KARAKURT http://en.wikipedia.org/wiki/File:Latrodectus_tredecimguttatus_female.jpg STABLIMENTUM http://en.wikipedia.org/wiki/File:Grass_cross_spider_(Argiope_catenulata)-_Female_W2_IMG_2741.jpg http://www.nature.com/ nmat/journal/v12/n3/full/ nmat3578.html Encyclopedia of Insects LEHTERÄMBLIK LEHTERÄMBLIKU VÕRK http://bugsinthenews.info/?p=5321 VÕRKU MITTE KUDUJAD KRABIÄMBLIK http://www.riinavaikmaa.com/krabiambliku-louna/ VÕRKU MITTE KUDUJAD SÜLITAV ÄMBLIK http://www.insectscience.org/9.62/ref/figure3.html VÕRKU MITTE KUDUJAD HÜPIKÄMBLIK http://shadowness
Profülaktika. Teatud tööetappidel peab kindlasti kasutama kaitsekindaid, kuid needki (lateksi sisalduse tõttu) võivad põhjustada allergiat. Allergikutel ei ole soovitav õppida juuksuriks. Juuksuritel võivad tekkida varikoossed (veenikomulised) laiendid alajäsemetel. See on veeniseina või -klappidenõrkusest johtuv haigus, mille puhul veenisein venib välja. Kaevatakse jalgade väsimuse ja valude üle. Veenilaiendeid täheldatakse muudegi elukutsete puhul: müüjad, kudujad, ketrajad, kokad jt. Kui ei kanta elastseid tugisukki, -põlvikuid või -sukkpükse (sõltuvalt sellest, kus paiknevad veenikomud), võib laienenud veenides tekkida põletik, millele lisandub tromboflebiit. Nahk selles piirkonnas muutub õhukeseks, võib ilmneda nahahaigus ekseem või/ja visalt paranev haavand. Veenilaiendite ja nende tüsistuste vältimiseks peab juuksuril olema võimalus istuda. Voodis lamades hoida jalgu 15cm alusest kõrgemal. Soovitavad on regulaarsed
Mita hiljem armus Tingocciosse ja vastupidi. Tingoccios teeb patu ja magab oma ristilapse emaga ja hiljem sureb haigusesse. Kolm päeva hiljem tuleb ta tagasi elavate maailmasse ja räägib Meuccioga oma pattudest. Andestavad üksteisele oma teod ja Kuningas lõpetab oma loo. Ta kroonib Kuningannaks Lauretta. Lauretta lasi Filomenal laulda. Hiljem nad sõid ära ja läksid laiali. 2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajandi Itaalias? Oli keskaeg, kus olid kuningad, müürsepad, kudujad jt ametid. Toimus palju petlusi ja armatsut, nii naiste kui ka meeste poolt. Oli ka vaesus. 3. Kõik 10 novelli jutustavad üsna sarnastest probleemidest, nimeta, mis on Sinu arvates need ühiskondlikud, inimlikud või isiklikud pahed, mida neis novellides käsitletakse. Paljudes olid juttu kus naised petavad oma mehi kuna nad ei saanud piisavalt ,,tähelepanu" nende poolt. 4. Kõik novellid on ühel või teisel moel õpetlikud. Nimeta vähemalt kolm asja,
võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik, mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud. Tihti rajati ühte kohta mitu vabrikut, millest tekkis uus linn. PUUVILL Tööstuslik pööre algas 1760. aasta paiku, mil Inglismaal töötati välja masinad, mis suutsid väga kiiresti kedrata puuvillast niiti. Need valmistasid niiti nii ruttu, et käsitsi kudujad ei suutnud töötempoga kaasa minna. Nõnda leiutati ka kudumismasinad. Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks neist enam ei piisanud. 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul töötavad kangasteljed. AURU JÕUD Lihtsaid aurumasinaid oli varemgi kasutatud vee väljapumpamiseks kaevandustest. Aastail 1764-1790 täiustas soti insener James Watt aurumasinat, nii et
masinate valmistamisele. Kõige dramaatilisemas vormis avaldus see puuvillatööstuses, kus üksteise järele tehti mitu leiutist, mis muutis kogu tootmisprotsessi , alates ketramisest ja lõpetades kudumisega. Villatööstus kasutas peamiselt veeenergiat. 1760. aasta paiku, töötati välja masinad, mis suutsid väga kiiresti kedrata puuvillast niiti. Need valmistasid niiti nii ruttu, et käsitsi kudujad ei suutnud töötempoga kaasa minna. Nõnda leiutati ka kudumismasinad. Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks 5 neist enam ei piisanud. 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul töötavad kangasteljed. Uued masinad valmistasid kaupu kiiremini ja odavamalt. Vabriku ja kaevanduseomanikud
Mitu sugukonda moodustasid liidu, mida juhtisid vanemad. Hõimujuhtidest kujunes järk-järgult aristokraatlik ülemkiht. Slaavlaste valitsejatiitlid on laenatud teistest keeltest: kunedzi (vürst) on tuletatud germaani keelest (König), korlji (tsehhi kral) Karl Suure nimest, tsaari tiitel roomakeelsest caesar' ist. Slaavlased tegelesid maaharimise, jahi, kalapüügi, loomapidamise ning mesindusega Lisaks tegutsesid eelkõige linnades erinevad käsitöölised: sepad, puussepad, kudujad, pottsepad. parkalid, köösnerid jne. Kaubavaheta toimus slaavlastel piki jõgesid. Toorainet (mesi, vaha, loomanahad) vahetati kangaste, relvade, tööriistade, ehete, kulla ja hõbeda vastu. Kaubanduses domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise. Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati
selle laia laberi. Kuldse, juldse, viiratsi ja värava. Kui see laber katki läheb, kellega te parandate. Kuldse, juldse, viiratsi ja värava. Siidiga, niidiga, punapuldse paelaga. Kuldse, juldse jne... Kust sa siidiniidi said, punapuldse paela said, verevildse lindi tõid? Kuldse, juldse jne.... Tunaeile Tallnas käisin, Punaeile Pärnus käisin, Sealt ma siidiniidi sain, Punapuldse paela sain, Verevildse lindi tõin. Kuldse, juldse jne... Viru neiud juttu löövad, Harju kangaste kudujad Soome sua laksutajad. Kuldse, juldse jne... Ei mina anna ainust lasta, sui mina söödan suhkrurida talvel tangutuumadega. Kuldse, juldse jne... Ei mina taha hulgakesta, Ma tahan ühteainukesta. Kuldse juldse jne..." Kui lauldakse viimast salmi, siis läheb rong väravate alt läbi ja need püüavad oma kätega kõige viimast lahutada. See aga peab end nii kõvasti rongi küljes hoidma, et teda ei saa lahutada. Nii kaua mängitakse mängu, kuni väravad on kõik viimased rongis olijad endale
Neist allpool olid kuntsnikud, muusikud, sõjaväe kaptenid, ja Inkade raamatupidajad, keda kutsuti quipucamayocideks. Põhjakihi moodustasid võlurid, talupojad, karjakasvatajad ja kutsealused. Igal neil eluvaldkondadel oli oma ülemus. Inkade tsivilisatsioonis ei oldnud kirjakunsti, kuid neil oli süsteem, kus kasutati sõlmedega nööritükke, mida kutsuti Quipuks, et pidada arvestust sõdurite toiduvaru ja inimeste arvu üle. Nad olid head kudujad. Kootud mustreid kasutati mõnikord kirjana. Inkadel olid tolle aja parimad arhidektid. Mõned kindlused olid nii täpselt ehitatud, et kivid seintel ei vajanud mörti praeguse päevanigi. Nad ehitasid kõige keerukuma teede süsteemi, mis koosnes üle 14 000 teest. Kuna maastik oli mägine, parandasid Inkad terrassi süsteemi, mis oli juba neist ennem kasutusel. Nad ehitasid ka keeruka kanalite süsteemi, et tuua vett terrassidele. Inkade religioon ja keel käis käsikäes
kampsuni abil identifitseerida. Selle legendi aluseks arvatakse olevat J. M. Synge'i 1904. aastal kirjutatud näidend Riders to the Sea ("Ratsanikud merre"), milles uppunu isik tehakse kindlaks käsitsi kootud riideesemete järgi. Tegelikult on näidendis mainitud ja identifitseerimiseks kasutatav ese lihtne sokk, mille kuduja ära tunneb silmade arvu ja kudumisel tehtud vea tõttu. Tõendid perekondlike mustrite süsteemse kasutamise kohta puuduvad. Mõned vanad kudujad kinnitavad perekondlike mustrikombinatsioonide kasutamist, teised eitavad seda. Küll aga on allikaid, mis kinnitavad, et kaluri kodukoha võis tema kampsuni järgi kindlaks teha. Samuti kooti kandja nimetähed kampsuni alumisse serva. 2.5 MERETSEREMONAALID , NENED HINGESTAV MÕJU MEREMEESTELE Meremeeste uskumused Uskumused ja hoiakud, pärinevad purjelaevade ajastust, mil meresõit sõltus täielikult
keskmiselt kooti koduseks tarbeks kuni kaheksa 4060 küünralist kangast. Enamik neist olid linased ja takused. Ülerõivaste ja tekikangad tehti villased või poolvillased. Vöökudumisel säilis piirkonniti juba neoliitikumi ajal tuntud kõlatehnika, tööpõhimõttelt on kangakudumisele lähedane kiritehnika ehk korjatud kirjadega vööde kudumine. Silmkoes sukki ja kindaid kulus Eestile omase külma ja niiske kliima tõttu hulgaliselt. Eriti virgad kudujad olid saarte naised. Nagu mujalgi Euroopas, on ka eesti vanemaks silmkoetehnikaks nõelatehnika, mis 19. sajandil oli vähesel määral kasutusel vaid saartel ja Lõuna-Eestis. Kõige varasem Eestist pärit varrastel kootud ese on dateeritud 14. sajandisse. Rõivaste kaunistamine pilutamine, tikkimine ja pitsivalmistamine moodustas naiste näputööst üsna töömahuka osa. Käsitöötehnikad ja kaunistusvõtted ning ornamendid on saanud olulisi mõjutusi nii
annaabi.ee 
