Abielu kriisiperioodid- põhjused ja toimetulek. Lahutus. Eksperdid toovad välja kuus kriisiperioodi: 1. Mesinädalatejärgne periood 2. Lapse sünd 3. Majandusraskused 4. Abikaasa truudusetus 5. Töö vahetamine 6. Pensionile jäämine Kriisideks ette valmistamine ja partneriga koos toimetulekustrateegiate leidmine muudab ekspertide sõnul abikaasad lähedasemaks. Samas saavad kriisid tihtipeale suhtele saatuslikuks. Lahutuse põhjused- ühiskondlikud: Naine on karjäärile pühendunud, mees tunneb end ohustatuna.
1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad.
Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena. Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesanne, mille lahendus võib õnnestuda või ebaõnnestuda. Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga mingil konkreetsel arenguastmel, omandab emotsionaalse jõu ja oskused järgmiste kriiside ületamiseks. Eriksoni isiksuse arengu staadiumid: Imikuiga (0-1a) - põhiusaldus või usaldamatus. Põhiusalduse väljakujunemises on otsustav osa imiku ja tema ema (hooldaja) suhetel
mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida. David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda kindlamale empiirilisele pinnale. 2. Isiksusjoonte paradigma elas üle võrdlemisi pika kriisiperioodi, milles pandi tervikuna kahtluse alla püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3. Käitumuslik ehk biheivioristlik paradigma üritas psühholoogiast välja ajada kõik, mis on subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4. Humanistlikul paradigmal on suurejooneline ajalooline taust, milles on tuntav nii eksistentsialismi kui zen-budaismi mõju. Funderi arvates on nende nelja klassikalise paradigma kõrvale või osaliselt
autoriteetseks nii hästi arengupsühholoogias kui ka sotsioloogias jt. sotsiaalteadustes. Tema identiteedikäsitlust on tõlgendanud- ja arendanud mitu tuntud uurijat. Samas on tema õpetus leidnud ka arvustamist. Teooria põhineb selle looja subjektiivseil tähelepanekuil, mitte empiiriliselt kontrollitud faktidel, seega see pole väga usaldusväärne e. reliaabne. Rakendame tema isiksuse etapiviisilist arenguteooriat Helgi Sallo analüüsimisel. Erikson on välja toonud kaheksa eluea kriisiperioodi, mille läbimisest oleneb isiksuse areng. Nendeks on imikuiga, varane lapseiga, mänguiga, noorem kooliiga, noorukiiga, noor täiskasvanu, täiskasvanu ja vanadus. Imikuiga: usaldus ja usaldamatus. Imikueas on laps sedavõrd abitu ja nõrk, et tema elu oleneb täiesti vanemate hoolest ja tähelepanust. Helgi Sallo ema Erika oli 24 aastane, kui sünnitas, isa oli aga 10 aastat vanem e. 34 aastane. Isa saadeti enne Helgi Sallo sündi Vene armee all sõtta ning ta ei tulnud sealt kunagi tagasi.
poole, Villon räägib iseendast, oma individuaalsest elusaatusest, aga selle teose kaudu me saame näha tüüpilise inimese eluteed, kes on pärit ühiskonha põhjakihtidest. Julgesti ja väga impessiivselt, mis varem polnud võimalik kohtuda keskaegses lüürikas, Villon räägib oma kaasaegse osatu inimese tragöödiast, tema kannatustest ja kindasti üksindusest. Tundub ka, et selle üksinduse meeleolu mõjutas tegelase õnnetu armastus ning masendav saatus. Europa renessansi ja humanismi kriisiperioodi kuulub oma esseloominguga uusaegse Prantsusmaa esimene väljapaistev filosoof Michel de Montaigne (1533-1592). Michel de Montaigne pärines aadlitiitli omandanud jõuakast Bordeaux’ kaupmeheperkonnast. Ta sai suurepärase hariduse, õppides ülikoolis juurat ning omandes laialdased teadmised eriti antiikse Rooma kirjandusest ja filosoofiast. Teda mõjutasid tugevasti nii stoistlik (Seneca) kui ka platonistlik (Plutarchos) moraalififilosoofiline mõtteviis
Järk-järgult oli tal võimalus maad juurde osta ja kujundada jaapanipärane aed vesiroositiigi ning puusillaga. Monet maalis arvukalt aiapilte ja seeriate kaupa vesiroositiiki. Tänapäeval tuntakse Givernyt Monet aedade järgi, mis on tegelikult üks suur aed erinevalt kujundatud aiaosadega. Viimased eluaastad 1911.aastal 19.mail suri Monet` kauaaegne elukaaslane pärast pikka haigust leukeemiasse.Monet langes sügavasse kriisiperioodi,mille jooksul töötas väga vähe,mõeldes aeg-ajalt isegi maalimisele lausa selg keerata.Selleks ajaks hakkas ka Monet´ silmanägemine halvenema ning ta ei näinud enam korralikult värve. 1914.aastal suri tema poeg Jean.Need olid rasked aastad, ometi lõi Monet veel nüüdki mõned oma kõige ilusamad ja algupärasemad teosed. Pikka aega keeldus Monet minemast kae eemaldamise operatsioonile kuna kartis nägemist lõplikult kaotada.Kuid 1923
Tal oli välja valitud mitu head kohta aga siiki jäi tal eredalt meelde Doodzi palee, mis pakkus huvitavaid peegeldusi. Monet töötas iga motiivi kallal vahetustega kaks tundi, kui vaid ilm ja tema nõrgenev nägemine lubasid. Aga Monet jättis töö kõrvale, kuna tema naine Alice oli haigestunud leukeemisse ja ta pidi hoolitsema tema eest. Tema kauaaegne elukaaslane sellest enam ei paranenud ja Alice suri 19. mail 1911. See kaotus tõukas Monet'i kriisiperioodi, mille jooksul ta töötas väga vähe. (Zeidler 2007, 76-77) 10 TESTAMENT ORANZERIIS Alice surm viis kunstniku väga sügavasse kriisi, mida süvendas veel tema poja Jeani varajane surm. Tema kauaaegne sõber suutis lõpuks kunstniku veenda , et ta taas tööle asuks. Monet'il oli plaanis maalida kõrgeid kaheksa meetri pikkusi vesiroosipilte. Ta alustas tööd 1914. aasta juunis, pisut ennem kui algas Esimene maailmasõda
sageli valesti. Kui vanemad tulevad koju ja näevad, et laps mängib noaga karu kõhu kallal, siis ei tähenda see, et lapsel oleks mingi agressiivsustunnused. Karistamine selliste asjade eest alandab algatusvõimet. Selles vanuses on normaalne huvi oma soo või suguorganite vastu. Tihtipeale vanemad reageerivad selle peale üle. Nii võivadki tekkida isiksuses sellised jooned, et ta ei julge enam riskida. 3-6 on tähtis vanus. Selle kriisiperioodi edukas lahendamine toob kaasa initsatiivikuse, ambitsioonikuse ja soovi tulevikus hästi hakkama saada. 4) 6 12 eluaastat Seda kriisiperioodi iseloomustavad töökus ja usinus ning teiselt poolt alaväärsus. See on see vanus, kus lapsed lähevad kooli. Nad hakkavad õppima. Nende tegevus muutub kardinaalselt. Enne oli neil vaba mängutegevus, siis nüüd see tegevus on allutatud kindlale sihile ja ajalimiitidele. Tekib eesmärgipärane tegevus.
Teatriga ei tegelenud terve elu vaid aind ühe perioodi. Need 12 näidendit kujutavad endast Racine kaanonit. Kannavad omanäolisuse pitserit. 11 aastat ei kirjutanud midagi ja siis kolme aasta sees 2 viimast. 3 komöödiat, teised tragöödiad. ,,Protsessijad" Moliere'le nina alla hõõrumiseks, Arisophanese ,,Herilased" järgi. Ülejäänud 7 näidendit ilmselgelt ebaõnnestunud neist ,,Mitridanus". ,,Iphigenia" oli samuti kriisiperioodi näidend. Peale neid jääbki 5 näidendit, mis moodustavad Racine'i loomingu tuumiku. Need on: ,,Andromache" 1667, ,,Britannicus" 1669, ,,Berenike" 1670, ,,Bajazet" 1672 ja ,,Phaedra" 1672. neile iseloomulik ja eristas Corneille omadest olid täiesti A-poliitilised. ,,Britannicus'es" veidi poliitilisust, järgis Corneille'd, näitas, kuidas tuleb kirjutada poliitilist teost. Ülejäänud näidendites domineerivad kired. Racine'i kirg on alati
Seda kooskäimist on tagantjärgi kõrgelt hinnatud. Toimub teatav muutus üksikud tegelased muutuvad rohkem koostegutsevateks. Isetegemise asemele hakkab tulema organiseeritum tegevus. 1870. aastatele on iseloomulikud mitmesugused kriisid, mis eriti selgelt tulevad välja kümnendi keskpaiku. Võib öelda, et on toimunud teatav paigalseis, rahvuslik liikumine ei ole laienenud. Seda on nimetatud ,,teise aasta kriisiks" pärast suuremat entusiasmi tuleb teatav langus. Kriisiperioodi iseloomustavad mitmed nähtused: inimeste osavõtt üritustest ja ettevõtmistest muutub loiumaks. 1870. aastate keskpaigas ka rahade laekumine pidurdub. Ilmneb, et mitmel pool entusiasmiga rajatud abikomiteed ei ole töövõimelised. 64 Kriisi taustal majanduslik olukord halvenes. Tegeldi rohkem oma sisemiste probleemidega kui osaleti rahvuslikus liikumises.
annaabi.ee 
