he ja sama tugevusega vastastikmju poolt kehadele antav kiirendus on prdvrdeline nende kehade massiga. JUD. Newtoni teine seadus Jud on vastastikmju mduks ja tema arvvrtus iseloomustabki vastastikmju tugevust. Keha kiirendus on vrdeline temale mjuva juga. Vastastikmju phjustab kas keha kiiruse vi kuju muutmine. Kiirendusel ja kujumuutsel on kindel suund, st. et ka jud peab olema suunaga. Ju this on F. Ju mtmise kaks vimalust: 1) vib mta vastastikmju poolt tingitud kujumuutuse e. deformatsiooni suuruse 2) ju suurust vib arvutada massiga kehale antava kiirenduse kaudu Newtoni teine seadus tleb, et keha kiirendus on vrdeline temale mjuva juga ja prdvrdeline massiga; valem - a = F/m Kiirendus sltub just. GRAVITATSIOONIJUD Newtoni gravitatsiooniseadus - kaks punktmassi tmbavad teineteist juga, mis on vrdeline nende masside korrutisega ja prdvrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G thendab gravitatsioonikonstanti. RASKUSJUD
Elastsusjõud ja Ühtlane ringjooneline liikumine Mairiin Org Elastsusjõud • Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks • Kuju muutmisel tekib elastsusjõud • Elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada • Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline Hooke'i seadus • elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega Ühtlane ringjooneline liikumine • Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoor. • Näiteks: Kui turist sõidab vaaterattal, siis liiguvad kõik tema punktid mööda ühesuguseid ringjoonekujulisi trajektoore. • Ringjoonelist liikumist nimetatakse tihti ka tiirlemiseks Nüüd kahóot ja aitäh kuulamast!
Keha. 4.raskusjõud on jõud millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg 5.hõõrdejõud tekkib siis kui: pinnad on ebatasased ,aineosakeste vahel on tõmbejõud. F h=uN Hõõrde tegur sõltub mõlema kokkupuutuva keha karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 6.deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine välise jõu mõjul. 7.elastsusjõud on deformeerimisel tekkiv jõud ja on võrdeline kujumuutuse suurusega. 8.Hooke: jäikus on arvuliselt võrdne selle elastsusjõuga mis tekkib keha pikenemisel 1 ühiku võrra.
Perspektiiv Parallaks Binokulaar nägemine Perspektiiv Perspektiiv tähendab seda, et vaatenurk esemele sõltub sellest, kui kaugelt teda vaadatakse. Sama suured esemed (inimesed, puud, majad) paistavad eri kaugustel erineva nurga all mida lähemal ese asub, seda suurem on vaatenurk ja seda suurem ta paistab olevat. Teades esemete tegelikku kuju ja suurust, hindab inimene kolmandat mõõdet (dimensiooni) näiva suuruse ning kujumuutuse abil. Parallaks Parallaks tähendab vaatesuuna muutumist erinevatest ruumipunktidest vaatamisel. Kui inimene liigub (liigutab pead), muutub vaatesuund esmetele seda rohkem, mida lähemal on ese. Võrreldes vaateväljas olevate esemete omavahelist nihkumist, hindab inimene jällegi kogemustest lähtuvalt nende ruumilist paiknemist. Binokulaarne nägemine Binokulaarne nägemine tähendab eseme(te) vaatlemist üheaegselt kahest erinevast
Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m korda v 5. Defineeri elastsusjõud ja kirjuta Hooke'i seadus? Millised on liigid? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras- kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on habras. Elastne, keha taastub kas täielikult või osaliselt. Plastne- taastub kuju täielikult.. Hooke'i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega 6. Mis on periood ja mis sagedus? Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtud täisringide arv. 7. Millised on deformatsiooni liigid erinevate jõudude rakendamisel? Nihe, tõmme, surve, paine ja vääne 8. Kirjuta Newtoni kolmas seadus ja valem Newtoni 3. seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. 9
2) Aineosakeste vahelised tõmbejõud. 7.Elastsusjõud ja deformatsioon; Hooke`i seadus; jäikus. Elastsusjõud- keha kuju muutmisel e. deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud püüab keha kuju taastada. On alati deformatsiooniga vastassuunaline. Deformatsiooni liigid: 1) tõmbe- ; 2) painde- ; 3) surve- ; 4) väände- ; 5) nihkedeformatsioon Hooke'i seadus: Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega, Fe=k(l2-l1)=kl Jäikus- võrdetegurit k nim. deformeeritud keha jäikuseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust, mõõtühik on 1N/m. 8.Impulss, impulsi jäävuse seadus; reaktiivliikumine. Impulss- e. liikumishulk on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektorti suunaga, impulss sõltub keha massist, võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv
vastassuunas, on võrdeline pindu kokku suruva jõuga. Hõõrdetegur määratakse eksperimentaalsel teel. Hõõrdumise põhjusteks on pindade ebatasasus ning aineosakeste vahelised tõmbejõud (siledad pinnad). Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline. Hooke'I seadus Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline kujumuutuse suurusega. Newtoni kolmas seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki. Nad ei tasakaalusta teineteist, kuna mõjuvad eri kehadele. Impulss e. liikumishulk on keha liikumist iseloomustav suurus, massi ja kiirusvektori korrutis. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Sõltub keha massist
Mõõtmistest on ilmnenud, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga. *Elastsusjõud Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsiooniga vastupidine. Elastsusjõud püüab kehakuju taastada Deformatsioonide liigid. tõmbedeformatsioon survedeformatsioon paindedeformatsioon väändedeformatsioon Nihkedeformatsioon Hooke'i seadus Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega. 2.3. Keha impulss. N2 seaduse põhjal sõltub keha kiiruse muutus massist ja kehale mõjuvast jõust. Mida suurem on mass, seda suuremat jõudu või pikemat aega on vaja kiiruse muutmiseks. Keha liikumist iseloomustatakse liikumishulga e. impulsiga. Liikumishulk võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. p=mv Impulss on vektor, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. 3. LISA Gravitatsioonijõud ehk külgetõmbejõud. · Mida suurem on eseme mass ja
ja neid kokku suruva jõu vahel. 19. Eleastsusjõud on jõud, mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Põhjused: raskusjõu kasvamisega peab suurema ka elastsusjõud. Fe= -Kx ( def. On vastassuunaline tema def. jõuga; K on võrdetegur=näitab keha jäikust(nt def. suurust jõu ühiku kohta(määratakse katseliselt); x on def. suurus) 20. Elastsusjõu suund on vastupidine deformatsioonile ja elastsusjõu suurus on võrdeline kujumuutuse suurusega. 21. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon 22. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. 23
27. Kuidas suurendada/vähendada hõõrdumist? suurendada - pinna karestamisega, kokku surudes. vähendada - määrete ja õlitega 28. Mida nimetatakse elastsusjõuks? Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline. 29. Mis on keha elastsusjõud? Millega on elastsusjõud võrdne väikese deformatsiooni korral? Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline kujumuutuse suurusega. 30. Sõnasta Hooke'i seadus. Ühik SI-s. Hooke'I seadus Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline kujumuutuse suurusega 1 N/m 31. Newtoni III seadus. Kuidas Newton ise seda seadust nimetas? Kirjuta lahti seaduse sisu. Newtoni kolmas seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki
purunemist. Lo- Teimiku algmõõtepikkus, L-Teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. Katkeahenemine Z = (So S) : So x 100 % So-Teimiku algristlõikepindala, S-teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. 2.Löökpainde katsega määratavad materjalide purustustöö normeeritud näitajaid, nende seos katsetemperatuuridega. Tähistus. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Plastsus on materjali võime purunemata muuta oma kuju ja mõõtmeid säilitades kujumuutuse ka peale väliskoormuse lõppemist. On määratletud standardsed grupid vastavuses purustustööle ja katsetemperatuurile. Purustustöö norm on nt 27J, temperatuuril +20..+60 kraadi (JR..J6). JR on 20+, J0 on 0, J2 on -20 kraadi. 3. Materjalide kõvaduse mõõtmise meetodite üldkirjeldus ja tähistus. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil HB. Teraskuul kuni 10 mm surutakse mõne aluse peale. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil
Arvutuslik pinge konstruktsioonielemendi ohtlik punkt, kus tekivad suurimad pinged. 17. Tugevuse hindamine joonpinguse korral. Joonpingus on olukord, kus pinged mõjuvad kõikidel pindadel ühes sihis (pingesihis) ning on ainult üks peapinge 18. Suurimate tangentsiaalpingete hüpotees(kolmas tugevusteooria). kaks pingust on ekvivalentsed siis, kui nende suurimad tangentsiaalpinged on võrdsed. 19. Kujumuutuse deformatsioonienergia hüpotees. kaks pingust on ekvivalentsed siis,kui kujumuutuse potentsiaalne erienergia ruumalaühika kohta on mõlemas pingeseisundis ühesugune. 20. Mohr'i tugevusteooria. Rajatud katsetulemuste põhjal, puuduseks see, et see teooria ei võta arvesse keskmise peapinge mõju tugevusele, tänapäeval ulatuslikult kasutusel, sobib nii plastsete kui ka habraste materjalide tugevuse hindamiseks. 21. Üldistatud Hooke'i seadus.
haprus. Tera kasv peeneteraline struktuuriga metall püüab liigsest energiast vabaneda terade liitumise teel. Tera kasvu soodustavad : Temperatuur ( selle tõusuga suureneb väikeste terade energeetiline ebapüsivus ja aatomite difusioonikiirus) ; Aeg ( pikema aja kestel toimub samal temperatuuril tera kasv suuremal määral) ; Ebaühtlase teralisuse korral väiksemad terad liituvad suurematega kergemini, kui ühtlased omavahel. ; soodustab ka lisandite puudumine terade vahel. Kujumuutuse ulatust iseloomustab deformatsiooniaste , mis määratakse proovikeha ristlõike suhtelise vähenemisena ( traadi tõmbamisel) või suurenemisena , tähiseks E . Faasidiagrammil vaadeldakse sulameid püsivas olekus tasakaalus oleva süsteemina, kus kehtib faaside e. Gibbsi reegel. Näitab, kas sulamis toimub mingi muutus püsival temperatuuril või teatud temperaatuurivahemikus ja kui palju faase võib sulamis üheaegselt olla
c) Vedrus tekkiv elastsusjõud Vedrus tekkiv FE on suunatud alati vedru tasakaaluasendi poole. Elastsusjõud kasvab järkjärgult deformatsiooni kestel. Deformatsiooni kasv lakkab, kui kehas tekkiv elastsusjõud ja deformeeriv jõud saavad võrdseks. Kui deformeeriv jõud ületab elastsusjõu, siis keha läheb katki. Hooke´i seadus: Väikeste deformatsioonide korral on kehas tekkiv elastsusjõud võrdne keha jäikuse ja kujumuutuse korrutisega. FE = k·Δl FE – elastsusjõud, [1 N] Δl - keha kuju muutus, [1 m] k – keha jäikus, [1 N/m] Jäikus sõltub keha materjalist, mõõtmetest ja kujust. VI RESULTANTJÕUD Jõudu, mille mõju kehale on samasugune, kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mite jõu mõju kokku, nim resultantjõuks. Nt 1 Rullusisutajale mõjub veerehõõrdejõud ja õhu
Henri Matisse, kes koos Maurice Vlamincki ja Andre Derainiga lõi maalistiili, mis sarnaselt van Goghi loomingule käsitles värvi objektist eraldi, andmaks edasi valguse või ruumimuljet. Paralleelselt prantsuse fovistidega moodustas Dresteni rühm saksa kunstnikke (Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff ja Erich Heckel) ekspressionistliku rühmituse Die Brüche(Sild). Van Gogh sillutas teed tundepuhanguid kujutava kunsti, stiihiliste värvide ja pintslitõmmete, kujumuutuse abil objektide esiletoomise ja kirglikkuse juurde. Tema piltide elujõulisuse mõju ulatus kaugemale talle vahetult järgnenud kunstnikest. Francis Bacon, kes parafraseeris mitmeid van Goghi töid, tõlgendas näiteks van Goghi hävinud autoportreed ,,Kunstnik teel tööle" seitsmeosalises sarjas, mis kujutab erineval viisil õlgkübara ja maalikastiga figuuri. Van Gogh maalis oma muljetavaldava loomingu peamiselt eraldatuses ja
pöördumatu protsess. Kui keha pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab oma esialgse kuju kas täielikult või osaliselt, on tegemist elastse deformatsiooniga. Absoluutselt elastse deformatsiooni korral taastab endine kuju täielikult. Kui pärast surve lõppu säilub deformeerimisel saadud kuju, on tegemist plastse deformatsiooniga. Kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on habras. Elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega. Kujumuutust on kõige lihtsam mõõta tõmbe ja surve korral. Siis iseloomustab deformatsiooni alg- ja lõpp-pikkuse vahe ehk pikenemine, mida järgnevas tähistame sümboliga Δl. Elastsusjõu sõltuvust pikenemisest kirjeldab valem: Selle seaduspärasuse avastas 1660. aastal inglise füüsik ja loodusteadlane Robert Hooke. Tänapäeval tuntakse seda seost Hooke’i seaduse nime all
Püstitatud hüpoteesi kohaselt on joonpingus võrdohtlik liitpingusega siis, kui mõlema pinguse suurimad nihkepinged on võrdsed. Võrdpinge leidmiseks tuleb võrdsustada kahe pinguse nihkepinged: III teooria võrdpinge: katseline kontroll on näidanud, et suurima nihkepinge kriteerium kirjeldab hästi plastsuse teket materjalides, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune (teras). Ei sobi habrastele materjalide puhul (malm). 2. Kujumuutuse energia kriteerium – piirseisund tekib sõltumatult pingusest siis, kui kujumuutusega seotud deformatsioonienergia tihedus saavutab mingi iseloomuliku väärtuse. Katseline kontroll on näidanud, et ka kujumuutuse energia kriteerium sobib hästi plastsuse tekke kirjeldamiseks materjalis, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune. Kujumuutumisnähtus on seotud materjalis toimuvate nihetega.
· Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega. · Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. · Jõu ühikuks on SI süsteemis võetud jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse · Jõu mõõtmiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust. Võib mõõta vastastikmõju poolt tingitud kujumuutuse ehk deformatsiooni suuruse. Näiteks dünamomeeter näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu. Teiseks võib jõu suurust arvutada tuntud massiga kehale antava kiirenduse kaudu. · Kiirenduse ja jõu vahekord kiirendus on põhjustatud jõu poolt, mitte vastupidi. ä · Newtoni I seadus (e inertsiseadus): Kui kehale mõjuvate jõudude summa on null, siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt.
• Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumise iseloom. Et liikumise muutumise põhjusi uurib mehaanika haru dünaamika, siis ongi vastastikmõju dünaamika jaoks üks olulisemaid nähtusi. Jõud • Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. • Jõu tähiseks valemites ja joonistel on →F • Jõu mõõtmiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust. Võib mõõta vastastikmõju poolt tingitud kujumuutuse ehk deformatsiooni suurust. • Teiseks saab jõu suurust arvutada selle kaudu, kui palju vastastikmõju tuntud massiga keha kiirust muudab ehk siis mõju poolt antava kiirenduse kaudu. Kokkuvõte, kontrollküsimused • Vastastikmõju- Kui ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul, siis nimetatakse seda vastastikmõjuks. Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom
antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: Ekv IV = ( 2 1 + 22 + 32 - 1 2 - 2 3 - 3 1 ) Kujumuutuse energia Kujumuutuse energia ruumpinguse korral: joonpinguse korral, kui 1+ µ 2 1 = ekv ja 2 = 3 = 0 : uK = 3E ( 1 + 22 + 32 - 1 2 - 2 3 - 3 1 ) 1+ µ 2 uK = Ekv
III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria sõltumata pinguse iseloomust Keermesliide ja selle iseloomustus. tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku Peamise lahtivõetava liite -- keermesliite -- tunnus on keermestatud elementide piirväärtuse (max= lim). Tugevus on tagatud, kui max<= [] kasutamine. Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile: IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia kruvisid, peaga polte, tikkpolte ja muttreid, kuid ühendatavad detailid võivad olla ka Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. keermetatud. Keere moodustatakse keermeprofiili kohase kruvijoone töötlemisega detaili pinnale. Väändepinge. Tugevustingimus väändel
määratakse lihtsa teimi põhjal; fenomenoloogilised teooriad põhinevad katseandmete matemaatilise töötlusel Näited: 1. III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria – sõltumata pinguse iseloomust tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku piirväärtuse (τmax= τlim). Tugevus on tagatud, kui τmax<= [τ] 2. IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia 34. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. 35. Väändepinge. T Tugevustingimus väändel. Wp 36. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. Vääne on varda koormusseisund, milles ristlõikepindaladel jaotatud elementaarsisejõud taanduvad väändemomendiks Tv.??? 37. Surutud varraste stabiilsus. Varda telje sihis mõjuv jõud peab olema võrdne varda sisejõuga 38
9.5. Kaks keha said vastastikmõjus kiirendused, üks 3 m/s2 ja teine 2 m/s2. Leidke teise keha mass, kui esimese mass oli 1 kg. 7 10. P 10.1. Mis on elastsusjõud? Sõnastage Hooke'i seadus. Tooge näiteid elastsusjõudude kohta looduses. Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke’i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega. NT: Tugev tuul painutab puid 10.2. Mis on keha liikumishulk e impulss? Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. m= keha mass, = keha kiirus, Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta 10.3. Millistes olukordades tuleb arvestada keha impulssi? Sadamakai tuleb ehitada väga tugev, muidu purustaks selle ka väga aeglaselt liikuv, kuid suure massiga laev
annaabi.ee 
