D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Termoreaktiivsetest plastidest toodete vormimise põhiliseks meetodiks on: Student Response Feedback A. keevitamine B. pressimine C. ekstrusioon D. survevalu Score: 10/10 6. Mis juhtub polümeerteimiku struktuuriga tõmbeteimil? Student Response Feedback A. molekulide ahelad orienteeruvad tõmbesuunas B. amorfne struktuur muutub kristalseks C. kristalne struktuur muutub amorfseks D. molekulide ahelad purunevad Score: 0/10 7. Missugune polümeer kahaneb rohkem toote valmistamisel: termoplast (polüetüleen) või termoreaktiiv (fenoolvaik)? Student Response Feedback A. termoplast B. paisuvad valmistamisel C. termoreaktiiv D. kahanevad võrdselt Score: 10/10 8. Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained?
• -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss • Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Tähtis on moondeaste ja vöödiline väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapp. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja paljudes muudes kohtades. Gneiss • -moondekivim • -sisaldab päevakivi ja kvartsi • -rändkivi • -leidub kogu Eesti aluskorras • -kasutusel laialdaselt ehituses ja disainis Graniit
rasvas süsinike aatomite vahelised kaksiksidemed üksiksidemeteks · kütusena paljudes riikides on loodud autosid ja busse, mis sõidavad vesiniku põlemisreaktsiooni energial (vaata "Äripäev" 10.04.2003 lk 23); lennuk "Canberra" läks veerandi võrra kergemaks ja kolmandiku võrra odavamaks, kui ta läks üle vesinikkütusele; vedel vesinik oli kütuseks ka "Saturni" kanderakstis, mis toimetas Kuule USA astronaute · prognoosi kohaselt muutub vesinik rõhul 1012 Pa kristalseks metalliliseks vesinikuks, mis toatemperatuuril on ülijuht · vesiniku põlemisel vabaneb palju soojust, seda omadust kasutatakse vesinik- hapnikpõletis, kus saavutatakse temperatuur kuni 2600 °C; sellise põletiga lõigatakse ja keevitatakse metalle · vesinikumolekulis on suhteliselt püsiv ja tugev kovalentne mittepolaarne side aatomite H-H vahel; sellise molekuli lagundamiseks kulub energiat; eraldunud aatomid püüavad
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø GNEISS Gneiss on moondekivim, mis tekib kõrgel rõhul ja temperatuuril sügaval maakoores nii sette- kui ka tardkivimite ümberkristalliseerumisel. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem. Gneisside puhul on üldjuhul tavaks, et kivimi ilu ja ilmastikukindlus on pöördvõrdelised mida kaunim, seda kergemini murenev. Ø GNEISS Mõned maailma kõige vanemad kivimid kuuluvad gneisside hulka. Need on tekkinud juba arhaikumis kuni 4 miljardit aastat tagasi. Ligi 2 miljardi aasta vanust gneissi leidub Eesti aluskorras
Miks eelistatakse tänapäeva moondekividest koosnev osa.Tard-ja geoloogiline kaart? territooriumi lühiajalise vabanemise mere alt, biostratigraafias mikrofossiile? moondekivimite kristallilise ehituse tõttu mille tulemusel mõned ülemordoviitsiumi Mikrofossiilide eeliseks on nende suur arvukus: nimetatakse sageli kristalseks aluskorraks. lademed allusid osalisele kulutusele ja 1 grammis sette- või kivimiproovis võib Pealiskord - pealmine, valdavalt rõhtsatest Aluspõhja geoloogilisel kaardil kajastatakse aluspõhja kivimite erivanuseliste kivimkihtide ja ärakandele (Pirgu ja Porkuni lade) << õige. mikrofossiilide hulk ulatuda sadade ja tuhandete settekivimitest koosnev osa.
ongi erinevate molekulaarsete ainete sulamis- ja keemistemperatuurid küllaltki erinevad. Väiksemate mittepolaarsete molekulide (H2, O2, CH4) vahel avalduvad molekulidevahelised jõud üsna nõrgalt. Seetõttu on enamik väiksemate molekulidega aineid toatemperatuuril gaasilises olekus. Suuremate molekulide vahel avalduvad molekulidevahelised jõud tugevamini. Sel juhul võivad jõud ka tavatingimustes olla piisavalt tugevad, hoidmaks molekule koos - kas seostunult vedelikuks või tahkeks kristalseks aineks (nt benseen, väävel, glükoos) 7. Vedelikud ja gaasid. Vesi ja vesiniksidemed. Vee olekudiagramm. Kavitatsioon. Pindpinevus ja selle muutumine sõltuvalt lisanditest ja keskkonnatingimustest. Mitsellid. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaengugaa vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad enamasti molekulide vahel Kavitatsioon (lad
arengustaadiumid. Tema kubistlikud teosed on ranged ja lüürilised, naturalistlik valgus maalis tekitas värvika üldmulje. Gris'i kubism oli vägagi abstraktsionismi serval, ta kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse kujutatava motiivi. Teise kümnendi keskel maalis Gris ja ka Picasso puhaste värvidega kubistlikke maale, mille tõttu nimetatakse viimast kubismi varianti ka kristalseks perioodiks. Teoseid: ,,Pudelid ja nuga" (1912), ,,Picasso portree" (1912), ,,Arlekiin laua juures" (1919). FUTURISM Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: ,,Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike
arengustaadiumid. Tema kubistlikud teosed on ranged ja lüürilised, naturalistlik valgus maalis tekitas värvika üldmulje. Gris’i kubism oli vägagi abstraktsionismi serval, ta kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse kujutatava motiivi. Teise kümnendi keskel maalis Gris ja ka Picasso puhaste värvidega kubistlikke maale, mille tõttu nimetatakse viimast kubismi varianti ka kristalseks perioodiks. Teoseid: „Pudelid ja nuga“ (1912), „Picasso portree“ (1912), „Arlekiin laua juures“ (1919). Kubismiperioodi läbisid lisaks nimetatutele veel mitmed kunstnikud nagu ROBERT DELAUNAY (1885-1941), kes kasutas täiesti puhtaid värve, PIET MONDRIAN, ANDRÉ LHOTE jt. 5. Abstraktsionismi levik: Kandinsky, Klee, Mondrian Alates postimpressionismist oli kunstis looduse otsene kujutamine hakanud vähehaaval tagaplaanile jääma
rasklahustuva ühendi (sadestusvorm), rasklahustuv ühend sadestatakse, sade pestakse, kuivatatakse, vahel on vaja sademe koostist muuta, seejärel kaalutakse (kaaluvorm). Sadestus- ja kaaluvorm on tihti samad (hõbekloriid, nikkeldimetüülglüoksimaat), vahel erinevad (kaltsium sadestatakse oksalaadina, kaalutakse oksiidina, muundatakse kuumutamisega). Kolloidsademeks nimetatakse osakesi läbimõõduga 10-9 10-6 m. Kui osakesed on suuremad, nimetatakse sadet kristalseks. I don't want to know the answers, I don't need to understand 32. Sademe tekkimise mehhanism. Suhteline üleküllastatus RS=(C-S)/S, kus S-sadestusvormi lahustuvus, C-sadestusvormi kontsentratsioon. Üleküllastuse korral C>S ja see tekib sadenemisprotsessi aegluse tõttu. Sadenemine toimub kahe protsessi summana: sadenemistsentrite teke (sõltub RS-st eksponentsiaalselt) ja sademeosakeste kasv (sõltub RS-st lineaarselt). Soovitakse
arengustaadiumid. Tema kubistlikud teosed on ranged ja lüürilised, naturalistlik valgus maalis tekitas värvika üldmulje. Gris'i kubism oli vägagi abstraktsionismi serval, ta kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse kujutatava motiivi. Teise kümnendi keskel maalis Gris ja ka Picasso puhaste värvidega kubistlikke maale, mille tõttu nimetatakse viimast kubismi varianti ka kristalseks perioodiks. Teoseid: ,,Pudelid ja nuga" (1912), ,,Picasso portree" (1912), ,,Arlekiin laua juures" (1919). Kubismiperioodi läbisid lisaks nimetatutele veel mitmed kunstnikud nagu ROBERT DELAUNAY (1885-1941), kes kasutas täiesti puhtaid värve, PIET MONDRIAN, ANDRÉ LHOTE jt. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 51-73 E. Gombrich ,,Kunsti lugu" lk. 573-578 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk.27-36 Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk
arengustaadiumid. Tema kubistlikud teosed on ranged ja lüürilised, naturalistlik valgus maalis tekitas värvika üldmulje. Gris'i kubism oli vägagi abstraktsionismi serval, ta kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse kujutatava motiivi. Teise kümnendi keskel maalis Gris ja ka Picasso puhaste värvidega kubistlikke maale, mille tõttu nimetatakse viimast kubismi varianti ka kristalseks perioodiks. Teoseid: ,,Pudelid ja nuga" (1912), ,,Picasso portree" (1912), ,,Arlekiin laua juures" (1919). Kubismiperioodi läbisid lisaks nimetatutele veel mitmed kunstnikud nagu ROBERT DELAUNAY (1885-1941), kes kasutas täiesti puhtaid värve, PIET MONDRIAN, ANDRÉ LHOTE jt. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 51-73 E. Gombrich ,,Kunsti lugu" lk. 573-578 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk.27-36 Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk
annaabi.ee 
