Krista 9.klass Mis on valgud? Biopolümeerid Peptiidid ja aminohapped Nimi "proteiinid" - kreeka protos esimene, tähtsaim "valk" - eesti keelne, sõnast valge Valgu ülesanded Katalüsaatorid Teiste molekulide transport ja hoiustus Mehaanilise tuge ja immuunkaitse pakkumine Vastutavad rakuliikumise eest Osalevad närviimpulsside ülekandes Kasvu kontrollimine Rakkude diferentseerumine Valkude jaotus Liitvalgud: fosfoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid, proteolipiidid, glükoproteiinid jt. Lihtvalgud: albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid ja skleroproteiinid. Loomsed valgud struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valgu struktuur ja koostis Üks või mitu peptiiti Tuhanded aminohapped Titin 3-3,7 megadaltonit Aminohappejäägid Liikuv
nid).Liitvalgud ehk proteiidid: öpäevane vajadus 28-35 ml/kg,imikutel 120- hallolluse põhikomponendid magususe pingreas(dekstroos,vinamarjasuhkur) Fosfoproteiinid,kromoproteiinid,glükoprotei Tsüklilised lipiidid (baasalkohooliks-sterool) põhiline 170;naistel 50%,meestel 60%,imik 75%.Vesi inid jne. taimede ja lomad põhiline süsivesik.Veresuhkur ≈ sterool – inimorganismis on kolesterool,mille
metabolism,katabolism jne.Täiskasvanul on öpäevane globuliinid,histoonid,protamiinid).Liitvalgud ehk Sfingolipiidid närvikudede müeliintuppede ja aju pingreas(dekstroos,vinamarjasuhkur) taimede ja lomad proteiidid: hallolluse põhikomponendid vajadus 28-35 ml/kg,imikutel 120-170;naistel Fosfoproteiinid,kromoproteiinid,glükoproteiinid põhiline süsivesik.Veresuhkur veri kannab glükoosi Tsüklilised lipiidid (baasalkohooliks-sterool) põhiline 50%,meestel 60%,imik 75%.Vesi jaotub rakusiseseks jne
Termini 'vitamine' võttis 1912. aastal kasutusele poola päritolu USA biokeemik Kazimierz Funk. Termin on arenenud aja jooksul ning tänasel päeval on vitamiine raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Enamik vitamiine ja vitamiinirühmade vitameere ning isomeere (sealhulgas fotoisomeere) on ka antioksüdandid, prohormoonid, eelvitamiinid, hormoonid (retinoidhormoonid ja D- vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid, kasvuregulaatorid, koensüümid, kofaktorid, kromoproteiinid, metaboliidid,prooksüdandid, ravimpreparaadid, toidulisaained, vitami inipreparaadid (sh söödalisandid) ja nende sünteetilised derivaadid aga ka antivitamiinid ja vitamiinilaadsed biomolekulid. Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, mineraalid, elektrolüüdid ja soolad. Vitamiinid ei asenda teisi looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev
Toimub süsiniku oksüdatsiooniastme (o.-a.) suurenemine. Maksimaalne o.-a. IV saavutatakse süsinikdioksiidis. OKSÜDEERIV FOSFORÜÜLIMINE ATP moodustumine ADP-st, mis kaasneb elektronide transpordiga piki ÜLEKANDJATE ahelat (hingamisahelat) taandatud koensüümilt NADH (FADH2) hapnikule. Elektrontranspordi ahel = hingamisahel Mitokondri sisemembraanis paiknev elektronide ülekandjate süsteem koosneb: Koensüüm Q - ubikinoon ( Q) Tsütokroomid - heemi sisaldavad kromoproteiinid (C) Fe2+ Fe3+ Oksüdeeriva fosforüülimise üldvõrrand: NADH + H+ + ½ O2 + 3ADP + 3Pi NAD+ + H2O + 3ATP FADH2 + ½ O2 + 2ADP + 2Pi FAD +H2O + 2ATP SÜSIVESIKUTE KATABOLISM TAANDATUD KOENSÜÜMID NADH FADH 2 · Tekivad toitainete oksüdatsioonil · Toimivad elektronide (vesiniku) ülekandjatena · Energiarikkad molekulid, kuna sisaldavad kõrge ülekandepotentsiaaliga elektrone · Reoksüdeerumisega hingamisahelas kaasneb ADP fosforüülimine ATP-ks NADH = 3ATP
kompleksidena, s.t. nad võivad ehituslikult kuuluda nii valkude kui lipiidide hulka. Sellepärast nimetatakse neid "segamakromolekulideks". VALGUD LIHTVALGUD LIITVALGUD FIBRILLAARSED GLOBULAARSED * fosfoproteiinid * kollageenid * albumiinid * kromoproteiinid * elastiinid * globuliinid * glükoproteiinid * keratiinid * histoonid * lipoproteiinid * fibroiinid * protamiinid * nukleoproteiinid * müosiinid * prolamiinid, * metalloproteiinid gluteliinid * liitensüümid Lihtvalgud Globulaarsed valgud on kerajas-ellipsoidse kujuga
9. Valkude klassifikatsioon, tähtsamad esindajad Lihtvalgud – ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed(kollageenid, elastiinid, keratiinid) – ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed(albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid-alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus; histoonid) – lahustuvad füs lahustes, kolloidolek, denatureeruvus, alfa- heeliksi domineerimine; ja liitvalgud – valgulistest ja mittevalgulistest osadest: (kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid). • Füsio-keemiline klassifikatsioon: • Polaarsed (hüdrofiilsed) valgud (vesilahustuvad valgud) • Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud) • Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa – biomembraanide valgud Funktsionaalne klassifikatsioon: • Ensüümid – pepsiin, trüpsiin, amülaas jt
adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsioon, tähtsamad esindajad Lihtvalgud ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed (kollageenid, elastiinid, keratiinid) ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed (albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid-alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus; histoonid) lahustuvad füs lahustes, alfa-heeliksi domineerimine; liitvalgud valgulistest ja mittevalgulistest osadest:(kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid). Füsio-keemiline klassifikatsioon: · Polaarsed (hüdrofiilsed) valgud (vesilahustuvad valgud) · Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud) · Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa biomembraanide valgud Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid pepsiin, trüpsiin, amülaas jt
Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. 12 Maris Kallus KKS 2010 Valgud 1. Valkude keemiline olemus, nende klassifikatsioon: lihtvalgud - fibrillaarsed ja globulaarsed; liitvalgud - glükoproteiinid, fosfoproteiinid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, kromoproteiinid, metalloproteiinid: Valgud on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained, mis koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast. Peamisteks ehituslikeks ühikuteks on aminohapete jäägid. Keemilistest elementidest sisaldavad valgud peamiselt süsinikku, hapnikku, lämmastikku ja vesinikku, küllaltki iseloomulik on valkudele ka väävli ja fosfori olemasolu neis. Valkude iseloomulikuks tunnuseks on väga suur molekulmass. Klassifikatsioon:
Paiknemise järgi: membraan-, tsütoplasma-, mitokondri-, ribosoomi-, lüsosoomi jne valkudest. Füsiko-keemiline klassifikatsioon: 1. Polaarsed; 2. Apolaarsed; 3. Amfifiilsed Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a) Fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid (fibrinogeen), müosiinid b) Globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2. Liitvalgud: kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, proteolipiidid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid. Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid ( pepsiin, trüpsiin, amülaas) · Trantsportvalgud (hemoglobiin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad) · Struktuurvalgud (kollageenid, elastiinid, histoonid) · Kontraktiilsed valgud (aktiin, müosiin) · Regulatoorvalgud (insuliin, histoonid)
Globulaarsed (keraja kujuga mol) albumiinid, globuliinid (vereplasma v), histoonid (rakutuumas). Liitv Lipoproteiinid: v ja lipiidide kompleksid , närvi- ja ajurakkudes, samuti vereplasmas. *Glükoproteiinid: v ja süsiv kompl, levinud rakumembraanis, seedetrakti nõredes mutsiin, hormoon türotropiin. *Nukleoproteiinid: v ja nukhappete kompl, sõltuvalt nukhapetes erist ribonukleo- ja desoksüribonukleoproteiine; *Fosfoproteiinid: v ja fosforhappe jääk, kaseiin, rida ensüüme; *Kromoproteiinid: hemoglobiin; *Metalloproteiinid: v ja metalli kompl (ferritiin). Tavalise elureziimi juures on ööpäevane valgu vajadus 0,8-1,0 g valku 1kg kehamassi kohta, mis oleks vajalik kogus kudede ümberehitamisel tekkivate vajaduste katteks täielikus jõudeolekus. Organismi võime valkusid varuda on üsna piiratud, sellepärast tuleb neid elutegevuse käigus pidevalt loomse ja taimse valgu kujul toiduga vastu võtta ja kehaomaseks muuta
Paiknemise järgi: membraan-, tsütoplasma-, mitokondri-, ribosoomi-, lüsosoomi jne valkudest. Füsiko-keemiline klassifikatsioon: Polaarsed, Apolaarsed, Amfifiilised Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a)fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid(fibrinoogeen), müosiinid b)globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2.Liitvalgud kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, proteolipiidid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete molekule/molekulide osi. Funktsionaalne klassifikatsioonid: Ensüümid (pepsiin, trüpsiin, amülaas) Transportvalgud (hemoglobiin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad) Struktuurivalgud (kollageenid, elastiinid, histoonid)
annaabi.ee 
