laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi Nunnatorni ja Saunatorni vahelisse linnamüüri teravatipuline Nunna värav, mille mõlemal pool olid jalakäijate jaoks eraldi avad. Aastatel 1958- 1960 ehitati torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale puidust kaitsekäiku. 2007. aastal tunnistas Tallinna Linnavolikogu Nunnatorni, Saunatorni ja Kuldjala torni peremehetuks ning määras, et linnamüüritornide eest hakkab hoolt kandma Tallinna kultuuriväärtuste amet. 1902. aastal insener Arthur von Hoyningen-Huene poolt kavandatud ja valminud negooti stiilis hoones, aadressil Suur-Kloostri 11a asub nüüd Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna kunstipedagoogika, muinsuskaitse ja restaureerimise, rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia ning Kunstiteaduste Instituut. 1. novembrist
Through history, the cannon tower has also served as a storehouse for gunpowder and weapons, and as a prison. Great Coastal Gate ·The first Great Coastal Gate was builded in place where city wall and long street came together. In that time it was only 100 meters to the sea. The first gate has not survived. It was 4-storey and height of 14,4m. Great Coastal Gate that we can see today, was built in 1518-1529. Nunna, Sauna and Kuldjala Towers Nunna, Sauna and Kuldjala Towers (Town Wall) Nunna, Sauna, and Kuldjala are three unique towers, all considered part of the Town Wall. The towers date back to the 16th century and are among the oldest in Tallinn. They also offer impressive views of the city. NunnaTower Nunna tower was built in 1311 until 1320. It has diameter of 9,65 and height of 24,5 meters. Sauna Tower
Click to edit Master text styles linnamüüri põhjaküljel, Second level aadressil Gümnaasiumi tänav 1. Third level Saunatornist vasakul Fourth level asetseb Nunnatorn ja paremal Fifth level pool Kuldjala torn. Torn sai oma nime kunagise nunnade sauna järgi. KULDJALA torn Põhiplaanilt on torn hobuserauakujuline, selle linnapoolsed niinimetatud kannad on sirgjooneliselt pikendatud. Loewenschede torn 1310. aastal hakati Taani kuninga Erik Menvedi fortifikatsioonieksperdi Jens Kanne initsiatiivil rajama Tallinna linna ümber uut müüri. Selle üks osa hõlmas
ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.17. sajandil. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliseltBremeni torn, mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibi ehitatud kaitsetorne Toompeast lõunasuunal asetseva Kiek in de Köki suurtükitorniga. Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna
Viru värav ja tornide väljak Koostasid: Kristi ja Jane Tornide väljak e. Näituse väljak Nime sai väljak selle järgi, et sellelt on olnud näha seitse Tallinna linnamüüri torni. Grusbeke tagune torn, Eppingi torn, Plate torn, Köismäe torn, Lippe sadultorn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi ning köögiviljaaiad. 1896. aastal hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid 1931
......................................... . 5-6 1.1Viru värava eesväravate ehitus.......................................................................6 12Viru värava eesväravate lammutamine............................................................6 1.3Viru värava eesväravad tänapäeval................................................................6 · Seegitagune torn...............................................................................................6-7 · Kuldjala torn........................................................................................................7 · Köismäe torn........................................................................................................7 2.1 Ajalugu........................................................................................................7-8 · Plate torn.................................................................................................... .........8
Samuti on säilinud Balti raudtee presidendile Alexander Baron von der Pahlemile kuulunud album, kus on Charles Borchardti pildistatud fotod kõigist raudteejaamadest PaldiskiPeterburi vahel avatud raudteeliinil 1870. aastal. Teised fotograafid Kuulsaid fotograafe leidus tollal Eestis aga teisigi ning nende tööd on näitusel ka eksponeeritud. Bernhard Lais (avas ateljee 1881.aastal) on pildistanud Tallinna laulupidu (1896), müürivaringut Kuldjala torni juures ning lendur Ch. Lerouxi hukkumist (1889.aastal, ilmselt esimene Eesti reportaazvõte). Ivan Teterin (avas ateljee 1886. aastal) on esindatud fotodega Al. Nevski katedraali nurgakivi panekust (1894. aastast), 1. maist 1917.a. ning vaadetega vanalinnast. Huvitavamad on juba vendade Kristinite tööd, kes kasutavad mitmeid nippe kuulsad on nende aprillinaljana müüdud fotod üleujutatud vanalinnast ning viltusest
Raekoja platsi ümbrus linnulennult lõunast vaadatuna All-linn linnulennult põhjast, mere kohal vaadatuna Vaade all-linnale linnulennult loodest. Vasakult: Loewenschede torn, nunnakloostri kiriku kuppel, Pühavaimu kiriku torn, Nunnakloostri kiriku (praegune kreeka-katoliku kirik) barokne torn, Raekoja torn, Kuldjala torn ja Nunnatorn All-linna kolm tornikiivrit. Vasakult: Pühavaimu kiriku torn, Oleviste kiriku torn ja Raekoja torn Laia tänava läänefrondi keskosa. Vasakult alates elamud Lai 17 (17 sajandist), Lai 19 (15-17. sajandist), Lai 21 (18. sajandist) ning Lai 23 (15. sajandist) Vaade Vanale turule põhjast. Tagaplaanil elamu Kuninga 1 (15. sajandi
· Assauwe torn · Bremeni torn · Duveli ehk Kuraditorn (pole säilinud, lammutati 1882. aastal) · Eppingi torn · Grusbeke tagune torn · Harju värav · Hattorpe tagune torn (19. saj. rekonstrueeritud Pikk 62 elamu osana) · Hellemani torn · Hinke torn · Karjavärav (pole säilinud, lammutati 1849. aastal) · Kiek in de Kök · Kitsetorn · Kloostrivärav (19. saj. lõpul rajatud läbipääs) · Kuldjala torn · Köismäe torn · Lippe torn (pole säilinud, asukohal uuemaaegne väravaava) · Loewenschede torn (ehitatud kokku hilisema müüri-äärse majaga) · Lurenburgi suurtükitorn (pole säilinud, lammutati 1767. aastal) · Lühikese jala värav · Munkadetagune torn · Neitsitorn · Nunnadetagune torn (ehitatud kokku hilisema naabermajaga) · Nunnatorn · Nunnavärav (pole säilinud, lammutati 1868. aastal) · Paks Margareeta
Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn. 6.4 KAITSEEHITISED Sauna- ja Kuldjala torn Tallinna linnamüüris Lk 14/20 TALLINN TURISTIDELE Tallinn kuulus hansalinnade liitu ja tal oli mõjuvõimas roll Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks.
Tornidel oli tuleasemed ja algelised käimlad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi, näiteks Sauna torn, Nunnadetagune torn, Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn, Seegitagune torn, Stoltingi torn, Stür den Kerl, Tallitorn, Viru värava eesvärav...[6] 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid 1) Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kahuritorn on ehitatud 15.
Pühavaimu kirik. Toompea linnus. Alustatud XIII saj. Toomkirik. u. 1330- Toomkirik. u. 1330-1430. 1430. Pikilõige. Toomkirik. u. 1330-1430. Vaade linnamüürile Interjöör. Toompealt. Nunnatorn, Oleviste kirik. XV- Saunatorn, Kuldjala torn ja XVI saj. Lowenschede torn Hermen Rode töökoda. Niguliste kiriku altar. Oleviste kirik. XV-XVI saj. Niguliste kirik. Alustatud 1481.
Valdavalt väidavad vanad muistenditekstid, et katkuhaigust tõi inimese või looma kujul ringi liikuv haigusvaim. See pärimus oli väga põnev ja ajendas usundiliste teemadega jätkama. 4. Mis on Teie lemmik kummituslugu? Lugu, mille kuulsin sõpradelt juba lapsepõlves ja see kõlab järgmiselt: Ükskord suri üks väga rikas mees, kellel oli lisaks ka kuldjalg. Üks tema sugulane mõtles, et kahju on seda hinnalist jalga maha matta, võttis laibal kuldjala küljest ära ja pani endale riidekappi peitu. Järgmisel ööl kuulis mees akna taga kobistamist ja surnu häält: "Anna mu jalg tagasi! Anna mu jalg tagasi!" Teisel ööl kostis hääl juba ukse tagant, ikka: "Anna mu jalg tagasi! Anna mu jalg tagasi" Kolmandal ööl kostis hääl juba mehe toast, hääl tuli aina lähemale: "Anna mu jalg tagasi, anna mu jalg tagasi, anna mu jalg tagasi..." (Viimaks haarab jutustaja kõige
annaabi.ee 
