See on kummaline osavõtmatus, mis kujundab kangelast ja tema jutustust. Pealtnäha osavõtmatult võtab ta vastu teate ema surmast, tema haual ei näita ta üles mingit meeleliigutust. Juba järgmisel päeval lööb ta Mariale külge, õhtul istuvad nad kinos, näidatakse lõbusat filmi. Kõike seda hakkavad ametnikud pärast mõrva uurima ja kohtu ees Meursault' vastu ära kasutama. Kaudsete tõendite järgi on ta tundetu, külmavereline mõrvar, kellele kõik on ükspuha ning inimelu pole krossigi väärt. Ka tema vastus küsimusele, miks ta araablase tappis, näib iseloomulik. Päike oli süüdi, laseb ta protokollida. Ja kui ühel varasemal ülekuulamisel kohtunik tema käest küsib, kas ta siis vähemalt kahetseb oma tegu, vastab ta: "Mõtlesin järele ja ütlesin, et ma ei tunne mitte niivõrd kahetsust kui isemoodi kohmetust." Ilmne ükskõiksus on see, mis kohtunikku menetluse käigus rohkem kohutab kui mõrv ise
2. Vürst Mõskin näib algselt perfektne julgusega öelda, mida ta tunneb, kuid teose käigus selgub, et ta on vägagi saamatu, sest tal puudub oma tahe. Hoolimata sellest, et suur osa teosest koosneb mehe mõtisklustest, siis hetkel, mil läheb tegudeks, kuulab ta ikka teisi ja aitab haletsusest isegi neid, kes talle halba tahavad. Burdovski solvas ning laimas vürsti, kui tuli sisse nõudma pärandit, millest tegelikkuses ei kuulunud esimesele mitte krossigi. Sellegipoolest oleks peategelane andnud ära kogu varanduse, mille ta ausal teel pärinud oli, sest tal hakkas poisist hale. Taolise iroonia tipuks võib pidada teose lõppu, kus Rogõzin keelab Mõskinil teatada võimudele Filippovna mõrvast. Taaskord võtab vürst teist inimest kuulda, istudes tapjaga ühes toas ja mängides temaga kaarte. Isegi sokiseisund ei vabanda taolist absurdsust, küll aga mingil määral ehk see, et ta
Tegelikult oli mõeldud tangusoola. Enne linnaminekut Peeter kellelegi miskit selget ei kostnud, mis tal sinna asja. Ikka rääkis, et iseenese tarkusest leidnud viisi, kuidas rikkaks saada. Õhinasse läinult laenas Peeter Ennult veel 50 vakka tangu juurde (enesel oli samuti 50 vakka) ja lubas siis pärast 128 rubla tagasi maksta, või Maie sama päeva õhtul kätte anda. Et aga see pettus oli, siis raha ei saanud ja enesel polnud punast krossigi ja nõnda tuli Enn sama päeva õhtul Maiet nõudma, muidu andvat asja kohtusse. Aga sellele petisele teda anda ei tihanud. Asja tegi Peetri jaoks veel hullemaks see, et kõik nagu äravahetunud olid. Anne (tema naine) oli järsku meelt muutnud, et naine ikka mehe sõna peab kuulama ja kui mees iseenese tarkusest tahab Maiet ikka Ennule anda, siis las ta minna. Enne ikka oli Anne mulgi poolt. Maiel oli samuti,
Tegelikult oli mõeldud tangusoola. Enne linnaminekut Peeter kellelegi miskit selget ei kostnud, mis tal sinna asja. Ikka rääkis, et iseenese tarkusest leidnud viisi, kuidas rikkaks saada. Õhinasse läinult laenas Peeter Ennult veel 50 vakka tangu juurde (enesel oli samuti 50 vakka) ja lubas siis pärast 128 rubla tagasi maksta, või Maie sama päeva õhtul kätte anda. Et aga see pettus oli, siis raha ei saanud ja enesel polnud punast krossigi ja nõnda tuli Enn sama päeva õhtul Maiet nõudma, muidu andvat asja kohtusse. Aga sellele petisele teda anda ei tihanud. Asja tegi Peetri jaoks veel hullemaks see, et kõik nagu äravahetunud olid. Anne (tema naine) oli järsku meelt muutnud, et naine ikka mehe sõna peab kuulama ja kui mees iseenese tarkusest tahab Maiet ikka Ennule anda, siis las ta minna. Enne ikka oli Anne mulgi poolt. Maiel oli samuti, et koolis olevat tema õppinud, et ikka isa sõna
Hispaaniasse ja ei tule enam kunagi tagasi. Matildal kästi vait olla ja asjad ruttu kokku pakkida. Matida tormas oma murega õpetaja mee juurde. Õpetaja rääkis Matildale, et tema isa on sisse kukkunud varastatud autode müümisega. Politsei oli tal kannul. Matilda palus õpetajat, et see ta enda juurde võtaks. Õpetaja oleks olnud nõus, kuid ta kartis, et see ei ole võimalik. Matilda uskus, et vanemad lubaksid, sest nad ei hooli temast tegelikult krossigi. Nad jooksid Matilda maja juurde, et vanematega rääkida ja need nõustusid Matildat õpetajale jätma otsekohe. Auto eemaldus ja ainult vend lehvitas Matildale, ema ja isa ei vaadanud isegi tagasi.
Lubab mehe kinni siduda ning talle tuhat piitsahoopi anda, kui mees seda teemat lõpetatuks ei tunnista. TEINE STSEEN La Violette teatab, et kaubahärra Dimanche soovib don Juani jutule. Teener on teda juba pikalt ukse taga oodata lasknud, öeldes, et härrat ei ole kodus. Don Juan leiab aga, et see on halb poliitika, peita ennast võlausaldaja eest. Ütleb, et teab saladust, kuidas neid minema saata, ilma, et oleks neile krossigi maksnud. KOLMAS STSEEN Don Juan tormab kohe Dimanche kallale, valab ta meeldivate sõnadega üle, et kui hea meel tal meest näha on. Dimanche tahab jutud ära rääkida ning minekut teha. Don Juan aga ei lase tal seda teha. Karjub, et teenrid neile toolid tooks, et mees istet võtaks, uurib mehe iga pereliikme kohta, et kuidas neil ka läheb. Katkestab iga kord, kui Dimanche rääkima hakkab, esitades mehele uue küsimuse
lugeda; Ei kannata ta varjugi (näha); Ei liiguta lillegi; Ei lõika hapupiimagi; Ei näe oma nina ettegi; Ei näe oma ninagi pähe; Ei näe selget päevagi; Ei näe sõrmegi suhu pista; Ei pilguta silmagi; Ei salli silma otsaski; Ei seisa pudeliski paigal; Ei tee kõverat kõrtki; Ei vea villast lõngagi katki; Koer ka ei haugu takka; Mitte karvavõrdki; Pole aega kõrvatagustki sügada ~ ninagi nuusata; Pole krossigi väärt; harvem tuleb ette ka jaatavaid vorme: Ajab surnud ka naerma; Küla seadki ~ koeradki naeravad; See on siililegi selge 4) da-infinitiiviga fraasid: jalaga segada; kiviga visata; käega katsuda Need vormid liituvad tihti omavahel ja vahelduvad muude rõhusõnadega (laus-, päris, täitsa). Näiteks: Oli häbi, nii et vaju või maa alla; Küll on pime, nii et võta või silm näppu; Selline nälg, nii
edasi tegutseks ja et J nimi kuhugi kirja ei satuks Probleemi nr2 lahendamine Ta helistab Eesti Päevalehe toimetusse, et teada anda, et Ragnar Leho uue kokkupandud bändi esimene hittsingel on varastatud ja ei ole Leho enda looming. Lehes ilmub vastavasisuline lugu, et poisid tegid Lehole proovilood ja ta lubas nendega ühendust võtta. Poisid ise helistasid aga ta vastas et lood ei sobinud. Kuid ometi on sama lugu müüdud juba üle miljoni koopia ja J-s pole hiigeltulust näinud punast krossigi. +18 Saabudes Bianka ja Eeva sünnipäevale on enamus klassi juba kohal. Kõigis on tohutu huvi J kirjutatud laulu ja sellega kaasnenud skandaali vastu. J on õhtu peategelane. J seletab, et tuleb kohus ja politsei uurib ta meiliboksi ja et tal on päris suusr võimalus võita ja Leholt raha väla mõista aga see kõik võtab aega. Kõik on juba lugenud artiklit ja kuulanud lugu ja kuulavad J selgitusi põnevusega, ainus kes mürgiseks jääb on Peep, kes arvab, et lugu on ikka veits kibestunud
vaatame, kas temal on veel ta raamatud alles, mis ta tahtis müüa. Temalt saame kindlasti palju odavamalt kui ühestki poest. Ja ega raha sul kaduma saa. Peaasi, hoia teda vana enda kui surma eest ja ära ütle ühelegi hingele, et sul on raha; seda pead sa kui sõber teadma. Ka mina ei osanud alguses rahaga ümber käia, aga onu, rikas vanapoiss, see õpetas. Tema ütleb ikka: ,,Poiss, õpi rahaga ümber käima, siis saad teda, niipalju kui kulub, muidu mitte krossigi. Kui rahaasi sul selge, siis lärma kas või tudengitega tsweispenneril, nii et kõik näeksid, ka meil on koolitud poegi." Onu on nimelt kolesuur isamaalane, isamaa on temale kõik. Isamaa ja raha! Tema kinnitab alati: maksku, mis maksab, aga isamaad peab armastama. Kes isamaad ei armasta, ütleb ta, sellele vala kas täie või tühja õllepudeliga pähe, ükskõik. Minuga räägib ta ainult võõrast keelt, sest ta oli enne mõisavalitseja siin ja Venemaal, tönkab sellepärast deutsch
Esimene neist oli kandilise näoga tüdrukujõmm. Ta silmitses hoolsasti filosoofi viletsat vammust. See oli niivõrd peetud, et oli rohkem auke täis kui kastanite küpsetamispann. Tüdruk kortsutas kulmu: «Vana narts!» urises ta ja pöördus Gringoire'i poole: «Kus su mantel on?» «Olen ta kaotanud,» vastas Gringoire. «Ja kaabu?» «Võeti ära.» «Saapad?» «Neil pole peaaegu taldu all.» «Rahakukkur?» «Ah,» kogeles Gringoire, «mul pole punast krossigi.» «Palu siis, et sind üles puuakse, ja ütle aitäh!» viskas sulitüdruk talle näkku ja pööras selja. Teine naine, kes Gringoire'i ümber tiiru tegi, oli vana, must, kortsus ja nii õudselt inetu, et ta isegi Imede Õues võis tähelepanu äratada. Gringoire hakkas värisema juba mõttest, et ta võiks teda enesele tahta. Aga vanamoor pomises läbi hammaste: «Ta on liiga kõhn,» ja läks minema. Kolmas oli noor tütarlaps, priske ja mitte päris inetu. «Päästke mind
«Ja härra jätab minu üksinda siia?» «Kas sul on hirm, Planchet?» «Ei, ma ainult juhin härra tähelepanu sellele, et öö tuleb väga jahe, külmetamisest aga võib reuma saada ja reumahaige inimene on vilets teener, eriti härrataolise kärme isanda jaoks.» «Olgu, Planchet, kui sul külm on, mine siis kõrtsi, mida seal näed, ja oota mind kell kuus hommikul värava fees.» «Härra, teilt hommikul saadud eküüd jõin ja sõin ma kõige aupaklikumalt ära, nii et mul ei ole punast krossigi juhuks, kui mul külm hakkab.» «Siin on pool pistooli. Nägemiseni homme!» D'Artagnan tuli hobuse seljast maha, viskas ratsutid Planchet' kätte ja ennast mantlisse mässides eemaldus kiiresti. «Jumal, küll mul on külm!» hüüdis Planchet, niipea kui isand oli silmist kadunud. Ja kuna ta tahtis kiiresti sooja saada, ruttas ta maja-juurde, mis kandis kõiki pinnalähedase kõrtsi tunnuseid, ja koputas uksele. 253
Ma olen Saalomon. Ja see dollar siin on laps. Te mõlemad tahate seda saada. Mis ma teen? Ma lähen kuulan naabritelt järele, kelle dollar see on, ja annan siis õigele omanikule tagasi täitsa tervelt, nagu teeks iga täie aruga inimene, eks? Ei, ma ei rebi raha katki ega anna poolt sulle, poolt teisele naisele. Nii oleks pidanud Saalomon ka lapsega tegema. Nüüd küsin sult: mis kasu on inimesel poolest rahast? Osta ei saa sellega midagi. Ja mis käsu on poolest lapsest? Ma ei maksaks krossigi terve miljoni poolikute laste eest.» «Pagana päralt, Jim, nüüd lõid aga viltu, rahmasid hullupööra viltu!» «Kes? Mina? Taga paremat. ära sa seda minule ütle. Ma arvan, ma saan asjast aru, kui on, millest aru 290 saada. Ses asjas ei olnud mingit mõtet. Ei vaieldud poole lapse pärast, vaieldi terve lapse pärast. Ja mees, kes arvab, et ta võib lõpetada tüli terve lapse pärast pooliku lapsega, -- see mees ei oska asju ajada
annaabi.ee 
