lähtejoonest. Projektsioon sobib diagonaalse väljavenitatusega maade kaardisüsteemi aluseks (keeruline, vähe kasutatakse). Kasutamist on leidnud seoses kaugseirega, sest paljude satelliitide trajektoorid on just "kaldsed" ja satelliidiandmete sobitamiseks konformseks on Mercatori kaldprojektsioon esimeses lähenduses sobiv lahendus. Mercatori kaldprojektsioon töötab samal põhimõttel kui Mercatori põikprojektsioon, ainult lähtejooneks, mis kaardil kujutub sirgena pole mitte telgmeridiaan, vaid suvalise suurringi kaare geodeetiline joon kahe punkti vahel. Kokkuvõte Mercatori panus kartograafia arengusse oli suur. Ta kaardid olid täpsed, Click to edit Master text styles inforikkad ja hästi Second level graveeritud. Third level Fourth level Mercator oli esimene, kes Fifth level
Seega on hulkade A ja B ühisosa {2} VV { { (b) 5-ga jagub iga arv, mis lõpeb kas 5 või 0-ga. Nendest arvudest on 5-ga lõppevad paaritud ja 0-ga lõppevad paarisarvud. Seega kuuluvad hulkade A ja B ühisosasse 0-ga lõppevad ja 5-ga jaguvad täisarvud, st 10-ga jaguvad täisarvud(arvud, mis annavad 10-ga jagamisel jäägi 0): VV {YÉY X { 2. Kujutan Venni diagrammil C = A B Et A C = (AC) (CA), siis · (AC) kujutub järgmiselt: · (CA) järgmiselt: Nende ühendiks on hulk B: Sama tulemuseni on võimalik jõuda ka aritmeetiliste teisenduste teel: { { { {{ { { {{ { = { { { { { { { { { {{ { { {{ { { { { { { V Vastus: V V V 3. Väide $ $ $
võivad erimõõtkava ja peamõõtkava erineda mitmekordselt. Ühtivad üldjuhul maaellipsoidi ja projektsiooni pinna puutejoonel,punktis või lõikejoonel. Kui teatud maa-ala kaart on jaotatud eraldi kaardilehtedeks, siis võib osutada et suuremal osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta , kus peamõõtkava täpselt kehtiks. 10.Projektsiooni peasuunad 1 igasugusel ellipsoidi kirjutamisel tasapinnal, mille puhul lõp v. Osade sarnasus ei säili, kujutub ellipsoidi pinnal asuv iga lõp. V ring tasapinnal moonutuse ellipsina, millle kese vastab ellipsoidi pinnal kujutatud vastava ringi keskmele 2 igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvad suunda, mille puhul mõõtkavad on ekstreemsed. Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nim peasuunaks. 11.Kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõiste Üldjuhhul kasutatakse kaartide koostamisel geogr koordinaatidega φ ja Λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku
joont • Projekteeritakse sferoidilt silindrile tangentsiaalselt telgmeridiaani suhtes • Moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad sellest eemaldudes • Sobib eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumide kaardistamiseks [1] Joonis 9. Mercatori põikprojektsioon Mercatori kaldprojektsioon • Sama põhimõttega kui Mercatori põikprojektsioon • Lähtejooneks, mis kaardil kujutub sirgena, pole mitte telgmeridiaan, vaid suvalise suurringi kaar ehk geodeetiline joon kahe punkti vahel • Moonutused suurenevad eemaldudes lähtejoonest • Meridiaanid ja paralleelid kujutuvad kõverjoontena • Sobib diagonaalse väljavenitatusega maade kaardisüsteemi aluseks • Suhteliselt keerulise matemaatilise mudeli tõttu kasutatakse vähe • Kasutamist leidnud seoses kaugseirega, sest
Mercatori projektsioonis kaartidel kujutavad need sirgetena (Seetõttu kasutatakse Mercatori projektsiooni merekaartide koostamisel). Joon lk 92. (btw Mercatori projektsioon = Mercatori püstsilindriline projektsioon = Mercatori (silindriline) normaalprojektsioon = silindriline normaalprojektsioon ehk polaarprojektsioon ) Ortodroom on lühim kaugus ja ühtlasi sirgeim joon ellipsoidil või sfääril kahe punkti vahel. Piki ortodroomi liikudes muutub asimuut pidevalt . Mercatori projektsioonis kujutub ortodroom kõverana, mille kumerus on suunatud lähemal asuva pooluse poole (suuna reduktsioon). Joonis lk 95 35. Milline on asimuudilise polaarprojektsiooni paralleelide ja meridiaanide kuju ja milles seisneb nende erinevus koonilisest polaarprojektsioonist? (õ lk 63 ja 73-74) Aimuudilistes polaarprojektsioonides kujutuvad meridiaanid ühes punktis lõikuvate sirgetena, mille lõikenurgad võrduvad vastavate geograafiliste pikkuste vahega
2) Sama olukord tekib ka funktsiooniga ()=², ={-1} ja ={1}. Hulga originaali omadusi Teoreem 2. Olgu : funktsioon ja ,. Siis 1. -1()= 2. -1()= 3. Kui , siis -1()-1() 4. -1()= -1()-1() 5. -1()=-1()-1() 6. -1(')=(-1())', s.t. -1()= -1() Tõestus. 1. Vahetult originaali definitsioonist saame -1 ( )={ | () }. Kuna pole selliseid hulga elemente, mis kujutuvad tühihulga elementideks, siis võrdus kehtib. 2. Vahetult originaali definitsioonist saame -1()={ | ()}. Funktsiooni definitsiooni järgi kujutub hulga iga element mingiks hulga elemendiks. Seega võrdus kehtib. 3. Olgu -1(). Originaali definitsioonist saame, et siis (). Eelduse kohaselt on hulk hulga osahulk, ehk siis ka (). Hulga originaali definitsiooni järgi kehtib -1(). 4. Näitame, et suvalise korral kehtib -1() parajasti siis, kui -1()-1(). Iga teisenduse juures on paremal sulgudes toodud definitsioon, mida kasutatakse järgmise rea saamiseks. -1( ) (originaali def.) () (ühendi def.) () () (originaali def.)
Materjali kuumutatakse esmalt ühe temperatuuriga ning lastaks siis jahtuda, et ta kristalliseeruks - seejärel kuumutatakse vaid vajaliku osa teise temperatuuriga, et lõhkuda jällegi kristalliseerunud pind. Kristalliseerunud pind peegeldab valgust paremini ning seega saavutatakse sarnane effekt CD-Ri ja CD- ROMiga. 32.Magnetmäluseadmed[1] Kõvaketas: *Info salvestamine kõvakettale toimub tehniliselt tema magnetpinna ümbermagneetimisel. Iga bitt kujutub doomeni (see on piltlikult nagu kompassinõel) asendiga: kas üles või alla (0 või 1). Kaheksa sellist doomeni moodustavad okteti (ehk baidi). Tehnoloogilistel põhjustel loeb ja kirjutab pea terve bloki korraga - see on füüsiliselt paljudel kõvaketastel 512 B. *Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli.
(5.24) Paisumisel algruumalalt V1 lõppruumalani V2 võib rõhk muutuda suvalisel viisil, vastavalt välistingimustele, seepärast tuleb töö arvutada integraalina: V2 A = p dV . (5.25) V1 Määratud integraal kujutub graafiliselt pindalana funktsiooni graafiku ja argumendi telje vahel. Tööd termodünaamikas ongi kombeks kujutada V-p teljestikus funktsiooni p = p (V ) graafiku aluse pindalana (joonis 5.3). Seda integraali on isoprotsesside korral
suhtes. Vaatleme nüüd liitmise geomeetrilise tõlgenduse. Olgu , , siis . Arvudele , ja vastavad kohavektorid on OA a, b, OB c, d ja OC a c, b d. Teiselt poolt OB OA a, b c, d a c, b d OC . Seega geomeetriliselt tähendab kompleksarvude liitmine vastavate kohavekotrite liitmist. Analoogiliselt saab näidata, et kompleksarvude lahutamine kujutub geomeetriliselt kohavektorite lahutamist. 17. Kompleksarvu trigonomeetriline kuju. Vaatleme komplekstasandil nullist erinevat kompleksarvu z = a + ib vektorina. Selle vektori pikkust tähistatakse r =|z| ja nimetatakse kompleksarvu mooduliks. Nurka kompleksarvu tähistava vektori ja reaaltelje positiivse suuna vahel tähistame = arg z ja nimetame kompleksarvu argumendiks. Siis a = r cos ; b = r sin : Saame kompleksarvule z= a + bi kuju
¿ Y )=X {f 6. ¿ . f -1 ¿ TÕESTUS -1 1. Vahetult originaali definitsioonist saame f ( )={ x X : f (x ) } . Kuna pole selliseid hulga X elemente, mis kujutuvad tühihulga elementideks, siis võrdus kehtib. -1 2. Vahetult originaali definitsioonist saame f (Y )={ x X :f ( x ) Y } . Funktsiooni definitsiooni järgi kujutub hulga X iga element mingiks hulga Y elemendiks. Seega võrdus kehtib. -1 3. Olgu x f ( A) . Originaali definitsioonist saame, et siis f ( x) A . Eelduse kohaselt on hulk A hulga B osahulk, ehk siis ka f (x) B . Hulga originaali -1 definitsiooni järgi kehtib x f (B) . 4
t mälus saab kujutada vaid ühest väiksemaid püsikomaarve. Kaasaegsematel ei määrata koma arvuti 83 lülitusega ega kanta koos numbritega mällu, vaid koma asukoht määratakse kindlaks programmiga. Püsikomaarvude kasutamisel võib tekkida mäluvälja ületäitumine, s. o olukord, kus arvutustehte tulem ei mahu mäluvälja. Samuti võib esineda mäluvälja alatäitumist, s. o olukorda, kus arvutustulem on niivõrd väike, et kujutub mäluvälja piirides nullina. Töötamisel ujukomaarvudega ilmnevad nimetatud ebameeldivused tunduvalt harvemini. Püsikomaarvudel määrab arvu kõrgeim koht arvu märgi; plussmärki tähistatakse 0-ga, miinusmärki aga 1-ga. Ülejäänud bitid esitavad kas murdarve 0, 2-15, ... 1- 2-15 või täisarve 0, 1, 2 ... 215 -1. Negatiivseid arve esitatakse üldjuhul täiendkoodis. Murdarvulisel kujutamisel täiendkood suurendab ehk täiendab arvu absoluutväärtust
annaabi.ee 
