Võetakse näiteks vahetusotsak 50 mm ja torgatakse see lõhestatud otsa pidi kruvikusse. Võetakse vastav seademõõt, asetatakse see püsti siledale kontrollplaadile ja juhitakse otsak seademõõdu avasse. Vasaku käega tuleb hoida kruviku alusest ja suruda seda seademõõdu vastu, et kruvik ei saaks üles tõusta. Keerata parema käega käristi mutrist kuni käristi teeb 2...3 krõpsu. Igaks juhuks tuleks kruvikut nihutada külg-suundades, sest otsak võib mõne astme taha kinni jääda või augu põhi ei pruugi olla tasane. Võtta kruvik seademõõdust välja. Kinnitada pidur. Hoides vasaku käega trumlist, avada paremaga käristi mutter. Kui trummel ei avane kohe, siis lükata seda telje sihis. Seada trummel nulli. Kinnitada käristi mutter jälgides nullasendit. Avada pidur.
Neid kasutatakse täpseteks märkimistöödeks kuid ka detailide otseseks mõõtmiseks. Pikkusplaatide mõõtmed on normeeritud ning neid tarnitakse komplektina. 16. Missuguse mõõteriistaga, kas nihiku või kruvikuga, saab detaili mõõta täpsemini ning miks? See oleneb täiesti mõõdetavast asjast, kui on vaja midagi sirget mõõta, siis on nihik, kui on vaja midagi ümmargust mõõta näiteks kolb, nukkvõll või midagi sellist, siis on parem kasutada kruvikut. 17. Missuguseid mõõtevahendeid avade mõõtmiseks te teate ? Ava läbimõõtu kontrollitakse nihikuga, mille täpsus on kas 0,1 mm või 0,05 mm . Sügavaid suure läbimõõduga avasid (näiteks silindriava) kontrollitakse indikaatormõõdikuga (sele 45, c). See häälestatakse nimimõõtmele etalonrõnga või kruviku abil. 18. Milles seisneb mõõtevahendite õige valik ? See oleneb täiesti asjast, mida on
2 2 2 2 6,592 8,338 15 Järeldus: Toru ristlõikepindala S=135 mm² ± 15 mm². KOKKUVÕTE Toru sise- ja välisläbimõõdu arvutamisel kasutasin ainult nihikut. Plaadi paksuse mõõtmisel kasutasin nii nihikut kui ka kruvikut. Kruvikuga sain märksa täpsema tulemuse. Plaadi paksuse mõõtmisel saab täpsema mõõtmistulemuse siis, kui mõõta kruvikuga. Kuna kruvikul on friktsioonsidur, siis tänu sellele on kõigil mõõtmistel surve plaadile ühesugune ning mõõtmistulemused on täpsemad kui nihikuga mõõtmisel. 3
b) Võtsin vastava seademõõdu, asetatsin selle püsti siledale kontrollplaadile ja juhtisin otsaku seademõõdu avasse. c) Vasaku käega hoidsin kinni kruviku alusest ja surusin seda seademõõdu vastu, et kruvik ei saaks üles tõusta. d) Keerasin parema käega käristi mutrist kuni käristi tegi 2...3 krõpsu. Igaks juhuks nihutasin kruvikut külg-suundades, sest otsak võib mõne astme taha kinni jääda või augu põhi ei pruugi olla tasane. e) Võtsin kruviku seademõõdust välja. f) Kinnitasin piduri. g) Hoides vasaku käega trumlist, avasin paremaga käristi mutri. Kui trummel ei avanenud kohe, siis lükkasin seda telje sihis. h) Seadsin trummli nulli. i) Kinnitasin käristi mutri jälgides nullasendit. j) Avasin pidur.
(mm)A34,92H15,86B32,46I6,48C31,00K15,00D28,82L25,60E31,34M33,52F26,84 N50,24G25,00Laboratoorne töö nr 11 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga. Töö käik: 1.Mõõdan detaili siseläbimõõdu nihikuga 2.Saadud mõõtme järgi valin sobiva pikendusvarda kruviku jaoks. 3.Mõõdan detaili kahest kohastristi üksteise suhtes. Igast kohast kolm korda. Mõõtmisel liigutan kruvikut, et kruviks oleks mõõtepindadega õigesti kontaktis. 4.Saadud lugemi liidan mõõtekompleksi vähimale mõõtepiirkonnale ja kannan mõõtetulemused tabelisse Mõõtetulemused mõõte nr.M1M2M3keskm. 74,997574,9974,99KH = 74,99 - 75,00 = - 0,01 IIIIIkeskm.arvutuslikHM I-I79,9879,9779,9679,9779,97-0,01HM II- II79,9779,9979,9979,9879,98-0,01HH kesk.----- DIESELLA80,0180,01580,04580,023-
4 39,92 mm -0,08mm 61,95 mm -0,22mm 5 40,15 mm -0,31mm 62,22 mm -0,49mm 39,84 mm 0,01 mm 61,73 mm -0,01mm 0,03% 0,02% 7. Järeldus Tutvusime nooniusega, nihiku ja kruviku kasutamise tööpõhimõttega. Töövahenditena kasutasime nihikut, kruvikut ja mõõdetavaid detaile/katsekehi. Mõõtsime antud viie katsekeha põhimõõdud. Põhimõõtude mõõtmiseks, mõõtsime katsekehi viiest erinevast kohast.Seejärel kandsime tulemused tabelisse ja arvutasime eseme keskmise mõõdu ja tema absoluutse vea.
..........................................................................................................................7 4. Kokkuvõte.......................................................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 Sissejuhatus Antus teemas käsitleme nihikut( supler, nihkkaliiber) ja kruvikut. Õpime käsitlema antud mõõteriistu ning kuidas lugeda neilt mõõte tulemust. Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks
Näiteks mõõtvahe- mikus 150 kuni 175 mm on mõõtemääramatus ±8 m. Töö käik 1. Puhastasin sisekruviku ja mõõdetava detaili. 2. Seadsin kruviku nulli. Selleks ühendasin mõõtepea ja otsaku. Nii on mõõtepiirkond 75 - 88 mm ja asetasin selle seademõõtme ( 75 ± 0,002 mm ) vahele. Sisekruviku mõõtepeal ei ole käristit, seega mõõtejõudu ei saa reguleerida. Reguleerides trumli pööramisega kruvikut pikemaks või lühemaks, kallutasin sisekruvikut edasi tagasi nii, et see parajalt naksuks seadeotsakute vahel. Sama tunnetust tuli hiljem saavutada detaili mõõtmisel. Mõõtepea polnud nullis, seega: a) kinnitasin trumli pidurduskruvi, b) võtsin kruviku seademõõdust välja, c) hoides vasaku käega trumlist, keerasin lahti trumli hoidemutri, d) seadsin skaala nulli, e) keerasin kinni trumli hoidemutri, f) avasin trumli pidurduskruvi,
0,95. Katsekeha paksus kruvikuga mõõtmisel: 4,946 ± 0,008 mm, usaldatavusega 0,95. Toru sisediameeter: 17,070 ± 0,089 mm, usaldatavusega 0,95. Toru välisdiameeter: 19,520 ± 0,093 mm, usaldatavusega 0,95. Toru ristlõikepindala: 70,407 ± 3,718 mm2, usaldatavusega 0,95. Ilmneb, et kruvikuga mõõtes sai tunduvalt täpsema tulemuse, kui nihikuga mõõtes. Seega tuleks mõõtmisel eelistada võimalusel kruvikut, kui suurem täpsus on oluline. Ristlõikepindala arvutusel tuleb suurem mõõteviga sisse, kuna arvutusel liituvad nii välis- kui ka sisediameetri vead.
Lisaks peab jälgima, et mõõteriista skaala piirkond ja täpsus oleksid piisavad vastava suuruse määramiseks. Näiteks suurte vahemaada mõõtmiseks ei sobi tavaline joonlaud, kooluvoltmeeter või -ampermeeter ei saa mõõta igasugust pinget või voolutugevust vaid ainult skaalal märgitud suuruste piires, 0-6V; 0-2A. Kui tahame peenikese traadi läbimõõtu mõõta sajandik-millimeetri täpsusega, siis tuleb nihkkaliibri (nihiku) asemel kasutada kruvikaliibrit (kruvikut). Mõõtmisi tuleb teostada mõõtmise reeglite järgi, vaadates skaalale risti ja ühe silmaga. Peab meeles pidama, et ükski mõõtmine ei ole absoluutselt täpne. Mõõtmistäpsus sõltub nii mõõteriista valikust kui ka mõõtmiste hoolikusest. Mõõtmisel saadud arvväärtust nimetatakse MÕÕTETULEMUSEKS. Mõõtmiste ebatäpsusest tingituna tuleb hinnata väärtuste vahemik, millesse jääb ka antud suuruse tegelik väärtus
Lisaks peab jälgima, et mõõteriista skaala piirkond ja täpsus oleksid piisavad vastava suuruse määramiseks. Näiteks suurte vahemaada mõõtmiseks ei sobi tavaline joonlaud, kooluvoltmeeter või -ampermeeter ei saa mõõta igasugust pinget või voolutugevust vaid ainult skaalal märgitud suuruste piires, 0-6V; 0-2A. Kui tahame peenikese traadi läbimõõtu mõõta sajandik-millimeetri täpsusega, siis tuleb nihkkaliibri (nihiku) asemel kasutada kruvikaliibrit (kruvikut). Mõõtmisi tuleb teostada mõõtmise reeglite järgi, vaadates skaalale risti ja ühe silmaga. Peab meeles pidama, et ükski mõõtmine ei ole absoluutselt täpne. Mõõtmistäpsus sõltub nii mõõteriista valikust kui ka mõõtmiste hoolikusest. Mõõtmisel saadud arvväärtust nimetatakse MÕÕTETULEMUSEKS. Mõõtmiste ebatäpsusest tingituna tuleb hinnata väärtuste vahemik, millesse jääb ka antud suuruse tegelik väärtus
Detailide valmistamisel kontrollitakse tema mõõtmete ja kuju vastavust joonisele kontroll- ja mõõteriistadega. Seepärast peavad lukksepal peale tööriistade tüüpkomplekti olema ka vajalikud kontroll- ja mõõteriistad. Enam kasutatavad oleks: mõõtejoonlaud, millega võib mõõta sise- ja välismõõte täpsusega kuni 0,5 mm (joon. 63). Tastrit (joon. 64) kasutatakse nii sise- kui välismõõtude mõõtmiseks. Täpsemate mõõtude korral kasutatakse juba nihikut ja kruvikut (vaat. 1.8.1 ja 1.8.2). Mõõtejoonlauad ja nendega mõõtmise näited joon. 63 joon. 64 Nurgikud ja miiud on levinud nurkade kontrollimisel. Faasitud servadega täpseid nurgikuid nimetatakse lekaalnurgikuteks (joon. 65a). Lihtne miiu (joon. 66) koosneb pidemest 1 ja joonlauast 2, mis on kinnitatud pideme kahe plaadi vahele. Miiule nõutav
annaabi.ee 
