Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3 Ammooniumkloriid NH4Cl Nuuskpiiritus NH4OH Kristallklaasi lähteaine PbO Kassikuld SnS2 Ooleum SO3-ga rikastatud HSO4
Happeline oksiid. Veega ei reageeri. · Ränihape (H2SiO3) hästi nõrk hape. Seismisel tekib silikageel. · Silikaadid on ränihappe soolad. Vees väga vähe lahustuvad. · Klaas silikaatse koostisega tehismaterjal. Saadakse enamasti sooda, lubjakivi ja SiO2 (klaasiliiv) kokkosulatamisel. Omaduste parandamiseks võidakse lisada ka veel teisi elemente. Klaas on keemiliselt väga vastupidav. · Klaasile plii- või baariumoksiidi lisamisel saame kristallklaasi. Võrreldes klaasiga on kristallklaasil palju suurem murdumisnäitaja.
Klaasikunst on tarbekunstiala. Klaasist tehakse vaase, jooginõusid, kroonlühtreid, peegleid ja muud sarnast. Töötlemismenetlused jaotuvad kuumtöötluseks (vedela klaasi puhumine, valamine ja pressimine) ja külmtöötluseks (lihvimine, mustri graveerimine, happega söövitamine ja maalimine). Klaasi ilu seisneb läbipaistvuses, säras ja värvitoonides. Eri värvused saavutatakse sulaklaasile metallioksiide lisades. Tehakse ka kahekihilist ehk kahelisklaasi, valget piimaklaasi ja paksu kristallklaasi, mille sära tugevdatakse lõigetega. Keraamika Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamika on põletamisel põhinev savitöötehnika ja savikunst ning põletatud savist esemed. Savi vormitakse, seejärel põletatakse madal- või kõrgkuumusel. Nahakunst Nahkehistöö on nahakunsti ja tarbekunstiala. Kaunistamise otstarbel
tekitavad vähkkasvajaid, butaan- vedelgaas, kõige plahvatusohtlikum kütuseliik, arseen- tugeva toimega mürk, mida nimetatakse mürkide kuningaks, kaadmium- peamiselt sissehingatav mürk, tekib plastmassi, värvainete, kummi jne töötlemisel või põletamisel, atsetoon- küünelaki eemaldaja pealmine komponent, ammoniaak- terava lõhnaga värvuseta gaas, vesilahust nimetatakse nuuspiirituseks, tekib orgaaniliste ainete mädanemisel, plii- kasutatakse bensiini lisandina, akude, laskemoona, kristallklaasi valmistamisel. Inimesel kahjustab peamiselt seedetrakti ja kesknärvisüsteemi, ühendid väga mürgised, benseen- kivisöetõrvast, naftast saadav värvuseta vedelik. Kasutatakse värvide, lõhkainete, ravimite, plastmassi valmistamisel, seguna mootorikütuses, formaliin- kasutatakse antiseptilise ainena ja koepreparaatide fiksaatorina, nikotiin- psühhoaktiivne ja sõltuvust tekitav aine. Suurem osa tubakatootjaid lisab sigarettidesse peale tubaka ka muid koostisaineid, mis mõjutava suitsu
Kristalliks nimetatakse klaasi, mis sisaldab enam kui 24% pliioksiidi. Selline koostis teeb klaasi pehmemaks ja muudab selle läikivaks, klaariks ja kirkaks ning annab ka iseloomuliku kõla. Krisatalli viimistlemiseks kasutatakse põhiliselt kolme tehnikat: lihvimine, söövitamine ja graveerimine. Lõike- ja lihvimistehnika pakub mitmeid viimistlusvõimalusi, sealhulgas teemantnõelgraveerimine, mattgraveerimine jne. Söövitades kaob kristallklaasi siledus ja läige, seda kasutatakse klaasesemete mitmesuguste mustritega kaunistamiseks. Hooldusjuhised: soovitav on pesta käsitsi Kristallklaas on kõige dekoratiivsem ja hinnalisem klaas. Sortiment · Tootja Cristal d´Arques (CdA kristall Prantsusmaalt on puhas, särav, helendav, brilliantne ning helisev) Tootevalikus on pokaalid, joogiklaasid ning palju erinevaid lauakatmise aksessuaare. · Tootja Mikasa (Kvaliteet ja moodne disain)
Renessansi perioodi klaasitootmise märkis üles, D.W.Horne. Ligikaudu 1000 aasta jooksul valmistati klaasi Rhinlandi metsa vabrikutes, kohalikku puitu kasutati sulatusahjudes tule tegemiseks ning kaasivalmistamiseks vajalikku järelejäänud tuhka kaaliumkarbonaadi segus. Klaasisulatusahjude kohta teatakse niipalju, et esimesed kasutamiskõlblikud toodeti 13 sajandil Inglismaal ning samal ajal hakati seal valmistama ka aknaklaase ja toidunõusid. Veneetsias hakati valmistama esimest kristallklaasi umbes 1550 aastal ning oma toodangut eksporditi Inglismaale. Et konkureerida Itaalia kristalliga, töötasid inglise klaasimeistrid 1676 aastal välja kristalli vormi mida tehti purustatud flintkivist - see oli esimene flint klaas. Aja möödudes hakati klaasi rohkelt tootma Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Selle tagajärjel muutus klaas üldiselt kättesaadavaks ning klaasist tehtud esemeid hakati laiaulatuslikult kasutama. Optilise klaasi areng
PbS). Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on teda vähe (14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm). Samuti on vees pliid vähe (ookeanis keskmiselt 0,03 mg/l ja jõgedes 0,2...8,7 mg/l). Plii leiab rakendust Haavlite, raskused valmistasmisel (kalanduses: õngetina, võrguraskused). Joodistes. Pigmentides (pliivalge - 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi). Elektriakumulaatorites (pliiakud). Röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis). Pliiklaasi (kristallklaasi) koostises. Ajalooliselt on pliid kasutatud ka sööginõudes sulamis tinaga (i.k. pewter), tema toksilisuse tõttu seda enam ei tehta. Keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine. NB!! Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe! Broom (Br) Keemiline element Broom (brómos kreeka keelest ''haisev'') on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element,
kombineeritakse mingi suurema pinna kaunistamiseks kas geomeetrilisi mustreid või ka figuraalne kompositsioon. Puitehistöös kasutatakse tööriistadena peitlit, puuri, rasplit ja saagi. *Klaastehnika Klaaskunst on tarbekunstiala . Klaasist tehakse vaase , jooginõusid , peegleid jms . Klaasi ilu paikneb läbipaistvuses , säras ja värvitoonide rohkuses . Tehakse ka kahekihilist ehk kahelist klaasi , valget piimklaasi ja paksu kristallklaasi , mille sära tugevdatakse lõigetega . Esimesed klaasesemed olid mitmesugused pärlid ja muud täisklaasesemed . Vormimis ja viimistlus võtted liigituvad kaheks : 1 . Kuumtöötluseks Sulaklaasi puhumine , modelleerimine , valamine , pressimine , kuumliideteg kujundamine . 2 . Külmtöötluseks Tardunud klaaspinna lihvimine , graveerimine , ööveldamine , maalimine , kuldamine . *Keraamika Keraamika laiemas tähenduses on savitöötehnika, mis põhineb materjali põletamisel.
Sellest tehakse ka elektrikaabli kesta, akumulaatoriplaate, haavleid, püssi- ja srapnellikuule ning kaitsekraane radioaktiivse kiirguse vastu. Plii sulam ( Pb + Sn ) on joodis. Nii et plii kasutatakse nt: ·röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis) ·haavild, raskused (kalanduses: õngetina ja võrguraskused) ·pigmentides ( pliivalge 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi ·elektriakumulaatorites (pliiakud ·pliiklaasi (kristallklaasi) koostises ·keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine ·joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja -esemeid, et muuta neid roostekindlaks · 9 Biotoime
Populaarsus saavutati alles Teise maailmasõja ajal.(Margareete Otter, narkootikumid) 1.2.Tubaka koostis Suitsus sisaldub rohkemal või vähemal määral: · Metopren putukamürk, mis mõjutab loote arengut. · Benso(a)püreen sisaldab kantserogeene, mis tekitavad vähkkasjavaid. · Arseen tugeva toimega mürk, nimetatakse ka mürkide kuningaks. · Atsetoon kasutatakse lahustina, küünelakieemaldina. · Plii kasutatakse bensiini, akude, laskemoona ja kristallklaasi valmistamisel. Inimestel kahjustab peamiselt seedetrakti ja kesknärvisüsteemi. Väga mürgine. · Formaliin kasutatakse antiseptilise ainena ja koepreparaatide fiksaatorina. · Tärpentiin kasutatakse õlivärvide lahjendamiseks. · Propüülglükool erakordsete lahusti omadustega alkohol, kasutatakse salvide koostises. · Butaan vedelgaas, kõige plahvatusohtlikum kütuseliik.
Lisanõud: Kastmekannud: Koos alustaldrikuga, koos kastmekulbiga, sihuke plönn on veinipudeli aluseks, a la taldrik ilma äärteta. Ymar kausike, suurem kui supikas, kui on vesi sees, kätepesuks, plus lisakterätik peab lema KLAASNÕUD: Kasutatakse jookide, salatite, puu ja köögiviljade, kondiitritoodete serveerimiseks. Kõige kvaliteetsem on kristall. Klaasil on kas pliid, balarium või hõbedat pandud. Siis on eriti helisev hääl. Kui ple kristallklaasi siis võib klaasi panna, mida läbipaistvam on klaas seda hinnalisem. Jalaga klaasid: Likööriklaas, pisike ovaalne, kange ja lahjal on vahe, 3-4, maks 7 cl kange likööriga, lahja oma võib 6 kuni 12 cl olla. Viinaklaas on 5-6 cl, peaks ka jalaga olla, võib kasutada ka pisikest likööri oma. Kange veini klaas: ovaalne, suurus al 8 kuni 15 cl, juuakse portveini. Cherriklaas on 11 cl, sihuke suht ovaalne. Valge veini klaas: 10-16/19 clni, ovaalne, ylevalt äärest läheb kitsamaks
atmosfääris 0,03-0,1 mg/m3. Pliireostus suurendab vastavaid näitajaid paljukordselt. Eriti palju tekib Pb-reostust värviliste metallide tehnoloogias, söe, nafta jms põletamisel, akumulaatoritest jm. Ühendid Oksiidid Plii moodustab 6 oksiidi (osa neist esinevad veel mitmes kristallvormis). Tähtsamad oksiidid on järgmised: PbO plii(II)oksiid on tuntud kahes kristallvormis: a-PbO (kollane silu) ja b-PbO (punane massikoo), kasutatakse nn kristallklaasi valmistamisel jm. Pb3O4 tripliitetraoksiid, õigemini diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2[PbO4], kõnekeeles pliimennik, on raske helepunane tahkis, tekib PbO pikaajalisel kuumutamisel kuni 540 oC (üle 570 oC laguneb). Pb3O4 esineb samuti kahes kristallvormis; kasutatakse korrosioonivastastes värvides, pliiakumulaatorites jm. PbO2 pliidioksiid on tumepruun tahkis, esineb kahes kristallvormis; tugev oksüdeerija. Saadakse Pb(II)ühendite oksüdeerimisel
Klaasi tooraineks on puhas kvartsliiv, naatriumkarbonaat (sooda) ja kaltsiumkarbonaat (lubjakivi). Peenestatud ja segatud lähteained sulatatakse vannaahjus (1400*C), kus kulgevate reaktsioonide tulemusena moodustuvad keeruka koostisega silikaadid, mille struktuuris esinevad silikaatide SiO44- tetraeedrid. Tavalise klaasi koostist väljendab lihtsustatud valem, milles elemendid esitatakse oksiididena: Na2OCaO6SiO2. Kui sooda asemel kasutada potast (K2CO3), saadakse raskemini sulav klaas. Kristallklaasi tootmisel on tooraineteks liiv, potas ja plii(II)oksiid. Värviliste klaaside saamiseks lisatakse klaasimassile oksiide, näiteks koobalt(II)oksiidi kasutamisel saadakse sinine klaas, kroom(III)oksiidi puhul roheline klaas. Tsemenedi lähteained on lubjakivi ja savi. Lubjakivi ja savi segatakse koos veega lorbiks, mille põletamisel pikkades pöörahjudes moodustub tsemendiklinker. Tsemendiklinker on
Vesinikühendid pole iseloomulikud (PbH4, värvitu gaas, laguneb kergesti) Halogeenidega → PbHal2 (F2-ga reageerib aegl. juba toatemp-l) Väävli, seleeni ja telluuriga → PbS, PbSe, PbTe Hapnikuga moodustab 6 erin. oksiidi (osa neist veel mitmes kristallvormis), neist on tähtsamad α-PbO – kollane silu PbO Plii(II)oksiid: 2 kristallvormi β- PbO – punane massikoo Kasut. kristallklaasi (ca 24% PbO) valmistamisel. Pb3O4 tripliitetraoksiid: helepunane “pliimennik” – diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2PbO4 - õigem tekib PbO pikaajalisel kuumutamisel kuni 540º-ni (üle 570ºC laguneb) Ka Pb3O4 esineb kahes kristallvormis; kasut. korrosioonivastastes värvides, pliiakumulaatorites, kristallklaasi tootmisel jm. PbO2 pliidioksiid (pruun tahke aine) – 2 kristallvormi (α- ja β-) tekib Pb(II)ühendite oksüdeerimisel; ka ise tugev oksüdeerija
annaabi.ee 
