KSÜLOFON Esitlust valmistasid: Diana Lanevskaja ja Anastasia Ossadtšaja KSÜLOFON Ksülofon on löökpill. Tavaliselt on ta trapetsikujuline. See koosneb erisuurustest ristkülikulistest puitklotsidest. Puitklotse on 36–42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Kaasaegsed ksülofonid puidust Heli tekitatakse klülofonipulgakestega vastu klotsi lüües. Ksülofonile on iseloomulik lühike kustuv heli, pikemad helid saavutatakse tremologa. Heli ulatus on c1-c4. Pill on pärit Aasiast, Euroopas sai tuntuks 15. sajandil. Nüüdisajal valmistatakse ka klaviatuurikujulisi ksülofone. Klaviatuur kujuline Ksülofonipulgad Tremolo ksülofon KSÜLOFONI ROLL MUUSIKAS
sansjan lauto flöödi-ja oboe-laadsed pillid suuorel e. seng / luuseng king kong kellad trummid taldrikud e. bood India samgita 2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofonid tünnikujulised põikitrummid pungi flöödid oboe-laadsed puhkpillid Vana-Kreeka Forminks 3.at.eKr Kitara Lüüra Barbiton Harf Aulos Paanivile/flööt e. süürinks Põikflööt Metalltrompet Krotala Vasktaldrikud Tamburiin
seotud kunstiliikide rohkus rääkida ühtsest kultuurist – regionaalsed erinevused on niivõrd suured. VEEL INDONEESIAST Märksõna, mis esimesena seostub selle piirkonna muusikaga on gamelan. See sõna tähistab nii muusikastiili kui ka instrumentide gruppi. Gamelaokestrid koosnevad mitmesugustest metallplaatidega instrumentidest ja häälestatud gongidest. Orkestrisse kuuluvad nt: gongid ja ksülofonid, puhk- ja keelpillid. Muusika kõlab meelelahutuseks, kuid sellel on ka rituaalne funksioon. MUUSIKA INSTRUMENDID MUUSIKANÄIDE http://www.youtube.com/watch?v=ws0T1sN-AaE VIITED ALLIKATELE Vikipeedia Muusikaõpik 7.klass Google Youtube KÜSIMUS I Miks ei võimalda Indoneesia puhul rääkida muusikavormide ja nendega seotud kunstiliikide ühtsest kultuurist? KÜSIMUS II Mis on esimene märksõna, mis seostub selle piirkonna
(Õp lk 124-125) Tänapäeval on Indoneesias väga populaarne Dangdut, ehk Indoneesia tänapäeva popmuusika mis on pärist Araabia ja India rahvamuusikast. Kõige populaarsem Indoneesia rahvalaul on Soleram(Päike)(Õp lk 127). Indoneesia traditsioonilise muusika esindajate hulka kuuluvad gamelan ja kroncong. Gamerlan Gamelan on Indoneesias (enamasti Bali või Jaava saartel) kasutatav kindla olemusega intrumentide kogum ehk ansambel. Milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid. Olenevalt gamelanis kasutatavatest pillidest, häälekasutusest, häälestusest, repertuaarist ja stiilist ning kultuurilisest kontekstist on iga gamelan erinev. Indoneesia kultuur Indoneesias on väga populaarsed varjuteatrid. Kõige populaarem varjuteatri näidend on Wayang kulit. Indoneesias on sport populaarne vaid meeste seas. Indoneesias kõige populaarsemad spordialad on sulgpall ja jalgpall.
keeles Indoneesia kuningas) Hümn on loodud 1924. Punane sümboliseerib keha, vaprust aastal ja vabadust, valge aga hinge, õilsaid püüdlusi ja õiglust. HTTPS://YOUTU.BE/RC2DG7UMLHA? Indoneesia hümn T=10S GAMELAN Gamelan on Bali ja Jaava saartel kasutatav kindla olemusega intrumentide kogum ehk ansambel, milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid jt. Koosseisus võivad olla ka lauljad. Gamelani pillid on ehitatud ja häälestatud koos kõlama erinevate gamelanide pillid ei ole tavaliselt omavahel vahetatavad. Traditsionaalset gamelani muusikat kirja ei pandud, see levis suuliselt, kuid 19. sajandil loodi repertuaaride üles kirjutamiseks eriline nootide üleskirjutamise viis. Seda kasutati eelkõige teoste säilitamiseks, mitte muusika noodist esitamiseks. HTTPS://YOUTU.BE/SZ Gamelani esitamine ZTFU4JWCI
muusika valdkonnas, vaid arendab ka emotsionaalset intelligentsust. Seda silmas pidades on kasulik õpetajal tegevustesse (erinevates valdkondades) tuua sisse muusikat. 3. Paljudele lastele võib lasteaias kogetu jäädagi ainsaks võimaluseks mängida mõnda muusikainstrumenti. Lasteaedades on kasutusel rütmipillid (kõlapulgad, trianglid, tamburiinid jm) ja kindlate helikõrgustega plaatpillid (ksülofonid, kellamängud, metallofonid). Mistahes pilli õpe algab kogemusest, kuidas ja milliseid helisid erinevatel pillidel tekitatakse. Rütmilise eneseväljenduse edenemisel saab pille kasutada laulude kaasmängudes ja pillilugude esitamiseks. Lasteaias saadud pillimängukogemus võib innustada last edaspidisteks pilliõpinguteks koolieas. Lasteaias pillimäng on tõesti mõnele lapsele ainuke kogemus kogu elu jooksul mängida instrumenti
kõlakastiga, mis on kaetud vibreeriva membraaniga (boanahk v. pärgament) Tampura burdoonpill, keeled kinnituvad roobile, keelte ümber siidilõng Puhkpillid: Flöödi erikujud Oboe erikuju Pungi maotaltsutajate pill, 2 toru (meloodiatoru ja burdoontoru), ülal need ühinevad Löökpillid: Tabla 1) Kõrgehäälestusega 2) Madalahäälestusega Kuulame: Tabla Kellad (rauast), kulinad jalgade ümber, ksülofonid Kuulame: India teatrimuusikat (löökpillid) ja budistliku retsetatiivi Kuidas pillimehed kastides paiknesid? Madalaimas olid löökpillimängija. Kõrgemas olid puhkpillimängija ja keelpillimängija. Kõrgeimas oli inimene, tema hääl. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on Tv-s Jumalad Kultuspill Kultuslaul Pidustused Apollon (9 muusat e. Lüüra (kitara) Paiaan, kitara saatel Püütjamängud (koos
· motoorsed liikumist arendavad mänguasjad, kehalist arengut soodustavad mänguasjad. Neid on kahte tüüpi mänguasjad, millega paigallamavaid või istuvaid lapsi sõidutatakse ja mänguasjad, mida saab laps ise lükata. Need on lükatavad, tõugatavad, järelveetavad, kiikuvad jm kõndimist abistavad mänguasjad. · muusikalised mänguasjad võivad olla müratekitavad (nt. kõrinad) või muusikalist pala esitada võimaldavad (trummid, ksülofonid jms) · naljamängud (näpunukud, käpiknukud jt.) · lauamängud arendavad loovust, fantaasiat ja distsipliini · konstruktorid ja kokkupandavad mudelid. Neid nimetatakse tarindusmänguasjadeks · tehnilised mänguasjad, mille valmistamisel kasutatakse optilisi, füüsikalisi, keemiaalaseid elemente, mõisteid. Sageli nt. Mikromootoreid · raamat mänguasjad · loovmängud (rollimängu) vahendid