. Teada on, et juba 1490 aastatel nõudis Hansa Liit tulemärgi püstitamist. Ehitamine algas Tallinna Rae kulu ja Saare- Lääne Piiskopkonna ettevõttel 1504 a. ja vaheaegadega jätkus ehitus kuni 1540. Üle saja aasta oli märgiks ainult 20 m kõrgune paak ilma tuleta, mis kaugele merre paistis. 1649 hakati põletama puid paagi platvormil. Selleks läks aastas üle 1000 sülla puid, mida kohalikud talupojad pidid kohale tooma ja 6 meest olid kogu aeg ametis tule hoidmisega. 1810 allus torn kroonule, siis raiuti torni sisse trepp, ehitati ülemisse ossa 2 ruumi ja lampide ruum. Tuletornis on põletatud õli, hiljem petrooleumi ja atsetüleeni. 20. sajandi alguses osteti Pariisist laternaruum.. 1989-90 valati tornile ümber tugev raudbetoonist "särk", mis hoiaks edaspidise torni koos. Kõpu tuletorn on massiivne neljakandiline, neljale piilarile toetav munakaist ja paest ehitis, mis on umbes 37 meetrit kõrge ja tuli paistab umbes 35 meremiili kaugusele.
aadlielamuna, mis lagunes 17. sajandi alguse sõdades. 1640. aastal anti ülikoolile, pärast ulatuslikku rekonstrueerimist lossifoogt H. Raspe juhtimisel oli taas kasutusel 1642. aastal. Hoone põles 1667 ja taastati Academia Gustaviana Carolina päevil. Säilinud on fortifikatsiooniinseneri Paul von Esseni plaanid. Peale Academia kolimist Pärnusse jäi maja komandandile ja läks varemetena peale Põhjasõda Vene kroonule. 1766. aastal taastati Ökonoomia ja kohtuhoonena, hiljem lisandus vangla. Silmapaistvalt kõrge katusega barokselt sümmeetrilist peafassaadi ilmestasid läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid, räästaalune friis ja ümarakendega katuseuugid, keskkohta rõhutasid vabatrepp ja väike kolmnurkfrontoon. 19. sajandil täiendati hoonet korduvalt, sajandi lõpus rekonstrueeriti see arhitekt R. Guleke projekti järgi 3- korruseliseks. Fassaad sai praeguse kujunduse, kus korrustevahelisi simsse
maha eestlased, sõbrad ja tuttavad ning tööga saavutatud hea järje, mile nimel ta 8 aastat vaeva nägi. Maria Maria oli neljakümnendates taluperenaine, kellel oli Avinurme vallas oma talu, koos loomade põllu ja heinamaaga. Maria abikaasa oli vene võimude poolt ära viidud ja hiljem tapetud, nii elas ta talus oma poja Karliga, tema teine poeg Henno oli Viljandis tööl ja õppimas, kolmas poeg jäi aga sõjas kadunuks. ,,Vanarahvas ütleb, et emal peab olema kolm poega-ühe annad kroonule, teise maailmale ja komas jääb endale. Minul on just nõnda" (5, 152) Maria lahkus kodunt teadmata kuhu ta läheb, seetõttu ei osanud ta paljut kaasa võtta ning pidi Siberis algusaastatel väga vähesega hakkama saama, seda enam, et esimesed kuud ja aasta ei saanud ta ka Henno käest pakke ega raha. Maria oli heatahtlik ja tark perenaine, eelkõige tark, seda kinnitas talle mitmeid kordi Upravljäjus, kellega Maria hiljem väga hästi läbi hakkas saama. Oma tõlgi tööga aitas
9 Riigikoosoleku otsus formuleeriti nn. retsessina Ristija Johannese päeval 24. juunil 1527. Selle retsessi võib lühidalt kokku võtta viies punktis: 1. riigikoosolek lubab kaasa aidata nende karistamisele, kes algatasid rahutused. 2. Puudujäägid riigi finantsides kõrvaldatakse kiriku vahenditest. 3. Piiskopid ei või enam nii võimsad olla ja peavad oma lossid üle andma kroonule ning tuleb nende relvastatud kaaskondasid piirata. 4. Toomkapiitel ja piiskopid peavad oma üleliigsed tulud loovutama kroonile. 5. Katoliiklik kirik jäi riigis püsima. Ordinantia Retsessi sisu on oma tähenduse poolest äärmiselt dramaatiline, sellega oli ära otsustatud keskaegse kiriku tähtsuse langemine. See olukord teravnes veelgi kuninga poolt lisatud määruse, ordinantia läbi. Sellega kriipsutati läbi kirikurahva privileeg anda vastust ainult
Hansa Liit nõudis 1490.a. tuletorni püstitamist ning 1500.a. saadi Saare-Lääne piiskopilt ka luba tuletorni rajamiseks. 1504.a. hakati tuletorni ehitama ning ehitus kestis kuni 1538.aastani. Alguses oli majaka kõrgus 20m. Alles 1649.a. hakati puid paagi platvormil põletama. Torni tipus asus metallkorv, milles põletati puid ja süsi. Aastas kulus üle 1000 sülla puid, mille kohalikud talupojad pidid kohale tooma. Kuus meest olid pidevalt ametis tule hoidmisega. 1810 allus torn kroonule, siis raiuti torni sisse trepp, ehitati ülemisse ossa kaks ruumi ning lampide ruum. Seal on põletatud õli, hiljem petrooleumi ja atsetüleeni. 1900 osteti Pariisist ülemaailmselt majakaseadmete näituselt Venemaa meresõjalaevastiku (kellele Kõpu tuletorn tol ajal kuulus) eestvedamisel majakale uus laternaruum koos pöörleva optilise süsteemiga. See primitiivse ehitusega, kuid töökindel süsteem hakkas tööle 1901.aastal. Raskele malmkonstruktsioonile toetuv optika pöörles
lootusetumalt alkoholismi küüsi. Nora Kaplinski rääkis ikka, et tema meelest on üks kõige mõjusamaid eesti helitöid Oja kantaat Marie Underi sõnadele kogust "Mureliku suuga" "Ja sammub ja sammub seal sada meest...". Ilmselt ei ole selle kantaadi muusika säilind. Oli lapsena väga tundlik laituse ja häbistamise vastu, püüdis olla väga hea laps, aga sai aru, et see on väga raske, peaaegu võimatu. Kroonule ei saand ta hea laps olla, kroonu oli nii vastik ja võõras. Kodus aga ja lähemate tuttavate ringis tuli ikka ja jälle välja, et ma oli teinud midagi valesti, et ei olnd hea laps. Teda ei koheldud julmalt ega karistatud väga karmilt, kuid ka ei kiidetud. Teda saadeti kooli kuueaastaselt. Üks põhjus oli see, et tal ei olnud kodus midagi teha. Ta oli kõik raamatud mitu korda läbi lugenud ja igavles
Talukoht maksumäära eest edasi järeltulijale. Väge inglismaal kohatud, et pärisorje tõstetud talukohtadest välja. Ka suurte võlgnevuste puhul kui väljatõstetud, siis anti mõnele sugulasele. Härrad tunnustasid isegi testamenti. Kui lesknaine tallu jäänud, siis mõisnik rohkem otsustanud, kes tlu omanikuks saab. Pärisorje koheldud kui vallasvara omanikku, kaubelda turul. Villaan on ka oma tlu müünud, aga harva. Tallage maks, normannid tõid termini. Peamine maks mõisikele, kroonule. Teorenti määramatu õiguslikult, 13. sajandil fikseeriti täpsemalt, mitte nii kõrge kui Eestis. 14. sajandi I poolel kaks-kolm päeva nädalas, Eestis kuus. Häära nõusolekku vaja abiellumiseks, eriti kui väljapoole oma valda/mõisa. Mõisnikul endal ei ole õigust pruuti/peigmeest valida, va leskede puhul. Pärisorjal, talurahval õllepruulimine, viljajahvatamine keelatud, mõisnik tahtis kõrtsi, oma veski pealt teenida. Üritasid keelata haridust
· III Kohtukorraldus aadli kontrolli all: 1.Ülemmaakohus, mille moodustas maanõunike kolleegium: - ei allunud Rootsi kuninga juhtimisele 2.Alamateks kohtudeks meeskohtud · Tulemus: - Eestimaa ülemereprovintsi ei inkorporeeritud Rootsi tuumikalade (Rootsi-Soome) koosseisu! Nt Rootsis-Soomes aadlist sõltumatu kohtukorraldus Rootsi läänistuspoliitika · Algus: 1560ndatel kuulus Rootsi kroonule üle poole Eestimaa haritavast põllumaast ja ülejäänud põlise saksa aadli valduses · Areng: Rootsi riigi maaomandi kiire ja jätkuv kahanemine: - 1561-1620 jagati Eestimaal kolm neljandikku kroonumõisadest eraomanikele · Põhjuseks vajadus premeerida sõjaväe pealikke: - said läänistusi · Esialgu soositi läänistamisel rootsi-soome aadlit: - seejärel poliitika kujunes kohalikku aadlit eelistavaks
Kui MINU kosija peaks olema liisu minemine. alla langenud, siis tahaksin ma teda Kahekümne minupärast 30 aastat oodata, kui ma ka viieks aastaks sealjuures vanaks ja nüriks läheksin, aga – sõjaväkke sõrmed peaksid temal kõik otsas olema! – minna Vaata, Enn, sellepärast meist mõlemast sõpru tähendas kogu ei saa, – ära pane pahaks! (Uksest õue.) elu kaotamist kroonule. Mineja pidi jumalaga jätma kõik senise, omamata vähematki lootust tagasi jõuda oma paremas eas
oleks püüdnud siin ka jalga maale panna, kuid okupeerimist ei toimunud. Käidi vett võtmas, aga kohalikku vastupanu ei kohatud. Püüti ka Tallinnat merelt pommitada, kuid sellel mingit otsest mõju ei ole. Siinsetele talupoegadele on sellel sõjal ka negatiivne mõju: Vene riik suurendab siit võetavate nekrutite arvu, 54-55 võetakse siit 12300 mees nekrutiks. Kes kroonuteenistusse ei võetud, pidid täitma muid kohustusi, nt tuli oma vankrite ja loomadega vedada kroonule kuuluvat vara. Tuleb ka logistika uuendamine, eelkõige Põhja-Eestis, kiirendatud korras teede ja sildade ehitamine ja korrashoid. Selleks kasutati kohalikke talupoegi. Tuli ka küttepuid varuda ja muid saadusi sõjaväele anda. Mitmel pool majutatakse ka enda juures sõjaväelasi. Siinsetest talupoegadest luuakse vabatahtlik palgaline maamiilits. Eelkõige siit värvatud, relvastatud mehed ei jää siia kohapeale, vaid viiakse Riiga. Nende peamiseks ülesandeks on Riia sadama kaitsmine. 55
annaabi.ee 
