kirjas. Kehtivuskinnitused Vastavalt "Digitaalallkirja seadusele" on kehtetu või peatatud sertifikaadiga antud allkirjad kehtetud. Peale allkirja andmist tuleb kontrollida, kas allkirja andja sertifikaat kehtib või ei ehk kas tal on õigus sel hetkel digitaalallkirja anda. Selleks võtab allkirja andmiseks kasutatud programm automaatselt ühendust Sertifitseerimiskeskuse serveriga ning kontrollib, kas sertifikaat on kehtiv kui on, väljastab Sertifitseerimiskeskuse server talle spetsiaalse tõendi, mis lisatakse allkirjale. digiallkirjastamiseks on vaja IDkaarti, Internetiühendusega arvutit, kaardilugejat ja digiallkirjastamiseks mõeldud IDkaardi PINkoodi digiallkirju saab anda sertifikaadi kehtimise ajal digiallkirja kontrollimisel vaata alati, kas allkirjaga on seotud kehtivuskinnitus Digitaalallkirju on lihtne ja mugav anda ja kontrollida Sertifitseerimiskeskuse DigiDoc süsteemi abil, mida saab kasutada tasuta.
neid varustada ka digiallkirjaga (nimetatakse ka elektrooniliseks allkirjaks). Mõlemad tarkvaratööriistad kasutavad funktsioone, mis on defineeritud OpenPGP-standardis (RFC 2440). Krüpteerimise abil saab kaitsta info konfidentsiaalsust, digitaalne allkirjastamine võimaldab kontrollida, kas fail või sõnum on autentne ning kas seda on manipuleeritud. Nii GnuPG kui ka PGP abil saab lisaks täita võtmehalduse ülesandeid, nt võtmeid lisada ja eemaldada. Krüpteerimine ja digitaalne allkiri GnuPG ja PGP puhul kasutatakse sümmeetrilisi ja asümmeetrilisi krüptograafilisi protseduure. Sümmeetrilised, nt AES ja IDEA, on mõeldud andmete krüpteerimiseks, asümmeetrilised, nt ElGamal, RSA ja DSA/DSS, on mõeldud võtmehalduseks või allkirjade loomiseks. Mõlemad vahendid genereerivad ja kasutavad avalikke võtmeid ja privaatvõtmeid nn võtmepaarides
5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel).
Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb
käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik · Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA (Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale · Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal · Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase?; järgmine aeg, millal probleeme võib tekkida, on UNIX-time'i lõpp aastal 2038 · Oodatava kahju hindamine - riskianalüüs
käest kätte saadi. Kui midagi on puudu, siis transpordikihi ülesanne on see kindlaks teha ja siis saadetakse need paketid uuesti. Selleks, et kindel arvuti üles leida, on vaja aadresse. Vaja on kindlat võrguaadressi, mis on üle kõikide võrkude unikaalne. Sisuliselt igal kihil on oma aadressid. IP-aadress see on unikaalne üle kõikide võrkude ja selle järgi leitakse üles arvuti, kuhu kindlad andmed on mõeldud saata. Lühidalt öeldes iga kihi peal pannakse eelnevale n-ö ümbrik ümber ja uued aadressid peale. Nii toimub igal kihil. Teises otsas võetakse järjest igal kihil ümbrikuid ära ning tänu olemasolevatele aadressitele saab soovitud kohta paketid edasi saata. 5. OSI mudel See on avatud süsteemide kokkuühendamise reeglistik. See on rohkem teoreetiline raammudel, mis on enamasti võrdlemiseks mõeldud ja sinna sisse on kirjutatud, mida kõike üldse on võimalik võrkude maailmas teha. See on de jure standard. OSI mudel koosneb 7-st kihist:
Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET-i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest. Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu (cache), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxy serverist. Kui proxys lehekülge ei ole, tõmbab proxy server selle ise originaalasukohast, et hiljem saaksid kasutajad selle juba kohaliku võrgu proxyst. Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust. HTTP päringu vastuses sisaldub vastuse kood ja tekst (nt. 404 – Page not found). Samuti on ära näidatud serveri tüüp, viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp. 11.FTP File Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 21 Kasutatakse failide transportimiseks.
signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side
Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks
became the gateway to make the Internet accessible to nearly everyone (previously used by the military or universities to exchange research). It made it possible to deploy several application without which, us university students, would be long dead like search engines, online stores and social networks (what else do you need?). The Web was invented at CERN (that place is bae) - they developed an initial version of HTML, HTTP, a Web server and a browser (the most basic key components). Around the end of 93 there were about 200 Web servers in operation. By 95 university students were using Netscape to access the Web daily, companies began to operate on Web servers and moved commerce to the Web. In 96 Microsoft started to make browsers, initialising war between Netscape and Microsoft. The latter obviously won since you most likely haven’t heard of the former before.
satelliit) *ruuterid(edastada andmepakette läbi võrgu) Protokollid on selleks, et kontrolida võrgus sõnumite saatmist ja vastuvõtmist(TCP, IP, HTTP, FTP, PPP). Internet on tegelikult võrk võrkudest(nõrgalt hierarhiline; õldine Internet vs. privaatne intranet). Rakendused on levitatud infrastrutuuris. 3 9. Kanalikommunikatsioon, pakettkommutatsioon ja sõnumi kommutatsioon * kanalikommutatsioon – lõppunktide ressurdsid on reserveeritud ühenduse tarvis(iseloomustavad: kanali ribalaius, lülituse jõudlus, pole ressursside jagamist,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
