KUNSTIAJALUGU 9.Romaani kujutav kunst. · Omapärane skulptuur ja maalikunst · Pärast iknoklastide võimuaega oli Bütsantsis taaselustunud maalikunst, mille teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Skulptuur: · 10ndal saj. Valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest . · 10. Sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. · 11ndal sajandil valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene piiblist. · 11ndal sajandil hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti reljeefe kiriku fassaadidel. Eriti rikkalikud ja ilmeka sisuga releefid olid paljudes Prantsusmaa kirikutes. Mõnel juhul võeti kiriku portaalide
korraldas tema portreerides auks näituse, kus tuntuid inimesi. oli väljas 168 tööd Nt: Monument pronks-, kips- ja Victor Hugo'le ja marmorkujud. suur versioon ,,Mõtlejast" Rodin suri aastal 1917, ta maeti oma abikaasa Rose Beuret' kõrvale ning ta haua alusel asus ,,Mõtleja" kuju koopia. Eluajal võrreldi teda tihti Michelangeloga ning tänu edule tunti teda kui ühte parimat kujurit sellel ajastul. Praegusel ajal on tema tööd eeskujuks ka väljaspool kunsti, nende emotsioonirikkuse ning tõetruu pärast. AITÄH KUULAMAST!
arhitektuuriga seotud skulptuuri.Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. Tavaline oli relfjeefide paigutamine portaali külgedele (palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale (tümpanonile). Reljeefid ei olnud enamasti mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see aitab seletada nende üldistavat vormi. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ning teiseks imede kujutusi. 10.sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Neile piisas, kui nad said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil. Pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega (nt. Peetrust võtmega). Sageli kaunistas romaani kirikuid ornamentika. Ornamentika-see on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeerilised motiivid ning tundmatuseni ümber kujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised.
· Caracalla termid (212-216 pkr) 1)frigidaarium 2)depidaarium 3)galdaarium · Elamu valgus tuli aatriumist. Aed tubade vahel, keskel. Peristüül ilma katuseta aed (säilinud näiteid Herkulanem, Stabia, Pompeji). · Marcus Aureliuse kuju (161-80 pkr) asusu Kapitooliumi linnuses, praegu muuseums · Augustus (skulptuur, 1.sai algus pkr). Ei teata ühtegi rooma kujurit, skulptoristi. · Caesar (portree) · Traianus · Patriits · Roomlanna · Acilia, sakrofaagi figuurid · Müsteeriumide Villa seinamaal Diptühhon rahatahvel, raamatu eelkäija Gameed kivinikerdus ehk lüptika (2kihiline kivi, osa kõrgemast hele,alumine madal tume) Gameo klaas kihiline klaas.
Sisemised külgloovid moodustavad jätkudes ümber koori kooriümbriskäigu.5kabelit moodustavad kabelipärja.Lae moodustavad silindervõlvid.Välisvaadet valitseb nelitistorn. Maria Laachi kloostrikirik-selle eeskujuks oli Cluny kiriku arhitektuur(eri kõrgusega tornide hulk) Romaani stili profanaarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused.Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid.paigutamisel üritati arvestada ooduslikke tingimusi-järske mäenõlvu,veekogusid. 29 10 saj kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu vaid kannatuse tundeküllane väljendamine.Paljudes euroopa osades hakati looma arhitekruuriga seotud skulptuuri.Enamasti reljeefid kiriku fassadidel. Mõnel juhul võeti eeskujuks Rooma triumfikaari.Reljeefide paigutamine tavaline portaali külgedele(palestikule) ja selle kohale,ümarkaarsele viiluväljale(tümpanonile).Reljeefe ka siseruumis(piilarite kapiteelidel).Reljeefid polnud mõeldud lähedalt vaatamiseks.Vaestepiibliks
19. Mida tähendab nn. keldriluugivalgus? Ühest punktist langev valgus 20. Nimeta vähemalt 2 Hispaania barokiajastu maalikunstnikku D. Velazquez, El Greco 21. Kes Hispaania barokkmeistritest ei ole maalinud ühtegi kirikupilti? D. Velazquez 22. Iseloomusta El Greco töid ja miks on kunstnikul selline nimi? Müstiline meeleolu, kummaline valgus. Teda tunti lihtsalt kui kreeklast, greco-kreeklane 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet" Donatello, Michelangelo, Veroccio, Bernini 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XVI ,,Päikesekuningas" 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vädlib itaalialikke liialdusi 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud?
poolviltu, ülalt(ühest punktist) langev ere valgus. 20. Nimeta vähemalt kaks Hispaania barokiajastu maalikunstnikku? El Greco, D.Velazques ja B.E. Murillo. 21. Kes Hispaania barokkmeistritest ei ole maalinud ühtegi kirkupilti (usulistel teemadel pilti)? 22. Iseloomusta El Greco töid ja miks on kunstnikul selline nimi? Tema töödes peegeldub inkvisitsiooni pärand, pikaks venitatud inimesed, näod kõhnad ja piinatud, kummaline valgus. 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet"? Donatello, Verroccio, Michelangelo, 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? klassitsism 24. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV ehk päikesekuningas 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vanaklassitsism jäljendas antiikkunsti ja välditi itaalialikke liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus
kriteeriumid nagu proportsioon ja mõõtmed. Ta uskus, et graatsia on kunsti ülim eesmärk, kuid maalikunstnik saavutab graatsia vaid siis, kui ta suudab keerukamaidki probleeme ilmse kergusega lahendada. El Greco pidas värve kõige olulisemaks ning taltsutamatumaks elemendiks maalikunstis ning kuulutas, et värvid on vormist ülimad. Tema hüüdnimi „El Greco“ (kreeklane), mille järgi teda tuntakse, viitab tema Kreeka päritolule. 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on teinud „Taaveti“ skulptuuri. Michelangelo, Donatello, Andrea del Verrocchio ning Lorenzo Bernini. 24. Kuidas nimetatakse 17. sajandil Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV – nn. „Päikesekuningas“ 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barkoist? välditi barokile omaseid liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus
Louis XIV ise valis Prantsusmaa, Flandria ja isegi Itaalia eri paikadest lossipargi jaoks puid. Versailles' lossi ümbritsev keskkond on nagu teatrilava: puud mõjuvad kulissidena. Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas, avanes vaade lõpmatusse kaugusesse. Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid, purskkaevud, labürindid. Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. Nad kõik olid kunstiakadeemia liikmed. Kõigepealt valmistati kipsmudelid, mis pandi ajutiselt alleedele vaatamiseks. Kuningas otsustas, kas kipskuju on väärt pronksi valamist või marmorisse raiumist. Versailles' lossi pargis on üle 300 kuju - see on suurimaid vabaõhumuuseume maailmas. Pargis on Neptunuse tiik. Neptunus paiskab oma suust 23 meetri kõrgusele 44 veejuga. Thetise grotis imiteerib veekell linnulaulu ja neli Apolloni hobust liiguvad hääletult üle vee.
Lossi park- mõistuse ja loogika park · Versailles' lossi ümbritsev keskkond on nagu teatrilava: puud mõjuvad kulissidena. · Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. · Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas, avanes vaade lõpmatusse kaugusesse. · Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid,purskkaevud, labürindid. · Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. · Versailles' lossi pargis on üle 300 kuju - see on suurimaid vabaõhumuuseume maailmas. Lossipark · Versailles' aiad olidki algselt mõeldud puhkamiseks, enne kui õukond 1674. aastal sinna kolis ja enne kui 1682. aastast sai Versailles'st ametlik residents. · Aedades toimusid pidevad ehitustööd. · Kolmkümmend viis aastat tegid kuningas ja ta ülemaednik Le Notre plaane ning leppisid kokku
sajandi lääne-euroopa kunstis polnud üllad inimlikud ideaalid veel välja surnud. Juba Rodini noorpõlvetööd üllatasid oma võltsimatu tõetruudusega: ,,Mees purustatud ninaga"(1864) ja ,,Pronksiaja inimene"(1877) tundusid kaasaegsetele pärast akadeemiliste skulptorite kujusid, mida oldi harjutud nägema, elusa inimese järgi valmistatudkipsmudelitena. ,,Mees purustatud ninaga" avab Rodini väljapaistvate portreebüstide seeria J.P. Laurens, Puvis de Chavannes, Balzac ja Hugo. Kujurit paelusid eelkõige sügavate elamuste ja kirgedega ilmestatud, kurdusest uuristatud ja mõtlike nägudega inimesed. Victor Hugo portrees aitab iga näojoon kaasa modelli jõulisele iseloomustamisele: otsekui sügavate mõtete koorma alla kaardunud pea, kõrge, selge laup, süngelt kokkutõmmatud kulmud, tugevasti kokku surutud huuled ja jõulised rinnalihased. ,,Pronksiaja inimene" - nooruki kuju ülestõstetud pea ja kätega, on esimene skulptuuride
Saksamaal oli neist kõige tähtsam kõrge torn, kus tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). ROMAANIKA KUJUTAV KUNST Kui Bütsantsis elustub maalikunst, siis Ottode õukonnas tõlgendatakse sama teema skulptuuris - Kristuse kannatuslugu. 10.sajandi lõpp - valmib elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. 10. sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. 11. sajndi alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed , mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. Erinevalt rooma reljeefidest ei püüta neis kujutada ruumi ning kõrvaldetailid, nt. taimed on kujutatud skemaatiliselt. Peamine on haarav jutustus. 11. sajandi keskel hakatakse paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri
suurim krüselefantiintehnikas tehtud kuju maailmas ning see kuulutati maailmaimeks. PHEIDIAS kasutas arvukalt õpilasi, kelle seas oli ka kuulus filosoof SOKRATES. Ta kasutas õpilasi koguaeg nende kujude tegeminse juures. PHEIDIAS'e puhul on teada ka tema õnnetu saatus. Teda süüdistati kulla varguses ja jumala teotuses. Ta lõpetas oma elu pagenduses vaesena. Hellenistlik ajastu. 4. saj. eKr., ILUKLASSIKAST, on esindatud kaks kujurit Ateena koolkonnast: PRAXITELES, kes on kõige tüüpilisem iluklassika kujur ning ta on toonud Kreeka skulptuuri ka nais akti ja tema üks originaal teos on säilinud tänapäevani "Hermes Dionysos- lapsega", ja SKOPAS, Sparta koolkonnast LYSIPPOS. Esimene nais akt on "Kuidose Aphrodite", mille tellisid preestrid. Aprotitet kujutatakse seal ujuma minnes. Modelliks oli tuntud nais hetäär. Ka LYSIPPOS oli väga viljakas
Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik.) 21.Romaani skulptuur. Skulptuur oli pikka aega väga levinud. 10.sajandil kujutati Kristuse kannatusi ja valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb antiikajast. 10.sajandi kujurit ei huvit anatoomiline ilu vaid kannatuste tundeküllane väljendamine. 11.sajandi alguses valminud Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. 11.sajand hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Eriti ilmestavad skulptuurid olid Prantsusmaa kirikutes. Vahel võeti eeskujuks rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale, ümarkaasele viiluväljale. Mõnikord katsid reljeefid kogu
kontrastidega. PRANTSUSE 17 sajandi skulptuur nagu arhitektuurgi areneb omasoodu ja on seetõttu teatud omapäraga. Kuigi prantsuse skulptorid käisid Itaalias õppimas, siis vähestel ilmnesid kuulsaima barokkskulptori Bernini mõjud. Eeskuju võeti hoopiski antiikkunstist. Prantsuse skulptuur on rahulik, selge, sarmikas. Kuid 17. sajandi esimesest poolest ei ole ajalukku jäänud ühtegi väga kuulsat kujurit. 17. sajandi teisel poolel räägitakse Versailles' koolkonnast. Nimelt pidid skulptorid valmistama eelkõige selliseid töid, millega saaks kaunistada losse ja parkisid. Teoste paremik läks loomulikult kuninga Versailles' lossi. Selle koolkonna peaesindaja on Francois Girardon (16281715) Pilet 9 1. Bütsantsi kunst Kunsti esimene õitseaeg oli 6. Sajandil keiser Justinianus I ajal, millal riigis ajutiselt saavutati sisemine tasakaal
skulptuuri. Tõus algas Ottode ajal, Saksamaa oli siis poliitiliselt ja kunstiliselt juhtiv maa. Bütsantsis oli hiljuti taaselustunud maalikunst, selle uueks teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Ottode õukonnas tõlgendati sama teemat skulptuuris. 10. saj lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. 10. saj kujurit ei huvita anatoomiline täpsus, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Mõneski pühakukujutises on romaani stiili meistrid osanud välja tuua inimhinge neid külgi, mis on jäänud tabamatuks varasema aja kunstis.11. saj alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. Ei püüta kujutada ruumi ja detaile, oluline on haarav jutustus. 10. saj keskel hakati looma arhitektuuriga seotuid skulptuure. Enamasti oli tegemist
annaabi.ee 
