Severeni- ,,Tantsijatari dünaamika"; Balla- ,,Ketikoera dünaamika"; Severeni- ,,Tantsijatari dünaamika"; Balla- ,,Ketikoera dünaamika"; Severeni- ,,Tantsijatari dünaamika"; Balla- ,,Ketikoera dünaamika"; Boccioni- ,,Tänav tungib majja"; Delaunay- ,,Eiffeli torn"(peetakse ka Boccioni- ,,Tänav tungib majja"; Delaunay- ,,Eiffeli torn"(peetakse ka Boccioni- ,,Tänav tungib majja"; Delaunay- ,,Eiffeli torn"(peetakse ka kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist;
o Jõhker, toores värvigamma 1909 ajakirjas „Figaros“ – me tuleme uut kunsti tegema!; tulid u 5 meest pikkades mustades kuubedes, kaabudes, vuntsidega. MARINETTI – futurismi algataja; sürrealismi manifest. SEVERINI – „Tantsijatari dünaamika“ (tumesinine kleit, liikumise väljendamine). BALLA – „Ketikoera dünaamika“ (taksikoer). BOCCIONI – „Tänav tungib majja“. DELAUNAY – „Eiffeli torn“ (peetakse ka kubistlikuks). MUYBRIDGE – fotoseeriad liikumisest ABSTRAKTSIONISM ISELOOMUSTAB o Loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest o Puudub seos ümbritsevaga o Kasutati punkte, jooni, värvipindu o Kunstniku tunded, meeleolud, suhtumine maailma o Kujundid ja värv mõjutavad emotsionaalselt, tähenduslikult ESINDAJAD, ESIMESED ABSTRAKTSED TÖÖD: o 1910 KANDINSKY Iga lõuend „värviteater“
Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: „Neljateiskümnes juuli“ (1907). GEORGES BRAQUE (1882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel vormi tasakaalus värvikasutusega. Eelkõige saab teda pidada siiski suureks kubistlikuks kunstnikuks. Henri Matisse Maurice de Vlaminck
Dadaistlik skulptor 1.)Hans (Jean) Arp Kubism Kubismi loojateks olid hispaanlane Pablo Picasso(sinine periood, roosa periood) ja prantslane Georges Braque. Innustust saadi kubismi loomiseks neegriskulptuuridest ning ka Paul Cezanne'i loomingust. Kubistid võtsid omaks esemete taandamise lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks. Picasso ja Braque jaotasid looduses esinevaid olendeid ja esemeid osadeks ning pandi teistmoodi kokku. Inimene võis olla korraga külgvaates kui ka profiilis. Esimeseks kubistlikuks maaliks oli Picasso lõuend ''Avignoni neiud''. Kubistide maalid olid tavaliselt kahvatutes pruunikates ja hallikates toonides, ainevallas enamasti portreed, hooned, natüürmordid. Kubismi 2 järku analüütliline ja sünteetiline kubism. Analüütiline motiiv lahutati veelgi väiksemateks osadeks, nii et vaid vaevu võis aimata, mis pildil on kujutatud. Meeleolu edasiandmiseks kasutati tumedaid värvitoone. Sünteetiline - Nüüd maaliti pildile suuremad ,
Ekspressioon-väljendust, eneseavaldust ; Ekspressiivne-väljendusrikast, ilmekas. Prantsuse foovid püüdsid vaatajaid rõõmustada kuid saksa ekspressinistid väljendasid teostes maailmavalu. F. Marc, O.Dix E. Viiralt, K. Mägi, N. Triik ja P. Press on saanud mõjutusi saksa ekspressionistidelt. Kubism/Abstraktsism Picasso ja Braque said innustust kubismi loomiseks neegriskulptuuridest, kuid eelkõige Cezanne loomingust. Esimeseks kubistlikuks maaliks peetakse ''Avignoni neiud'' Kubismi kaks järku on enne Legerit ja pärast Legerit. Pärast Legerit olid objektid veelgi abstraktsemad. Nt inimesed olid keraja peaga nukud. Kubistide lemmik värvid olid kahvatud pruunid ja hallikad toonid.Maalisid enamasti portreesid, hooneid ja natüürmorte. Leger arendas kubismi edasi abstraktsemaks ja ebareaalsemaks. A. Vabbe, M. Laarman, A. Akberg on eesti kunstnikud kes on viljelenud kubismi.
Oma teostes ta säilitas kirjeldavaid elemente ning püüdis jätta muljet liikumisest, helidest ja valgusest. Teoseid: ,,Koer keti otsas" (1912), ,,Poogna rütmid" (1912), ,,Kihutav auto" (1912). GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: ,,Anarhist Galli matused" (1911). GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" (1912). EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel
Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: „Neljateiskümnes juuli“ (1907). ● GEORGES BRAQUE (!882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel vormi tasakaalus värvikasutusega. Eelkõige saab teda pidada siiski suureks kubistlikuks kunstnikuks. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale „väljendusele“ hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit „ekspressionism“ just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika
Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: ,,Neljateiskümnes juuli" (1907). GEORGES BRAQUE (!882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel vormi tasakaalus värvikasutusega. Eelkõige saab teda pidada siiski suureks kubistlikuks kunstnikuks. KIRJANDUST Loe Norbert Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 11-34 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk.15-22 Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 37-48 Jean Leymarie ,,Fauves and fauvism" Netist mõned aadressid, kust leiab enamiku 20. sajandi voolusid ja kunstnikke: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artlex.com/ http://www
Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: ,,Neljateiskümnes juuli" (1907). GEORGES BRAQUE (!882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel vormi tasakaalus värvikasutusega. Eelkõige saab teda pidada siiski suureks kubistlikuks kunstnikuks. KIRJANDUST Loe Norbert Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 11-34 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk.15-22 Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 37-48 Jean Leymarie ,,Fauves and fauvism" Netist mõned aadressid, kust leiab enamiku 20. sajandi voolusid ja kunstnikke: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artlex.com/ http://www
Teoseid: „Koer keti otsas“ (1912), „Poogna rütmid“ (1912), „Kihutav auto“ (1912). ● GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: „Anarhist Galli matused“ (1911). ● GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: „Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf“ (1912). ● UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga. Tema maalides oli liikumine edasi antud väreluse ja joone murdmise abil. Teoseid: „Inimkeha liikumine“ (1913). Umberto Boccioni (1882 –
annaabi.ee 
