·Antiik-Kreeka naised olid meikimises märksa vaoshoitumad kui suguõed Egiptuses, kuid mõningal määral toonisid nemadki nägu valgemaks. Heledama naha saavutamiseks segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka roosakama jume soovil puistati punastest marjadest pressitud mahla. Sama puudriretsept kuulus ka roomlannade iluarsenali. ·Valgeks puuderdatud nägu on läbi sajandite olnud ilu võrdkuju kaugel Jaapaniski, kus kriitvalge väljanägemine on osa geisade stiilist. Traditsioonilisse geisameiki kuuluv tugev valge mink saavutati varasemal ajal pliivalgega, kuid kui ilmnes selle hävitav mõju nahale ning tervisele, hakati tarvitama riisist tehtud puudrit. 4 ·Kaamema väljanägemise saavutamiseks kandis aadelkond näole, kaelale ja dekolteele
Seal ei olnud midagi teatraalset. Tegu oli hüperrealistliku päris-eluga. Ei saa ka öelda, et oli imitatsiooniga, kuna need sektsioonkapid, lauanõud ja õlipritsmeid täis gaasipliit olid ju päris! Kuna kogu etendus kanti otse üle teise teatrisaali, oli selles võimalik kasutada uudseid tehnilisi lahendusi. Järele mõeldes viidi publik ligi kahekümnesse erinevasse aega, ruumi ja taustüsteemi. Nende hulgas Moskvich, mitu varianti stalinovkast, abstraktsena mõjunud kriitvalge trepikoda, mida mööda poliitikud võimule lähemale pürgisid ja 2010. aasta Mitsubishi Colt. Ma olen üsna kindel, et sellist tehnilist mastaapi ei ole (vähemalt) Baltimaade teatriajaloos kunagi saavutada isegi loodetud. Iga näitleja kohta oli etendusse kaasatud kaks tehnilist operatiivtöötajat, peamiselt kaamera- ja helimehed ning inspitsendid. Samuti näitlejad: raske on mõista kuidas saab ühes pildis improviseerida väga
Oli aeg, kus pruudi soosituim värv oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ning sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. Siiski hakkas valge kleidi populaarsus kasvama alles 19. sajandi lõpupoole. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja pidulikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Tänapäeval on üldiselt kõik vabamaks mutuunud. Pulmariietus pole mingi erand. Pulmakleit ei pea olema kriitvalge, isegi kärtsroosa ja süsimust kleit on küll mitte niiväga Eestis, aga näiteks Ameerika Ühendriikides aeg-ajalt esinev nähtus. Pulmakleidi juurde kuulub traditsiooniliselt ka valge loor. Algselt oli abielunaise peakatet nt tanu, rätik, müts. Kuigi Eestis on pruutpaari levinuim rõivastus tagasihoidlik ja soliidne, on paljudes riikides traditsioonilised rõivad aga väga omapärased ja värvikirevad. Täheldasin, et seda esines just rohkem Aasia riikides ja arengumaades
Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber pulmavanem. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja rikkalikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Valitakse loomulikult paljude heledate toonide hulgast, pruutkleit ei pea olema tingimata kriitvalge. Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate linik, rätik, müts või tanu märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest loorist puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on loori sümboolne tähendus peaagu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Loor võib olla lühike või ka mitme meetri pikkune pruutneitside poolt kahtav ehe
Antiikmaailmas eelistati toretsevalt maalitud nägusid. Näiteks naismuumial Taklamakani piirkonnast (umbes 1000 aastat eKr) olid suu ümber värvitud kollased spiraalid. Asteegi naised võõpasid oma nägusid kollase ookri või punase košenilliga. Punaseid laike on leitud ka inkade-eelse Chiribaya naismuumia näolt Peruust ja XIII pKr sajandi alguse Colombia Muiska kultuuri muumia palgelt. Valgeks puuderdatud nägu on läbi sajandite olnud ilu võrdkuju kaugel Jaapanis, kus kriitvalge väljanägemine on osa geišade stiilist. Traditsioonilisse geišameiki kuuluv tugev valge mink saavutati varasemal ajal pliivalgega, kuid kui ilmnes selle hävitav mõju nahale ning tervisele, hakati tarvitama riisist tehtud puudrit. Vahel kasutatakse puudrina ka lindude väljaheiteid, andmaks näole eriliselt heledat jumet. Meikimine on geiša-kultuuris pikk protseduur, kus esmalt kantakse näole, kaelale ja rinnale
asendus kunstmaterjaliga ning kleit oli valdavalt lühike. 1960-1970-ndail aastail vaheldus pruutkleidi pikkus minist maksini ning julgemad pruudid riietusid isegi shortsidesse. Pikad, rikkalikud ja ülipidulikud pruutkleidid muutusid soosituks 1970- ndate aastate lõpul ja 1980-ndatel aastatel. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja rikkalikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Valitakse loomulikult paljude heledate toonide hulgast, pruutkleit ei pea olema tingimata kriitvalge. Pruutkleitide lahendusi on palju, ja kui ühtsest moest rahvusvahelises mõttes rääkida saab, siis üsna tinglikult. Eks on ikka nii, et Ameerika pruut on ameerikalik, Saksa pruut on saksapärane ja Prantsuse pruut on prantsuslik. Midagi on kõigis ühist, detailides aga küllalt palju erinevat. Kindlasti on Eesti pruudi rõivastuse eripära tingitud ka teatud traditsioonide ja tõekspidamiste arvestamist. Meie esivanemate
Keskajal elasid nii kosmeetika kui hügieen üle taandarengu. Naisideaal oli seotud katoliku kiriku loodud pildiga sündsast kaunist naisest. Naise olukord oli halb, jumestust ja isegi ehteid peeti patuks. Levinuim naiseideaal oli luikvalge neid, kellel on peaaegu läbipaistev nahk, juuksed valged kui puuvill ja silmad süütud, sinised. Moes oli pikk munajas nägu ning sügaval asetsevad silmad. Jumestust kasutasid vaid õukonnadaamid, näitlejannad ja kergemeelsed naised. Alusvärv oli kriitvalge ja puuderdatud. Nahka valgendati sidruni- ja piimavannidega, kulmud kitkuti välja ja juuksepiiri püüti nihutada nii kõrgele kui võimalik. Eeterlikkuse rõhutamiseks toonitati mõnikord sinisega otsaesisel olevaid veresooni. Silmameiki peaaegu ei kasutatud, selleks tarvitati vaid musta kontuurpliiatsit. Keskaja edenedes hakati pikkamisi kasutama pisut põsepuna ja huuli punase värviga kitsamaks maalima. Renessanss Sel ajal kasutasid kosmeetikat nii linna- kui maanaised
kunstmaterjaliga ning kleit oli valdavalt lühike. 1960-1970-ndail aastail vaheldus pruutkleidi pikkus minist maksini ning julgemad pruudid riietusid isegi shortsidesse. Pikad, rikkalikud ja ülipidulikud pruutkleidid muutusid soosituks 1970-ndate aastate lõpul ja 1980-ndatel aastatel. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja rikkalikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Valitakse loomulikult paljude heledate toonide hulgast, pruutkleit ei pea olema tingimata kriitvalge. Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate - linik, rätik, müts või tanu - märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. 9 Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi. Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest - loorist - puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on loori sümboolne
küpseda lasta. Roqueforti nimetavad prantslased juustude kuningaks ja kuningate juustuks. Valmib kolm kuni kuus kuud looduslikes koobastes, milles on pidevalt ühtlane temperatuur, värske õhk ning konstantne niiskus. Bleu de Bresse Väike silindrikujuline tööstuslikult toodetud sinihallitusjuust Lyoni piirkonnast, kreemjas ja siidine. Cantal Kõva, tugev, kollane pähklimaitseline juust Auvergne´ist. Chevretine Chevres Doux Pehme, niiske tekstuuriga, kriitvalge õrn kitsejuust. Sobib nautimiseks pärast õhtusööki, kuid samuti salatitesse ning hõrgutistele. Dauphin Pehme, ürtidega maitsestatud juust Champagne-Ardennes´ piirkonnast, mis sai oma nime Louis XIV poja nime järgi. Epoisses Pehme täispiimast juust vürtsika lõhna ja maitsega, valmistatakse kõikjal Kesk-Prantsusmaal Mimolette Prantsusmaal laialt levinud oma-pärase oranzika värvusega poolkõva juust, mida kutsutakse Prantsuse Eda-miks.
Roqueforti nimetavad prantslased juustude kuningaks ja kuningate juustuks. Valmib kolm kuni kuus kuud looduslikes koobastes, milles on pidevalt ühtlane temperatuur, värske õhk ning konstantne niiskus. Bleu de Bresse Väike silindrikujuline tööstuslikult toodetud sinihallitusjuust Lyoni piirkonnast, kreemjas ja siidine. Cantal Kõva, tugev, kollane pähklimaitseline juust Auvergne´ist. Chevretine Chevres Doux Pehme, niiske tekstuuriga, kriitvalge õrn kitsejuust. Sobib nautimiseks pärast õhtusööki, kuid samuti salatitesse ning hõrgutistele. Dauphin Pehme, ürtidega maitsestatud juust Champagne-Ardennes´ piirkonnast, mis sai oma nime Louis XIV poja nime järgi. Epoisses Pehme täispiimast juust vürtsika lõhna ja maitsega, valmistatakse kõikjal Kesk-Prantsusmaal Mimolette Prantsusmaal laialt levinud oma-pärase oranzika värvusega poolkõva juust, mida kutsutakse Prantsuse Eda-miks. Tugeva karakteriga
Teie mees püüdis teid kõigepealt nuuskpiiritusega äratada, aga peale 15 minutilist katset teid äratada kutsus ta kiirabi. Ja nüüd olemegi teel haiglasse," rääkis mulle juba tuttav kiirabiarst. Mulle tuli meelde, mis juhtus ja mulle tulid pisarad silma. "Ma ei taha haiglasse minna! Ma tulin juba meelemärkusele! Pealegi ma minestasin ainult ehmatusest. Mitte midagi hullu!" püüdsin arsti veenda, et nad mu tagasi koju viiksid. "Jasmiin, nad ei saa seda teha! Sa oled näost kriitvalge ja ma oleksin saanud su nuuskpiirituse abil äratada, kui poleks olnud mingit kahjustust," rääkis Andres murelikult. Arstid sagisid mu ümber nagu sipelgad. Mul oli selline tunne, nagu ma oleksin mingi kartulikott, mis on juba nii täis, et sinna lihtsalt ei mahu enam midagi. Ma tundsin, nagu viskaksin iga hetk pildi kotti. Ma hoidsin silmi vaevu lahti. Seda tunnet ei oska ma kirjeldada, mis mind valdas. Me jõudsime haiglasse. Arstid tõstsid mu kanderaamiga autost maha ja viisid hästi
annaabi.ee 
