VAHEMAA MÕÕTMINE EESMÄRGID: · Laps saab aru mõistest vahemaa. · Lapsed oskavad arutleda oma tulemuste üle. · Lapsed oskavad võrrelda konna hüppe pikkusi. · Lapsed oskavad leida erinevaid vahemaa mõõtmise võimalusi. VAHENDID: Roheline ja punane rasvakriit/vildikas, mängukonnad, käärid, liim, paber. ÕPPETEGEVUSE KÄIK: Lapsed vaatlevad konna pilti ning kuulavad konna krooksumist, arutlevad kuidas konnad liiguvad. Õpetaja näitab mängukonna hüpet ja selgitab lastele, et hüpped võivad olla erineva pikkusega mõned lühemad, mõned pikemad. Õpetaja räägib veel lastele, et täna hakkame mõõtma vahemaad ning jaotab lapsed paaridesse. Iga paar saab endale vajalikud vahendid ning õpetaja annab neile suure paberi, millele on ette tõmmatud punane algusjoon. Lapsed asetavad mängukonna punasele algusjoonele (enne
Miks linnud laulavad? Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab vaid aimab järelekonnade krooksumist, kaevu kriginat, sae vingumist, varsa hirnumist, inimese vilet, auto signaali, aga teinekord teeb tundmatut halt, mis nähtavasti on meelde jäänud talvitumise ajal kaugel lõunas. Kuldnikad ja papagoid, keda peetakse vangistuses, võivad vilistada muusikalis meeloodiaid ja rääkida üksikuid sõnu. Helide selline järeleaimamise võime näitab lindude peaaju poolkerade kõrget arengut. Mõned asjaarmastajad arvavad, et lindude laul on mõnel määral seotud ümbritseva
Päeva veedab rohukonn põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Rohukonnad talvituvad seltsingutena sellistes veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Sel ajal hingavad konnad vaid naha abil ja nende südametegevus aeglustub. Koos talvitunud konnad siirduvad ühiselt kudemispaikadesse - toimub konnade kevadränne. Rohukonnad on kevadel esimesed kudejad. Täpne kudemisaeg sõltub sellest, kui soe ilm parasjagu on. Tavaliselt võib isaste rohukonnade pulmaaegset nurruvat krooksumist kuulda aprilli teisel poolel. Rohukonnad koevad suurte seltsingutena, kuhu võib kuuluda sadu loomi, nende kudu paikneb tihedasti koos. Umbes kuu -poolteist pärast koorumist hajuvad nad üle kogu veekonna laiali ja hakkavad elama ühekaupa. Tavaliselt jätkub kasvamine juuni lõpuni, seejärel langeb kulleste massi juuredekasvu kõver järsult allapoole. Nende keskmine eluiga on 4-5 aastat, kuid on teada juhtumeid mil rohukonnad elasid vangistuses kuni 18-aastaseks.
Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nad on väga ettevaatlikud loomad. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldunult. Sigima hakkavad nad paar nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist. Sel ajal on isasloomad veepinnal suurte seltsingutena. Siis võib nende elupaikades kuulda naeru meenutavat valjut krooksumist. Järvekonnade kudemisperiood on pikk ning selle aja jooksul muneb emasloom 5...10 cm sügavusse vette kuni 3000 muna. Munad munetakse kas ühe kämbuna või portsjonitena. Kulleste koorumiseks kulub 1 nädal. Kullesed läbivad metamorfoosi enamasti augustis ja täiskasvanud ja noored lahkuvad kuivale maale talvituskohti otsima septembri alguspoolel. Suguküpsus saabub isastel 2 aastaselt ja emastel 3 aastaselt.
Miina isa oli hoolitsenud selle eest, et Miia kunagi enam lossi tagasi ei saabu. Artur oli Miina kõrvaldamiseks palganud tagaotsitava vibuküti Robin Hoodi, kes vastutasuks nõudis rikkust ning vabadust. Nüüd, kui keskmine tütar oli hukkunud, ei suutnud kuninga igavest võimulolekut enam miski peatada. Peale aasta aega kestnud laastavat haigust kuningas suri ja veel samal õhtul algas kuningannal sünnitus. Kui laps oli ilmale tulnud ei kuulnud kuninganna lapse nuttu vaid konna krooksumist. Kuningannale oli sündinud konn. Võlur Merlin leidis asjale ilmselge seletuse, nimelt kuningas oli kunagi olnud konn, kes peale printsessilt saadud suudlust printsiks oli muutunud. Kuningannat tabas paanika, selle kuningriigi ainukesed printsessid olid kuninganna ja kuninga plaanide läbi hukkunud ja polnud kedagi, kes konna printsiks muudaks. Konn-printsi tekitatud närvivapustus ning sünnitus, mis oli läinud palju raskemini kui eelmise kolme lapsega tapsid kuninganna.
Üks elujõuline asurkond on teada ka Tallinna ümbrusest. Kõre lemmikelupaikadeks on liivaste muldadega mererannad ja liivadüünid. Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt, mistõttu esmasel kohtumisel võib tunduda, et tegu on hoopis hiirega. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla sinakas või lillakas kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Kõrekontsertide tipphetked on mais, kui isasloomad võimsa lauluga emasloomi meelitavad. Nad koevad madalates, ajutistes veekogudes või merelahtedes, kus on vähe taimestikku. Emasloom koeb 1,5…1,8 m pikkuse kudunööri, milles on 3000…4000 muna. Kudunöör asetatakse veekogu põhjale. 3…7 päeva pärast kooruvad 7…8,5 mm pikkused vastsed, kelle areng noore konnani kestab 45…55 päeva. Vahetult enne moonet on kullesed
Vaatamata veelisele eluviisile püüavad nad põhiosa oma toidust - mardikaid, kahetiivalisi, kiile ja sipelgaid - maismaalt. Veekonnad on päevase eluviisiga ning kui hädaohtu pole märgata, siis lebavad nad kella 12...16 ajal massidena veepinnal. Öö veedavad konnad veekogu põhjas. Veekonnad talvituvad enda kaevatud urus või veekogu põhjamudas. Talveunest ärkamine toimub aprillis ning 2...3 nädala pärast, alates mai II poolest võib juba kuulda isaskonnade valju ja käredahäälset krooksumist. Et kontsert paremini emasloomadeni kostaks, pungituvad suunurkadest välja heledad-hallikad häälepõied. Veekonnade sigimisperiood on pikk, sest iga emane koeb mitu portsjonit mune (kokku 2000...3000 muna). Vees, mille temperatuur on alla 16 °C, kudu ei arene. Veekonna kulleste areng on pikk ning võib kesta üle 4 kuu, lõpuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 10 cm. Arengu pika kestvuse tõttu ei jõua
..3 minutiga mulla alla. Toidujahile suundub ta vaid öösiti, püüdes peamiselt sipelgaid, jooksiklasi ja ämblikke ning teisi mittelendavaid putukaid. Mudakonn talvitub maismaal, kaevates end kuni 1,5 m sügavusele pinnasesse - hiire- ja mutiurgudesse või mahajäetud keldritesse. Talvine uni kestab kuni 7 kuud. Mai alguses siirdub ta kudema madalatesse läbivooluta veekogudesse (väikestesse tiikidesse või järvekestesse), kust kevadöödel võib kuulda isasloomade krooksumist, mis meenutab kana loksumist või vee mulksumist. Emasloom koeb kokku 1000...2500 muna, mille läbimõõt on 1,5...2 mm. Koetud kudu on jäme vorstitaoline nöör, mis mässitakse ümber veetaimede ja oksakeste. Munadest koorunud kullesed elavad esialgu põhjamudas, hiljem vees. Kulleste areng on pikk, vees veedavad nad 3...4 kuud. Augustikuuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 17 cm - seega ületavad vastsed pikkuselt oma vanemaid üle kahe korra
meenutab mopeedi põrinat või öösorri laulu. Siit ka liiginimetus. Teine nimetus – juttselg- 7 kärnkonn – osutab aga väga silmapaistvale välistunnusele: piki selga kulgevale kitsale säravkollasele triibule (KÕRET kaitstakse buldooseri ja lehmaga, 2012 b). Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla sinakas või lillakas kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Kõrekontsertide tipphetked on mais, kui isasloomad võimsa lauluga emasloomi meelitavad, mis kestab 45...55 päeva. Joonis 4. Kõre (Fischer, 2015) 4. Sigimine Kõrel on väljakujunenud ainulaadne sigimisstrateegia, mis võimaldab kudeda ajutistes veekogudes. Sigimine kestab aprilli lõpust juuli alguseni. Kõre kudemine ei ole ühekordne hetk ega ka pidev tegevus. Sõltuvalt sellest, kuidas sademed täidavad sobivaid lompe ja üldse sademetest tingitult koevad nad mitu korda
Kohastumused eluks vees: nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kohastumused eluks maismaal: jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. 18. Millised on kahepaiksete jaoks head sigimiskohad? Madalaveelised veekogud: Kraavides, üleujutatud heinamaadel, mudase põhjaga tiikides ja järvedes. 19. Mis on kõlapõied ja mis on nende ülesanne? Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Kärnkonnadel 1, teistel 2. 20. Võrrelge kulleseid ja täiskasvanud konni. Kulles Konn Hingavad lõpustega Hingavad kopsu ja nahaga Sabaga Ilma sabata Küljejoonega Ilma küljejooneta Puuduvad jäsemed Jäsemetega 21. Nimetage 9 eesti päriskonnalist ja 2 sabakonnalist. 22
Nii emas- kui ka isaslinnul on kulmul Teder punakas näsa. Sooritsikas Soo-rohutirts Huntämblik Päriskonnalised Harilik kärnkonn kasutab Tiskasvanud kärnkonn on väga Harilik kärnkonn elab hääitsemiseks krooksumist krobelise nahaga loom. Tavaliselt on väga mitmekesistes harilikud kärnkonnad pruunikad, kuid paikades. Tüüpiliselt on ka liivatooni, halle või punakaid asustab Eestis kuivi isendeid. Kõhupool hallikas, inimeste poolt hüljatud
..3 minutiga mulla alla. Toidujahile suundub ta vaid öösiti, püüdes peamiselt sipelgaid, jooksiklasi ja ämblikke ning teisi mittelendavaid putukaid. Mudakonn talvitub maismaal, kaevates end kuni 1,5 m sügavusele pinnasesse - hiire- ja mutiurgudesse või mahajäetud keldritesse. Talvine uni kestab kuni 7 kuud. Mai alguses siirdub ta kudema madalatesse läbivooluta veekogudesse (väikestesse tiikidesse või järvekestesse), kust kevadöödel võib kuulda isasloomade krooksumist, mis meenutab kana loksumist või vee mulksumist. Emasloom koeb kokku 1000...2500 muna, mille läbimõõt on 1,5...2 mm. Koetud kudu on jäme vorstitaoline nöör, mis mässitakse ümber veetaimede ja oksakeste. Munadest koorunud kullesed elavad esialgu põhjamudas, hiljem vees. Kulleste areng on pikk, vees veedavad nad 3...4 kuud. Augustikuuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 17 cm - seega ületavad vastsed pikkuselt oma vanemaid üle kahe korra
Seal oli konnal kitsas ning ebamugav elada. Ühel suveöösel läks konn oma pesast minema. Hommikul ärkasid Mati ja koer üles ning tahtsid konnaga mängima hakata. Kuid sõbrad avastasid, et konna polegi oma purgis. Mati oli päris mures, sest läheduses elas palju kurgi. Mati otsustas koos Mukiga minna konna otsima. Ta kohtas teel jäneseid ja rebaseid, kuid Krooksut ta ei leidnud. Poiss otsis ja hüüdis konna, kuid keegi ei vastanud. Siis kuulis Mati mahavajunud puu juurest krooksumist. Ta läks vaatama, kes seal krooksub. Seal krooksuski Mati konnake. Küll Matil oli Krooksu leidmise üle hea meel. Krooksu istus mahavajunud puu ees. Tema kõrval istus veel üks konn, kes kellalt vastu Krooksu õlga toetus. Krooksu oli õnneliku näoga Ta ütles, et konna Mida rääkis kana konna kadumise kohta? läks minema oma purgist. Konnal oli
Keemiliste markerite eeliseks on see, et nad on potentsiaalselt informatsioonirikkad ja samal ajal odavad toota (sageli kasutatakse lõhnamärkidena pesa või tarbitava toidu lõhna või ainevahetuse jääkprodukte). On ju inimestelgi igal perel oma iseloomulik lõhn. Markerid võivad elu jooksul muutuda. On näidatud, et kärnkonnakullesed, selleks, et hoiduda kokku oma õdede-vendadega, lähtuvad lõhnasignaalidest, kuid täiskasvanuna kasutab emane kärnkonn vokaalseid signaale (isase krooksumist) selleks, et valida endale mittesugulasest sigimispartner. Sugulaste markerid, olgu nad keemilised, vokaalsed vm, võivad olla nii geneetilise tagapõhjaga kui ka keskkonnast omandatud. Näiteks on eksperimentaalselt tõestatud, et ainuõõsse merelooma Botryllus schlosseri vastsed kalduvad kokku hoidma niisuguste teiste vastsetega, kelle genoomi MHC (suure koesobivuskompleksi) lookuses esineb sarnane geenialleel, s.t. oma lähisugulastega. Veelgi enam, nagu näitavad katsed, eelistavad larvid
Paar korda öö jooksul nägime aurikut pimedas mööda libisevat; aeg-ajalt mõni neist jjaiskas terve sädemete-vihu oma korstnatest; sädemeid sadas kui vihma alla jõkke, see oli hirmsasti ilus. Siis läks aurik mõne käänaku taha, ta tuled kustusid, ta ähkimine kadus ja jõgi jäi jälle vaikseks. Viimaks, kui aurik oli juba ammu läinud, jõudsid ta lairied meienf ja õõtsutasid parve pisut! Pärast seda ei kuuldud mine tea kui kaua mitte midagi, ehk olgu võib-olla konnade krooksumist või midagi sihukest. Pärast keskööd läksid inimesed kaldal magama, siis jäid kaldad kaheks või kolmeks tunniks täitsa pimedaks, -- onnide aknad ei paistnud enam tulesädemetena. Need sädemed olid meile ajanäitajaks, -- esimene, mis jälle paistma hakkas, ütles, et hommik oli lähedal; siis otsisime koha, kuhu peitu minna, ja panime parve kinni. Ühel hommikul pärast koiduvalgust leidsin paadi, läksin üle jõe teisele kaldale -- see oli kõigest kahesaja
annaabi.ee 
