti suurtes tammepuust kirstudes need olid majapidamises kõige vajalikumad mööbliesemed. Ehted: 30 Varase keskaja ehteid peetakse Bütsantsist pärinevate kõrval küllaltki algelisteks, ehkki mõningaid suurepäraseid ehteid on Iirimaa kullasseppade tööde hulgast leitud. Aja möödudes oskused aga paranesid. Enim kasutatud materjaliks oli kuld, sellest tehti käevõrusid, kaelaehteid ja sõrmuseid. Jalanõud: Terava ninaga jalatsid, poulaine, on keskaja sünnitis, mis on väikeste muudatustega kasutusel kuni tänapäevani. Algselt olid terava ninaga jalatsid mõeldud ülikutele nende staatuse sümbolina. Kinganina pikkus saavutas ajapikku tohutud mõõtmed, ulatudes kuni 45 sentimeetrini
pool jäi nähtavale. Kaupmehed hakkasid korraldama kangalaatu, kuhu tulid kokku paljude erinevate maade kaupmehed. Rõivaid säilitati ja hoiti suurtes tammepuust kirstudes need olid majapidamises kõige vajalikumad mööbliesemed. Ehted: 30 Varase keskaja ehteid peetakse Bütsantsist pärinevate kõrval küllaltki algelisteks, ehkki mõningaid suurepäraseid ehteid on Iirimaa kullasseppade tööde hulgast leitud. Aja möödudes oskused aga paranesid. Enim kasutatud materjaliks oli kuld, sellest tehti käevõrusid, kaelaehteid ja sõrmuseid. Jalanõud: Terava ninaga jalatsid, poulaine, on keskaja sünnitis, mis on väikeste muudatustega kasutusel kuni tänapäevani. Algselt olid terava ninaga jalatsid mõeldud ülikutele nende staatuse sümbolina. Kinganina pikkus saavutas ajapikku tohutud mõõtmed, ulatudes kuni 45 sentimeetrini
annaabi.ee 
