Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Kogust “Lendav linn” (1979) tsüklist “Tähetund” „Aimus“ Võib olla, et kotkas kord arenes konnast ja tiikides krooksuvad muistsed madonnad. Näe, kivisest koopast magaja kadus – silmade fosforit välgatab madu. Varjude lainetus kustub ja helgib, hämaras õitsevad metsikud nelgid. Punase õie ma kividelt murran ja tunnen, ka surres pole võimalik surra. Kogust “Tolm ja tuli” (1936) Loomeperioodid "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stockholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962
Nooremad konnad väljuvad talvituspaikadest 1-3 nädalat hiljem aga sügisel viibivad väljas mõni nädal kauem. Rabakonnade kudemisaeg jääb sageli aprilli lõpust juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikas taimestik veekogus ja kõige sobivaimad paigad on rohuse põhjaga tiigid, turbaaugud või heinamaad, kuhu konnad kogunevad umbes 1 km raadiuses. Paaritumise ajaks värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimeste varvaste peale kasvavad tumedad pulmatüükad ning nad krooksuvad päeval ja ööl mulksuva häälega. Sel ajal on rabakonn väga pelglik. Kudemine toimub kampade kaupa emasloom koeb kokku 370-3000 1,5-2 mm pikkusega muna, mis paiknevad veepinnal 10-15 cm läbimõõduga klompides. Soodsate tingimuste korral kooruvad kullesed 8-10 päeva pärast. Kudu peab vastu madalatele temperatuuridele. Jääkirmega vees munade areng peatub kuid nad ei huku. Arengu kestus kudust noore konnani
vaid punakorallid Sinu ees oli vahel viravad Emajõel. raudne tee. ANALÜÜS · Alliteratsioon Ikka meenuvad minutid viras vikerkaar · Epiteedid raudsel sillal ; raudne tee · Isikustamine aeg raputas aardeid mu ette · Kordus raudne tee ; raudne sild ; punakorallid · Metafoor kõik mu aegade aarded on hallid ,,AIMUS" Võib olla, et kotkas Varjude lainetus kord arenes konnast kustub ja helgib, ja tiikides krooksuvad hämaras õitsevad muistsed madonnad. metsikud nelgid. Punase õie Näe, kivisest koopast ma kividelt murran magaja kadus ja tunnen, ka surres silmade fosforit pole võimalik surra. välgatab madu. ANALÜÜS · Epiteedid muistsed madonnad, kivisest koopast · Isikustamine varjude lainetus kutsub välgatab madu · Alliteratsioon kotkas kord areneb konnast
Rabakonnad koevad suhteliselt hilja - alates aprilli lõpupäevadest mai lõpu või juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikkaliku taimestiku olemasolu veekogus ning kõige sobivamad paigad on rohuse põhjaga tiigid, turbaaugud või rohuse põhjaga heinamaad, kuhu kogunevad konnad ligikaudu 1 km raadiusega territooriumilt. Pulmade ajal värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimestele varvastele kasvavad tumedad karedad pulmatüükad ning nad krooksuvad nii päeval kui öösel mulksuva häälega. Sel ajal on rabakonn äärmiselt pelglik. Tarvitseb inimesel vaid kalda lähedale tulla, kui loomad vaikivad pikaks ajaks. Kudemine toimib portsjonite kaupa - üks emasloom koeb kokku 370...3000 1,5...2 mm läbimõõduga muna, mis paiknevad veepinnal 10...15 cm läbimõõduga klompides. Soodsate tingimuste korral kooruvad kullesed 8...10 päeva pärast. Kudu on vastupidav madalatele temperatuuridele - see võib areneda vees, millel on jääkirme
Varielu Patiche ´a la Chamisso Mul keha ei ole, kuid hommikul tõuseb mu vari. Tema tumedad sõõrmed kobavad ust. Ta puhtaks küürib rohu kastene hari, kuid valgeks vari ei saa. Ta ikka on tohutu must. Siis pikapeale kaob kastese hommiku uudus ja piidleb mu varju päikese põletav pilk. Nüüd närbub mu vari kui taim, kellel veest on puudus, või vaevleb kui lootsikus siputav silk. Ent õhtul, kui kraavides krooksuvad konnad kooris, mu vari saab juurde jõudu ja reipust uut. Siis aga, kui orud on päikeseloojaku looris, asub mu vari kartmatult ootama kuud. Üle sinise plangu tõuseb punane kuu, aias hämaralt naerab kõrvitsakari. ning kõrvitsate vahel pleegivad mu luud. Mu keha on kõdunud. Alles on vari. See vari on suur ja pehme kui samet. Ukse-esiselt sirutub planguni ta. Nii ere on punane kuu. Ta kiirte hame piirab mu varju üle taeva ja maa. Vari on inimese varjupool
SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTADA PROOVIN: SILMAD TAL KUI EHTSAD PLOOMID NAHK ON SILE, LIMANE MÕNI KONN ON EMANE KEVADEL NAD KOBARAS ÜKSTEIST RÕÕMSALT KOBAVAD MÖÖDUB MÕNI NÄDAL AGA KONNAL JUBA POJAD TAGA AEGA LÄHEB VEIDI VEEL KUNI SELGE EMAKEEL - OJA KALDAL PEPUD KOOS KROOKSUVAD NAD PILLIROOS ÜRASK ÜRASK ÜÜRIS KORTERI MÄNNI KOORE ALLA. KÜLLA SUGULASED KUTSUS - PIDU LÖÖDI VALLA KÄIS MITU PÄEVA TRILL JA TRALL, ET NAKSUS UHKE MÄND. EI TEA, KUS ELAB ÜRASK NÜÜD, KUID METSA TEKKINUD ON KÄND 20000911 HAPUKOOR HAPUKOOR JU AMMUILMA SUURILMA ELUL VISKAS SILMA: KEL RAHA, NEIL ON ELU LIHT MUL SILME EES ON SAMA SIHT, SEST OLEN KOOREKIHT 20000911 KAEV MÕTLES KAEV, ET ELU TAL
selga ja lähen pärastlõunasele Voose bussile. Näen välja nagu koormaeesel. Inimesed tänaval vangutavad päid, bussijaamas küsib keegi, kas kardan tulekahju, et kogu oma vara kaasas kannan. Ei, mina ei karda tulekahju, mina lähen lindistama konnade hääli. Kevadised kruusateed on sandid ja buss raputab kohutavalt, aga bussijuht lohutab sõitjaid: bõvajet i huu¯e! (Tuleb ette hullematki!) VOOSELT KÕMBIN Külvandu poole. Tee ääres sulaveelompides krooksuvad rohukonnad, ent tuul puhub piki teed ja lindistamisest ei tule midagi välja, sest mikrofon, mida seekord kasutan, ei talu tuuleõhku.. Ja õigupoolest ongi ju mu eesmärgiks rabakonnade kudepaik seljandike ja Põhjaka raba vahel. Õhtusele ringile lähen kell kaheksa (Moskva aja järgi). On vaikne, lompidele hakkab juba tekkima jääkirme, rästaste laul heliseb kristallselgelt. Nüüd ei sega tuuleõhk enam konnakontserti ja helide värvidki on jaheduses hoopis kirkamad. Kell pool kümme
.. Kui vaid ilma on (mida juhtub üliharva), on tegemist fantastilise värvidemänguga. On selgelt näha, kuidas laava on voolanud ja jahtudes tardunud (oleks vaid siis, kui koolis geograafiat õppisin, seda kõike oma silmaga näinud!). Seal, kus vulkaanid on pursanud umbes kümme aastat tagasi, on laava veel soe ja kohati roosakaspunast värvi. Fantastilised on keevad vee-, väävli- ja mudaaugud. Mõni näeb välja nagu üle keev teekann, tekitades ka sarnast heli. Mudaaugud krooksuvad mõnusalt, tekib vaid tahtmine tuld katla all vähemaks keerata üle poti serva lendavad pritsmed on ebaesteetilised. Ja muidugi hais see on mädamuna oma! Mõni jõgi on võikalt piimjat ja helesinist värvi, aga väidetavalt puhta veega. Hoopis rahutud kuumaveeallikad lausa purskavad. Sõna "geiser" ongi tulnud islandi keelest. Sellist nime kannab siinne suurim purskav kuumaveeallikas. Tõsi küll, nüüdseks on ta puhkusel ja enam vett 80 meetri kõrgusele ei lennuta
Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nimelt on tegu väga ettevaatliku loomaga, kes volksab vee alla peitu juba kaugelt inimese samme kuuldes. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldunult. Sigima hakkavad nad paar nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist. Sel ajal on isasloomad veepinnal suurte seltsingutena, nad on väga liikuvad ning krooksuvad kooris rämeda häälega. Laulu võimendamiseks punnitatakse suunurkadest välja tumedad häälepõied. Järvekonnade kudemisperiood on pikk ning selle aja jooksul muneb emasloom 5...10 cm sügavusse vette kuni 3000 muna. Munad munetakse kas ühe kämbuna või portsjonitena. Järvekonnad on soojalembesed loomad ja seepärast peab kudemisajaks veetemperatuur tõusma 15...18 ?C-ni. Kulleste areng on pikk ja kestab kuni moondeni 80...90 päeva. Kullesed, kes
Loogika vihik 2006 3. 1. Otsustuste klassifikatsioon. Aristotelese esitatud otsustuste klassifikatsioon on kahe tunnuse alusel - kvantiteedi ja kvaliteedi järgi. Otsustuse kvantiteet on ära määratud subjekti mahuga: 1) täismahulise subjektiga otsustus on üldine; näit., Kõik konnad krooksuvad; 2) piiritlemata mahulise subjektiga otsustus on osaline; näit., Mõned seened on mürgised. Otsustuse kvaliteedi määrab koopula (side) subjekti ja predikaadi vahel. Side subjekti ja predikaadi vahel võib olla: 1) jaatav, näit., Kõik masinad on inimese valmistatud, Mõned loomad elavad vees; 2) eitav, näit., Meie ei ole kohanud maaväliseid tsivilisatsioone, Mõned inimesed ei ole heatahtlikud. Vastavalt sellele nimetatakse otsustus kas jaatavaks või eitavaks. Seega,
väljas paar nädalat kauem. Rabakonnad koevad suhteliselt hilja - alates aprilli lõpupäevadest mai lõpu või juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikkaliku taimestiku olemasolu veekogus ning kõige sobivamad paigad on rohuse põhjaga tiigid, turbaaugud või rohuse põhjaga heinamaad, kuhu kogunevad konnad ligikaudu 1 km raadiusega territooriumilt. Pulmade ajal värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimestele varvastele kasvavad tumedad karedad pulmatüükad ning nad krooksuvad nii päeval kui öösel mulksuva häälega. Sel ajal on rabakonn äärmiselt pelglik. Tarvitseb inimesel vaid kalda lähedale tulla, kui loomad vaikivad pikaks ajaks. Kudemine toimib portsjonite kaupa - üks emasloom koeb kokku 370...3000 1,5...2 mm läbimõõduga muna, mis paiknevad veepinnal 10...15 cm läbimõõduga klompides. Soodsate tingimuste korral kooruvad kullesed 8...10 päeva pärast. Kudu on vastupidav madalatele temperatuuridele - see võib areneda vees, millel on jääkirme
Odavad versus mittevõltsitavad signaalid, näiteid nendest. Valeinfo jagamine, selleks et sellest kasu saada, on pettus. N: noored isased päikeseahvenad sarnanevad niivõrd emastele, et vanemad isased ei aja neid ära ning nad saavad emaste vilja salaja viljastada ehk odav pettus. Petiseid peab olema üldiselt vähe. Kui pettus on kasulik ja odav, siis levib petmine üle kogu populatsiooni, muutub mittevõltsitavaks. N: siiami tapluskala ähvarduspoos on mittevõltsitav; konnad krooksuvad nii madalalt kui keha võimaldab, mittevõltsitav. Signaali sõnum ja tähendus; kuidas neist aru saada. Näiteid loomade poolt edastatavatest sõnumitest. Tuleb uurida, kummast aspektist meid käitumine huvitab, saatja või saaja. N: a)liigiline kuuluvus – linnulaul b)sugu – enamasti laulavad isalinnud c)suguküpsus – lauldakse sigimishooajal d)muu info – geograafiline päritolu, dialektid; bioloogiline kvaliteed Sõnumite erinevaid tüüpideks jaotusi
alguseni. Kudemiseks on oluline rikkaliku taimestiku olemasolu veekogus ning kõige sobivamad paigad on rohuse põhjaga tiigid, turbaaugud või rohuse põhjaga heinamaad, kuhu 24 kogunevad konnad ligikaudu 1 km raadiusega territooriumilt. Pulmade ajal värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimestele varvastele kasvavad tumedad karedad pulmatüükad ning nad krooksuvad nii päeval kui öösel mulksuva häälega. Sel ajal on rabakonn äärmiselt pelglik. Tarvitseb inimesel vaid kalda lähedale tulla, kui loomad vaikivad pikaks ajaks. Kudemine toimib portsjonite kaupa - üks emasloom koeb kokku 370...3000 1,5...2 mm läbimõõduga muna, mis paiknevad veepinnal 10...15 cm läbimõõduga klompides. Soodsate tingimuste korral kooruvad kullesed 8...10 päeva pärast. Kudu on vastupidav
annaabi.ee 
