Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas elad, Ann arvustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aidi, vallik, villem, kärts, suvilas, keskkoolis, rita, elad, oktoobris, lastekirjanduse, konkursil, peapreemia, võistlustöö, 1971, õppinud, taebla, varase, luulekogud, ennekõike, lugude, kanal, saladused, stsenarist, kooliga, puutu, hüütakse, kasuisa, kristjan, joodik, hilja, sõbranna, reena, timo, arturi, jooksis, suvilasse, üllatus, hoidnudTALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Aidi Vallik Referaat ---;;--- 8B Klass Tallinn 2008 Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlve elas ta üle vanaisa ja vanaema juures, sest ta ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist ära alles siis, kui Aidi oli saanud juba 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga tark mees, ta oli vanast haritlasperest. Vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli sajandi saj. alguses ajakirjanik. Neil oli neli tarka last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, ülejäänud kolmest said õpetajad. Aidi Valliku kodus valitses hea atmosfäär. Aidi vanaisal oli suur raamatukogu nimistus - kümme tuhat köidet, mida koos ka tihti loeti. Oma suurimateks
Kuidas elad,Ann? Gerda Türin Häädemeeste keskkool Aidi Vallik Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides kuni 1988. aastal jäi Haapsallu elama. Töötas kunstnikuna erinevates kohtades. Astus 1991. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale. Aidi Valliku luulekogu kannab pealkirja ,,Mina ja Käthe Kollwitz". 2000.a sai noortejutustuste konkursi peapreemia ,,Kuidas elad, Ann?",,,Mis teha, Ann?". "Kuidas elad,Ann?" See on raamat 14 aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist alla käinud joodik. Algul ta ei mõista, miks ema siis
Kuidas elad, Ann? ; Mida teha, Ann? Aidi Vallik Tegelased: Ann Kärt (Kärtsu) Anni ema Ants Anni kasuisa Kristjan Anni isa Kätlin Reena Rita Timo Siim Artur Villem Kristel Kerli Evelyn Anti Oleg Rein Tom Gregor Marten Silva See on raamat 14 aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist
Kuidas elad, Ann? ; Mida teha, Ann? Aidi Vallik Tegelased: Ann Kärt (Kärtsu) – Anni ema Ants – Anni kasuisa Kristjan – Anni isa Kätlin Reena Rita Timo Siim Artur Villem Kristel Kerli Evelyn Anti Oleg Rein Tom Gregor Marten Silva See on raamat 14 – aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et
kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi:
.................. 61 KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 64 SUMMARY................................................................................................................ 67 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 69 LISA 1. Algupärase- ja tõlkeilukirjanduse vahekord ................................................. 73 LISA 2. Algupärase lastekirjanduse statistikat ........................................................... 74 2 SISSEJUHATUS Käesolev töö teeb katse vaadelda suundumusi eesti lastekirjanduses 21. sajandil. Keskse autorina uurin Heiki Vilepit, tema tulekut eesti lastekirjandusse ja ta loomingu eripära. Heiki Vilepi valisin bakalaureusetöö objektiks tema loomingus avalduvate
tüüri" (kaks viimast ilmusid postuumselt) JUTUSTUSTEKOGUD: "60 minutit", "Tuuleveskid", "Külalisteraamat", "Oh, mis kena maailm" NÄIDENDID: "Oma saar", "Rong väljub hommikul", "Kiilasjää" Kirjutanud ka 25 KUULDEMÄNGU, neist parimad: "Sillas põlevad", "Käsulaudadest maja", "Padaäss" jt "Kaugveril ei jäänud muud üle kui muutuda küünikuks, nagu ta näitabki seda romaanis "Nelikümmend küünalt" peategelast Villem Alavainu kujutades," kirjutab Oskar Kruus Raimond Kaugveri kirjanikutee esimest poolt vaagides. "Kuna kriitikas ja kirjanduselus jäi kirjutamata reegliks Kaugverit alahinnata, kaotas ta stiimuli edasi püüda. // Kuid nii jäi(d) sündimata ta tippteos(ed), kuigi suureandelise fabuleerijana oleks ta võinud jõuda märksa kõrgemale. Kaugver kuulub küll eesti kõige loetavamate kirjanike hulka, kuid oma "tõde ja õigus" jäi tal loomata
" 4 3. Kirjanduslikud rühmitused ,,Noor-Eesti" 1905-1915 · Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest · 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust · Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu · Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala · Kaastööd tegid Jaan Oks, Aino Kallas, Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde ja Marie Under · Rohkem euroopalist kultuuri, olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! · Tegeleti uus-romantisimi ja modernismiga. · Ilmus ajakiri ,,Noor-Eesti" 6 numbrit · Ilmus 5 albumit, millest kõige hinnatum oli III, see sisaldas prantsuse sümbolistide luulet, kõige tuntum sümbolist Charles Baudelaire, kõige tähtsam teos ,,Raibe"
ja d'Artagnan tegutsevad romaanis ja sooritavad oma kangelastegusid ammendamatu optimismi õhkkonnas, on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
«Ai, ai, kust mina seda teadsin, et ta noorhärra 23 sõber on,» kogeles kubjas, «ma arvasin, mõni hulgus . . . hein Pauerunt . . . ai, ai, noorhärra, ega ma nõnda ei öelnud, andke andeks, pai junkur!» Kubjas vingerdas pai noorhärra piitsa all. «Käsi minema, lurjus!» käskis Oodo ja andis minejale veel hoobi tagantjärele. «Oled sina ka rüütli poeg?» küsis ta pärast seda Jaanuselt. «Ma olen vaba mehe poeg,», vastas Jaanus uhkusega. «Kas sa elad ka niisuguses lossis kui meie?» päris Emmi. «Kas teil on ka aed ja hoov?» «Meie ei ela niisuguses lossis kui teie, aga meil on oma maja.» «Ja aed kah?» «Aed on kah.» «Kas teil hobuseid ja sulaseid ka on?» päris Oodo. «Jah on. Head hobused ja tublid sulased. Aga kubjast ei ole.» Parajasti astusid rüütel Raupen ja Tambet lossiuksest välja trepile. Lapsi silmates hüüdis rüütel: «Ae, kust te selle seltsilise võtsite? Kes see on?»
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
annaabi.ee 
