1.Milleks näeb Andres lahendust soomaastikuga? Kas tal õnnestub lõpuks oma unistus täide viia? Andres usub, et pidevalt ja usinalt tööd tehes on kõik võimalik ja, et kui eesmärgid ei täitu, on viga väheses töö tegemises. Tema unistus ei täitunud, ta arvas, et kraavi rajamine päästab maa liigse niiskuse eest. 2.Mille eest otsis Jaagup varju kroonuteenistusest? Ta tegi Miina rasedaks ja arvas, et sellega kaasnevad nüüd peeisa kohustused, kuid Miina seda ei oodanud. 3.Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel. 4.Mida varjas Mari Andrese eest kirstupõhjas kangarullide all?
Siis tuleb Maie ja ütleb, et ta tahab Ennuga abielluda. Peeter on segaduses, sest enne ei tahtnud Maie midagi Ennust kuulda. Märt tuleb ja ütleb, et väekasarmul linnas oleks vaja 100 vakka tangu, 3 rubla vakk. Peeter on väga õnnelik. Tuleb välja, et pere teadis Ennu pettusest. Tuleb Enn ja nõuab Maiet või raha. Maie ütleb, et Ennu ta ei taha. Peeter on hädas. Aga Jüts on vahepeal vallaametniku ja kirjutaja kutsunud, kes Ennu vahistavad, selle eest, et ta üritas kroonuteenistusest pääseda. Märt maksab Ennule siiski 125 rubla ja ütleb, et ta ostis Aluste talu päriseks see sama talu, mis oli Peetri käest ära ostetud. Kõik on väga õnnelikud ja Peeter vabandab ning on Märdile tänulik ja võtab ta oma väimeheks.
hoolida. Kuid alati poleks vaja liigset tagasihoidlikkust ja endassetõmbumist, sest need võivad põhjustada ebakõlasid inimestevahelistes suhetes. Teost lugedes leidsin, et autori väljendusviis on väga tabav. Kuigi raamatu süzee polnud just kõige põnevam, oli näidend väga hästi kirjutatud, seda eelkõige just sellepärast, et kunagi ei teadnud, mis järgmiseks juhtub ning ootamatuid pöördeid oli päris palju, kasvõi Ennu vahistamine tema viilimise pärast kroonuteenistusest. Tõesliselt huvitav oli teada saada, kuidas kirjutati näidendeid varem. Lydia Koidula on tegelaskujusid ja sündmusi kirjeldanud värvikalt, nii on neid kerge ette kujutada, kuigi tegevus toimub 19.sajandil. Ka tänapäeval võime näha sarnast olukorda, kus tuleb puudu teadmistest ning tihti on käitumise mõjutajaks kasuahnus.
järjekindlus ja oskus olla hooliv. Neid ühiseid jooni on veel teisigi, kuid need pole nii olulised kui need kolm. Väljendusviis Teost lugedes leidsin, et autori väljendusviis on väga tabav. Kuigi raamatu süzee polnud ju kõige põnevam, oli näidend väga hästi kirjutatud, seda eelkõige just sellepärast, et kunagi ei teadnud, mis järgmiseks juhtub ning ootamatuid pöördeid oli päris palju, kasvõi Ennu vahistamine tema viilimise pärast kroonuteenistusest. Autor laskis teoses tegelastel ise tegutseda ning autoripositsioonilt eriti ei sekkunud. Ehk vaid mõnes kohas, kus oli mõni ootamatu pööre, mida tavalises elus just ei juhtu. Teoses kasutati tegelaste iseloomustamiseks kaudseid võtteid. Lugeja pidi ise andma lõpliku hinnangu tegelastele, sest kindlaid vihjeid polnud antud. Ainult mõnel korral selgitati monoloogides tegelaste häid külgi ja halbu külgi. Lydia Koidula sõnavara ja keelekasutus on huvitavad, arvestades aega, mil
näiteks tarkus ning järjekindlus ja oskus olla hooliv. Neid ühiseid jooni on veel teisigi, kuid need pole nii olulised kui need kolm. Väljendusviis Teost lugedes leidsin, et autori väljendusviis on väga tabav. Kuigi raamatu süzee polnud ju kõige põnevam, oli näidend väga hästi kirjutatud, seda eelkõige just sellepärast, et kunagi ei teadnud, mis järgmiseks juhtub ning ootamatuid pöördeid oli päris palju, kasvõi Ennu vahistamine tema viilimise pärast kroonuteenistusest. Autor laskis teoses tegelastel ise tegutseda ning autoripositsioonilt eriti ei sekkunud. Ehk vaid mõnes kohas, kus oli mõni ootamatu pööre, mida tavalises elus just ei juhtu. Teoses kasutati tegelaste iseloomustamiseks kaudseid võtteid. Lugeja pidi ise andma lõpliku hinnangu tegelastele, sest kindlaid vihjeid polnud antud. Ainult mõnel korral selgitati monoloogides tegelaste häid külgi ja halbu külgi. Lydia Koidula sõnavara ja keelekasutus on huvitavad, arvestades aega, mil see
lõpetab oma mängud ja Peeter saab aru et nad teavad et teda lolliks tehti. 9. Tuleb Enn ja näitab lepingut, mille järgi peab Peeter talle kohe 125 rubla andma või saab Enn Maie endale. Maie ei taha Ennule minna. Märt vaatab lepingut ja ütleb et Ennul on tõesti õigus Maie võtta. 10. Jüts hakkab Ennu sõimama et ta tema pärast peaaegu oma pastlad oleks kaotanud. Sisse tulevad Kirjutaja ja Kure Aadu kes süüdisatavad Ennu meelega parema pöidla maha raiumises, et kroonuteenistusest lahti petta ja viivad ta kohtusse oma nuhtlust saama. Märt annab veel Ennule ta raha et ta ei saaks Maiet endale nõuda ja Enn lahkub koos Aadu ja kirjutajaga. 11. Peeter tunnistab oma viga ja Märt teatab uudiseid et ta ostis talle ja Maiele Aluste talu. Peeter lubab Maie Märdile.
Kui Enn Maie vägisi enda juurde tõmbab sekkub Märt ja lükkab Ennu tagasi ,tõukab v nii. Siis avaneb välisuks ja sisenevad Jüts, kirjutaja ja Kure-Aadu. Ennu on terve näidendi vältel taga otsitud, nüüd leitakse. Kirjutaja loeb Ennule ette: nekrutikomisjoni nõudmise peale käsib Arusaate vallavalitsus igaühte kes talupoega Erastu Enn näeb keda vannutatud tunnistajate sõna järele nähtud iseennast vigaseks tegevat oma parema pöidla maharaiumisega et ennast kroonuteenistusest lahti petta: sedasinast kroonu ja valla ülekohust petjat ise või külakasaka abiga kus teda nähtakse jalapealt kinni võtta ja kohtu kätte teenitud nuhtluse ja pettusepalga alla heita. Enn viiakse minema aga enne maksab Märt talle 125 rubla Peetri võlga. Peeter on vaimustuses Märdist ja tänab teda ja lubab Maie talle kui Maie teda tahab. Märt laseb Jütsil ette lugeda lehelt mille annab kus seisab et Märt Aluste talu päriseks ostnud on. Kõik
Kui Enn Maie vägisi enda juurde tõmbab sekkub Märt ja lükkab Ennu tagasi ,tõukab v nii. Siis avaneb välisuks ja sisenevad Jüts, kirjutaja ja Kure-Aadu. Ennu on terve näidendi vältel taga otsitud, nüüd leitakse. Kirjutaja loeb Ennule ette: nekrutikomisjoni nõudmise peale käsib Arusaate vallavalitsus igaühte kes talupoega Erastu Enn näeb keda vannutatud tunnistajate sõna järele nähtud iseennast vigaseks tegevat oma parema pöidla maharaiumisega et ennast kroonuteenistusest lahti petta: sedasinast kroonu ja valla ülekohust petjat ise või külakasaka abiga kus teda nähtakse jalapealt kinni võtta ja kohtu kätte teenitud nuhtluse ja pettusepalga alla heita. Enn viiakse minema aga enne maksab Märt talle 125 rubla Peetri võlga. Peeter on vaimustuses Märdist ja tänab teda ja lubab Maie talle kui Maie teda tahab. Märt laseb Jütsil ette lugeda lehelt mille annab kus seisab et Märt Aluste talu päriseks ostnud on
rääkis asjad sirgeks. Sellepeale tahtis poiss kangesti õde aidata, sest ta juba ennist ütles, et tema teeb kõik, et Maie saaks Märdiga paari minna. Jüss kutsus kirjutaja ja vallavalitsuse kasak ,Aadu, kes lugesid ette järgmise teksti : ,, Nekrutikomisjoni nõudmise peale käsib Arusaare vallavalitsus igaühte, kes talupoega Erastu Ennu näeb, keda vannutatud tunnistajate sõna järele nähtud iseennast vigaseks tegevat oma parema pöidla maharaiumisega, et ennast kroonuteenistusest lahti petta: sedasinast kroonu ja valla ülekohtust petjat ise või külakasaka abiga, kus teda nähakse, jalapealt kinni võtta ja kohtu kätte teenitud nuhtluse ja pettusepalga alla heita! Arusaare kogukonna kojas, Vallavanem O. Kass. Kirjutaja M. Patterson." Enn vajus järk-järgult madalamale ja kasak viis poisi ära. Märt maksis Ennule ära 128 rubla, mille eest oli ostnud tangu ja palus heal poisil Jüssil lugeda
Sellepeale tahtis poiss kangesti õde aidata, sest ta juba ennist ütles, et tema teeb kõik, et Maie saaks Märdiga paari minna. Jüss kutsus kirjutaja ja vallavalitsuse kasak ,Aadu, kes lugesid ette järgmise teksti : ,, Nekrutikomisjoni nõudmise peale käsib Arusaare vallavalitsus igaühte, kes talupoega Erastu Ennu näeb, keda vannutatud tunnistajate sõna järele nähtud iseennast vigaseks tegevat oma parema pöidla maharaiumisega, et ennast kroonuteenistusest lahti petta: sedasinast kroonu ja valla ülekohtust petjat ise või külakasaka abiga, kus teda nähakse, jalapealt kinni võtta ja kohtu kätte teenitud nuhtluse ja pettusepalga alla heita! Arusaare kogukonna kojas, Vallavanem O. Kass. Kirjutaja M. Patterson." Enn vajus järk-järgult madalamale ja kasak viis poisi ära. Märt maksis Ennule ära 128 rubla, mille eest oli ostnud tangu ja palus heal poisil Jüssil lugeda ette kiri, kus
Vanast koerast saadi lahti, kuid ka uus parem polnud. Arvati, et kui inimesed on halvad, siis on ka koerad halvad. Noored on palgihunnikul, Joosep peab kroonusse minema. Indrek püüab kala. Indrek näitab Pearu tüdrukule Riiale linnupesa. Riia kass Milli sööb pojad ära. Riia ja Indrek venitavad Millit, Muska on Millist huvitatud. Indrek lubas risti teha, ei teinud. Milli põletati, kuna Muska kaevas teda pidevalt hauast välja. Liisi hääl oli nagu Krõõdal. Joosep pääses kroonuteenistusest. Liisi, Maret, Andres, Indrek, Ants ja Liine läksid kirikusse. Liinele meeldis suur kuusk kirikus. Tiiu ja Kadri jäid Mari ja Anresega koju. Pearu peni Valtu tuli Mäele ning Andres peksis ta läbi. Noor ja vana Andres katsusid jõudu. Mustlases oli vana tugevam, kingsepas sai vanem pähe. Kohus: Pearu väärt koer Valtu on nüüd kurt, pime ja karvutu. Võidab Andres, kuna tema alandlikkus ja usklikkus meeldis kohtunikele. Kõrtsis ütles Pearu, et Liisi magatab Joosepit
Siin on tunda kirjaniku isikupärast elukäsitust kui ka väljendusviisi. Autor on oma elemendis, mida iseloomustab heatahtlik pilge ja peen huumor. Menukad olid ka Lutsu realistlikud lühikomöödiad ("Paunvere", "Kapsapea", "Ärimehed", kõik 1913). Vahelduv edu saatis tema romantilis-sümbolistlikke draamasid ("Laul õnnest", 1913; dramaatilised visandid "Sinihallik" ja "Sootuluke", 1919). ,,Kevade" Lutsu kirjandusliku loomingu pöördepunktiks on 1912. aasta. Vabanenud kroonuteenistusest, sõidab ta 1911. a. sügisel Tartu rohuteadust studeerima. Rahapuuduse sunnil asub ta teenistuskohale apteegis, Uueturu ja Riia tänava nurgal. Vahepeal on ,,Kevade" käsikirjana valminud. Kuid ei leidu kirjastajat, kes riskiks tundmata autori noorpõlvemälestusi trükis avaldada. Lutsul ei jää muud üle kui õnne katsuda ,,oma kulu ja kirjadega". Ta laenab apteegiomanikult palga arvel viiskümmend rubla ja laseb käsikirja ,,Postimehe" juures trükkida. ,,Kevade" I ilmus 1912. a
Lõhe tekkimine- koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Teemanti. Lahkusid Tõnissoni pooldajad. Peeti 2 koosolekut. Koosolekute otsused Aulakoosoleku otsused Ühised seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Teemanti juhitud Tõnissoni juhitud Keeldumine maksude maksmisest Rüütelkonna-ja Nõuti demokraatlikult valitud ja kroonuteenistusest kirkumõisamaade rahvaesindust jagamine Luua demokraatlik vabariik Kehtiv riigikord- konstit. monarhia Tuli kukutada vägivallavalitsus Eesti ühtseks kubermanguks Rahva relvastamine Valitsuse abi talude pärisostmiseks
Lõhe tekkimine- koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Teemanti. Lahkusid Tõnissoni pooldajad. Peeti 2 koosolekut. Koosolekute otsused Aulakoosoleku otsused Ühised seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Teemanti juhitud Tõnissoni juhitud Keeldumine maksude maksmisest Rüütelkonna-ja Nõuti demokraatlikult valitud ja kroonuteenistusest kirkumõisamaade rahvaesindust jagamine Luua demokraatlik vabariik Kehtiv riigikord- konstit. monarhia Tuli kukutada vägivallavalitsus Eesti ühtseks kubermanguks Rahva relvastamine Valitsuse abi talude pärisostmiseks
Mõõdukamad Radikaalid Tunnistasid konstitutsioonilist monarhiat taheti demokraatlikku vabariiki Demokraatlikult valitud rahvaesindust tuli kukutada ,,vägivallavalitsus" Eesti tuli ühendada ühtseks kubermanguks taheti üle võtta kohalik omavalitsus Baltisakslaste eesõigusi tuli piirata keelduti maksude maksmisest, kroonuteenistusest Riigimaad tuli rahvale jagada riigimaad, rüütelkonna ja ka kirikumõisate maa tuli jagada rahvale Valitsuse abi talude päriseksostmisel otsuste elluviimisel vaja rahva relvastamist Edasi veel mõisate rüüstamist, karistussalgad. Ainult ERE säilis. Enamlased said millestki kasu, põrandaalused olid. Enamlik töölisajaleht ,,Kiir." Jaan Anvelt.
annaabi.ee 
