Seda on voolinud erinevate riikide okupatsioond ja tõukeid pidevale arengule on andnud ka rahvuse ühtsus ning järjepidevus, võitlemaks enda riigi ja keele eest. Meie keel on üle elanud ka sõjad ja muud keerulisemad olukorrad, ning läbi kõige selle vaid kasvanud. Esimesed leiud muukeelsetes tekstides, kust on avastatud eestikeelseid sõnu ja kohanimesid, pandi kirja 13.sajandil. Tegu oli üldjoontes võõrkeelsete tekstide, dokumentide või kroonikatega. Henriku Liivimaa kroonikast, mis on kirja pandud aastatel 1224-1227, leiti peale kohanimede esimesed eesti keelsed sõnad ja lause “Laula! Laula! Pappi!”. Henriku kroonikas oli ülejäänud tekst siiski ladinakeelne, kuid esimene märge pikemalt eestikeelsest tekstijupist ulatub tagasi 16.sajandisse. Tegu on tekstiga Kullamaalt pärit käsikirjas, milles välja toodud kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. See pärineb 1520.aastatest
EESTI KIRJANDUS BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOLIS. Kordamine eksamiks Liivimaa kroonikad (Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Balthasar Russowi kroonika). Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest
Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne. Lugu saab alguse sellest, et kogu linnas hakkab massiliselt rotte surema. Alguses ei tehta sellest kuigivõrd suurt numbrit, loodetakse, et küllap läheb see ,,paha nali" aja jooksul mööda. ,,Neljandast päevast alates tulid rotid juba karjakaupa tänavai...
Ta koostas tõsise faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61.Tema sümpaatia kuulus sellele osale ordust, kes lootis Saksamaa abile. Ordumeister Kepleri mõistis ta viimase Poola-orientatsiooni pärast hukka. Kolmas sõjakroonika on ordumeistri, hilisema Kuramaa hertsogi Kepleri nõuniku ja sekretäri Salomon Henningi töö.See on huvitav eelkõige diplomaatia ajaloo seisukohalt, sõjasündmused on võrreldes teiste kaasaegsete kroonikatega vähetähtsal kohal. Henning keskendus oma isandale Keplerile, tema tegevusele sõja ajal ja läbirääkimistele Poolaga. Koos Henrich von Tiesenhauseni ja veidi hilisemal ajal Rootsi alal tegutsenud Brandisega oli ta oma aja kõige produktiivsem kirjamees. Katri Raik. Eesti – ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16.sajandi II poolel ja 17.sajandi alul. Ajalooline Ajakiri. 2001. 4, lk.16 2. Liivi sõja ajend - Tartu maks. 16
Albert Camus ,,Katk" Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul;
III BALTI-SAKSA VALGUSTUSLIK AJALOOKIRJUTUS (18.sajandi keskpaik – 19.sajandi algus). Janet Laidla, hea ülevaade 17.sajandi balti kroonikakirjutusest. Ilminguid võib leida juba 17.sajandil. A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Rajajaks Johann Gottfried Ardnt. Filoloog, oskas hästi keeli. Filoloogiline allikakriitika keelest lähtuvalt. Olles tutvunud balti kroonikatega, seadis eesmärgiks anda ülevaade nende minevikust kindlate teemade kaupa tuginedes teadolevatele allikatele, eesjoones kroonikatele. Jõudis välja anda 2 köidet „Liivimaa kroonika“. Teine köide jätkab Liivimaa minevikku, vaatluse all ordu.Töö jäi lõpuni viimata. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund. Rajaja Johann Georg Eisen. Oli õppinud teoloogiat ja kameralistikat (majandus ja riigiteadused). Oli valgustuse ajale omaselt laialdaste huvidega – entsüklopetist
ja ilmekad karakterid teevad teose eriliseks. Andres Saal- Oma ajalooliste jutustustega kujunes selle žanri tuntumaks esindajaks Bornhöhe kõrval A. Saal. Saali kirjandusliku loomingu tuuma moodustab romantiline ajalooline proosa. Autori kujunemist mõjutasid tema kaugeleulatuv ajaloohuvi, rahvusliku mõtte avamise püüdlused, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestumise oludes. Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada, käis ise vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab oma teostes hoogsat seikluslikku tegevust. Ta loob kireva ja väga põneva süžee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja sageli üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Saali kaalukamateks teosteks olid „Vambola“, „Aita“ ja „Leili“, milles
Andres Saal- Oma ajalooliste jutustustega kujunes selle zanri tuntumaks esindajaks Bornhöhe kõrval A. Saal. Saali kirjandusliku loomingu tuuma moodustab romantiline ajalooline proosa. Autori kujunemist mõjutasid tema kaugeleulatuv ajaloohuvi, rahvusliku mõtte avamise püüdlused, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestumise oludes. Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada, käis ise vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab oma teostes hoogsat seikluslikku tegevust. Ta loob kireva ja väga põneva süzee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja sageli üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk.
Karjased ja karjapiigad, kes ei ole talumatsid, vaid nagu aadlikud, suured ja ülevad tunded, puhas armastus. Ei ole enam sellised, nagu Ruizil. Ülendatud armastuse edasiandmine on põhiline R luules. Kõige varem saavutab luule väljapool Itaaliat oma kõrgtaseme Hispaanias. Garcilaso de la Vega. (Juan Boscan.) Neilt ilmus 1543 ühine raamat ühiste luuletustega. 1501-1536 (GdlV), sai lahingus surma. (Teine sama nimega mees on 16. saj II poole kroonik, kes sai kuulsaks oma kroonikatega Peruust, inkade ja indiaani suguvõsadest*). Jõudis oma elus kirjutada ainult 36 sonetti. Veel ekloogid - Pastoraalne luuletus, sai kõrvuti kantsooniga suurema luule mahuga peamiseks luulevormiks renessanssis. 08.04.09 1543 raamat nii Boscani luuletused kui ka Garcilaso luule pöörang renessanssi vaimus väljaspool Itaaliat. Matkib eelkõige ptrarcalikku laaidi, mis oli Itaalias levinud. Hispaanias oli see aga uus. Uued vormid ja nende kohandamine Hisp keelele
I periood Tallinna triloogia, eraldi perioodi "Hingede öö", luulekogu "Inimese teekond" on samal ajal kirjutatud, III periood hakkab 60ndatel ja sisuliselt kestab surmani. Kolm triloogiat, triloogiate vahel vahetekstid. "Rooma päevik" "Põlev lipp" 1961 Esimene tsükkel ja järgnevad tsüklid hakkavad kunstiliste lahenduste poolest eristuma teineteisest. I tsüklit on sageli nimetatud kroonikate tsükliks, mingit pistmist on sellel kroonikatega "Põlev lipp", "Viimne linn", "Surmaratsanikud" vaheraamat "Imede saar" düstoopia. Üks väheseid pagulaskirj raamatuid, mis ilmus ka nõukEestis. II tsükkel on biograafiline tsükkel v mingil moel isikukeskne tsükkel 1965-1967 "Mõrsja linik", "Rõõmulaul "Nõiduse õpilane" III puhul on stilistiline plaan raskem, aga ta eristab sellega, et ta hakkab kasutama kahte ajaplaani "Õilsad südamed e kaks sõpra Firenzes", "Lohe hambad", "Kahekordne mäng"
See on alus, mille põhjal hiljem minevikku mõistetakse. Triloogiale järgnevad romaanid on kunstiliselt kõrgemal tasemel, tegelased on psühholoogiliselt mitmekesisemad, aga alus ei muutu. Saali kirjandusliku loomingu tuuma moodustab romantiline ajalooproosa. Autori kujunemist mõjutasid ajaloohuvi, rahvusliku mõtte avamise püüd, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestumise oludes. Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada: käis vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab teostes hoogsat seiklustegevust. Ta loob kireva ja põneva süžee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, ende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Teda köidab 13.saj. Lähtub Liivimaa kroonikast. Lähtus ka Merkeli ajalooteooriast. Vastuhakumotiiv: ka temal on
annaabi.ee 
