sideme kirjelduse terviklikkusega. Uurijal ei ole õigus otsustada, milline tähendus on oluline ja milline mitte. Uuritavate keelekasutus säilitatakse selles etapis algsel kujul. Kolmas etapp. Uuritavate keelekasutuse tõlkimine teaduskeelede. Igale tähendusele liidetakse tõlge teadusala keelde, seos tõlke ja algupärase keelekasutuse vahel peab jääma nähtav. Fenomenoloogilisele tasandile jõudmiseks tuleb kasutada reflektsiooni ja kujutluslikku varieerimist, mis aitab uurijal tabada uuritava kogemust sellisena nagu see on. Refelekstiooni ja kujutusliku varieerimise abil püütakse valgustada juhtunu tegelikku püshholoogilist olemust, kuna uuritavate kogemused on tavaliselt esitatud mitmetähenduslikuna ja mitme tegelikkuse võrgustikuna. Neljas etapp. Individuaalse tähendusvõrgustiku moodustamine. See tähendab kõigile
tegemist on omavahel korreleeruvate, kuid täiesti eri keerukusastmetega struktuuridega. Küsimused kirjandusteose analüüsiks Küsimuste tüübid: 1. Fakti- ehk mäluküsimused – lugejatelt küsitakse tegelaste tunnuseid, süžee seiku, miljöö detaile. 2. Tõlgendusküsimused – lugejalt nõutakse teose detailidest lähtuvalt üldistuste ja järelduste tegemist, analüüsi ja sünteesi. 3. Fantaasiaküsimused – lugejalt eeldatakse kujutluslikku süsseelamist teosesse, sh sündmuste edasise käigu ja tegelaste tuleviku ennustamist, ent ka üldisemat loomingulist teemaarendust. 4. Rakenduslikud küsimused – küsimused, mis asetavad teose laiemasse konteksti ning aitavad meil näha kirjanduse ja elu seoseid; eeldavad isiklikku vaatepunkti. 5. Väärtus- ja hindamisküsimused – küsimused, mis eeldavad lugejalt isiklikku kriitilist suhet ja kujutatud ainesega, kriistilist maitset ja hinnangut.
pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur - hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. Fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana: Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed
“ ja Batrian vastab: “Halihaljad hüllivad rohumaad ... kroommustad kappavad hobused ... Helkheledad roitvad härjad ... Sinesinised jõed, luikvalged luupavad aurikud ...“ Kaptenkomandör vaikis äkitselt; ta nägu helenes, avanes kui väikene püüne, kus etendus kõige ülevam, kõige mõtestatum vaatemäng.“26 Batriani kõige ülevam vaatemäng sisaldab just nimelt ülevust Kanti moodi, suletud silmade kujutluslikku vaadet saadab analüüsiv mõistuse hääl. Selline, mõistmise saatel isegenereeritud ülevus on veelgi kantlikult ülevam kui Kant ise ülevust ette kujutas. Ent Batrian, kes on lahti öelnud ilusast elust ja kaunitest vaadetest, kinnitab siiski, et tema meelis rullub lahti just seesama petlik-ülev vaade, mida laserprojektor surmaminejaile projitseerib, mitte kõigeülevam kannatuste vaade. Mikspärast nii? Nikolai Baturin: Timukas oli Batriani sõber
XIX s. I pool > esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud XIX saj. II pool > eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus- (aja)loole? uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur > hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. Fiktsioon Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad,
kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur - hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; Totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana: Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed
(extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur > hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed
(extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur > hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed
UKA rõhutab erinevusi distsipliinide vahel: ajaloolasel pole asja kirjandusse ja vastupidi. Kirjanduse uurimises taotleb UKA luua ühe ühtse kirjandusloo. Peter Burke ,,Mis on kultuuriajalugu?" Uus kultuuriajalugu on antropoloogiline ajalugu palju väikeseid detaile. Kultuuri vaadeldakse ühtse tervikuna. Tuleb käsitleda mitmekesisena. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet. Totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu) Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust. Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs rahvakultuur, tootmine vs tarbimine, tegelikkus vs fiktsioon. Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana (ka selle rakendamise võimalusi eesti kirjandusloole. )
vm tekst, mis aitab avada teose peamõtet. Näiteks: Bernard Kangro romaani "Taeva võtmed" motoks on tsitaat A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uuest Vanapaganast": "Inimese hing on ju südames, mitte peas, tohtrihärra, sest südames on veri ja vere sees hing". mudelsituatsioon tüüpolukord; tegelase sisemaailma põhjalikuma uurimise otstarbel rakendatav kirjanduslik võte. Tegelane asetatakse tõenäoliselt võimalikku, ent siiski kujutluslikku maailma. Mudelsituatsiooni puhul on alati tegemist üldistusega: inimene ajast või ruumist lähtuvas tüüpilises olukorras. Mudelsituatsioone on kasutanud näiteks Arvo Valton (1935) oma novellistikas, kogu "Kaheksa jaapanlannat" (1968). muinasjutt rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab
annaabi.ee 
