ise: seda sinu seisukohta (nt suitsetamine kahjustab tervist ja seda ei peaks tegema) peab tõestama ka kõne sisu. Kõne ülesehitus (õp lk 37): TEEMA ARENDUS on kõne sisu. Selles esitad väited, faktid, info ja tõestad oma seisukoha selle teema kohta esitad põhjendused ja tõestused, mis kinnitavad sinu arvamuse õigsust ja lükkad vastpidised väited ümber. Kõne ülesehitus (õp lk 37): Kõne LÕPETUS ehk KOKKUVÕTE Kordab kõige tähtsamat, kriipsutab alla peamised kõnes kõlanud seisukohad, peaks kuulajaid sütitama ja suunama sinu soovitud teele, mõjutama tegema või mõtlema nii nagu soovid. KÕNE pidamise kuldreeglid Kõne esitamiseks antud ajast kinni pidamine. Lühidus ja ainult kõige olulisemast rääkimine. Kõne eesmärgiga sobiva sisu ja vormi valik. KÕNE pidamise kuldreeglid Kõne teemad (sisu) Kõne pikkus 3-5 min = ca 1 A4 trükiteksti Näitmaterjal (esemed, pildid, tabelid, graafikud, PowePoint esitlus jne)
sotsiaalsed kui ka demograafilised tegurid- tulude suurenemine, linnastumine, vaba aja lisandumine, tööaja lühenemine jms. Nüüd on tarbija endiselt haritum, enesekindlam ja valivam. Eakamate tarbijate osatähtsus hakkab suurenema ja selleks peavad turundajadki valmis olema. 3.Suund püsiklientide hoidmisele Püsitarbijate, vanade klientide olulisuse kohta on Kotler toonud läbivoolava ämbri näite. Kui tarbija küllastub, ütleb firma talle aitäh ja jumalaga, seega kriipsutab kliendi oma nimekirjast ning siirdub otsima teist. Uut kundet hankida on aga viis korda kulukam, kui saavutada vana rahulolu. Alaline klient on odavam, sest pikaajalise suhtluse käigus jóuab ta rohkem oste teha, jääb firma ja tema tootele truuks ja talub paremini hinnatõuse. Kotler ütleb et klienti tuleb hoida kui linnukest peos. Tarbija, kes soovib kasutada toodet mingil teisel otstarbel, ning nõuab seetõttu uuendusi, on firma parimaks sõbraks. Turundajal tuleb see hea partner
ülemlauluks, mida kanname ette igal juhul ning mida trallitades ja vilistades viidame omi päevi ning öid//--// Kui naine luuletab, siis on see loomulikult tühine koketeni, edevus demonstreerimine. Seepärast kirjutavad ka mehed pääasjalikult ainult naistest ja naistele, naisluuletajad ada ainult enesest ja enesele. Hääks väiteks sellele on Under. Peaaegu igas sonetis ülistab ta oma keha, oma garderoobi, omalõõmavat kirge. Ta demonstreerib oma naiselikke omadusi ning kriipsutab naiselikke iseärasusi sajad korrad alla. Ta uhkustab oma saja-versta pikkuste sukkadega ning tahab meid uskuma panna, et need ei lõppegi temal. Muidugi, seda ainult selleks, et sukkade pikkust oma silmaga läheksid järele vaatama. Under laulab batistist ja pitsivahust, väga hästi teades, et see naise garderoobi juures samane imelik mööbel, mis mehe pää purju paneb. Ning kõik see on lihtne edevus koketeni, kaunis odav reklaam."
Villu esimese silma kaotusel on see peatähtsas, et ta on intrigeerivalt salapärane. Ema ja teiste inimeste teades on ta ühteviisi, Villu ise aga teeb selle kohta mitmeid osalisi vihjeid ja kõike kokku võttes selgub lõpuks lugejale, et see oli Kõrboja Anna tegu ja vägagi juhuslik sündmus. Noorpõlves kaotatud silm ei tingi Eevi võrgutamist, kaklusi, kivilõhkumisel õnnetust, niisiis põhisemaid sündmusi. Ses mõttes jääb see vigastus nagu liigseks otsaks teose koestikus. Kuid ta kriipsutab alla Villu halba saatust, eraldab Villut teiste hulgast, toob vahekordadesse uusi rikastavaid varjundeid ja kõigele lisaks oma salapärasusega intrigeerib: kogu aja paistab, et ega selle ,,ametliku" seletusega pole lood õiged, et siin peaks olema midagi erakordset, ja kui siis vihjamiste järel selgubki, kes oli silma kaotamise põhjustajaks, siis on lugeja tähelepanu pingustatud ja lõpuks pinevus lahendatud, mida kõike lugeja tajub teretulnud väärtusena
filosoofilisi õpetusi klassifitseeritud empiristlikeks ja ratsionalistlikeks. “Võib öelda, et tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad “jah”- ja “ei”-vastustest küsimustele teadmise allikate kohta. Need ei hakka sellistele küsimustele kunagi vastu ega vaidlusta nende põhjendatust, selliseid küsimusi võetakse täiesti loomulikena ning paistab, et keegi ei näe neis midagi halba” [seals., lk. 1845]. Popperi kriipsutab alla, et niisuguses küsimuseasetuses on õigustamatult samastatud teadmise geneesi ja teadmise tõestatuse teemad. “Teadmise algseimat allikat tähtsustava filosoofilise teooria põhiviga on selles, et ta ei tee küllalt selget vahet teabe lähtekoha küsimuse ning tõestatavuse küsimuse vahel. Tuleb tunnistada, et historiograafias langevad need probleemid mõnikord ühte. Ajalugu puudutava väite paikapidavust saab kindlaks teha ainult (või peamiselt)
psühhoanalüütiline Kalevipojauurimus (1924). Vetemaa segab vaimukalt kokku üksteist välistavad stiilitasandid arhailise ja rahvusromantilise akadeemilisbürokraatlikuga. Ta travesteerib rahvusmütoloogiat ja miksib stiile ka raamatutes ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983) ja ,,Eesti luupainaja aabits" (1993), kus kergemeelne sisu on pakitud (pseudo)teadusliku uurimuse väljapeetud vormi. ,,Tulnuk" on kirjutatud võimalikkust manifesteerivas tingivas kõneviisis. Sellega kriipsutab Vetemaa alla loo väljamõelduse ja aktiviseerib allegoorilise lugemisviisi. ,,Tulnukat" saab lugeda antiutoopiana Orwelli ja Huxley' laadis või kui kosmaarset muinasjuttu täiskasvanuile. Karnevaliseeritud tekstimaailmas viited keskajale pole juhuslikud tegutseb salapärane nooruk, kelle ülimaks ideaaliks on absoluutne harmoonia. Ent just sel põhjusel saab temast totalitaarse riigi andunud teener. Sokeerivas lõpplahenduses näeme
Lõpetab herolise kreeklaste kujutamise. Näitab orjade rasket elu. "Medeia" terve pere saab surma. Mutt tapab kõik ära. Ayschylose, Sophoklese ja Eurepidese erinev suhtumine jumalatesse Eurepidese teostes väljenduvad kirjaniku vaated usundile ja mütoloogiale. Kui A ja S püüdlesid mütol lugudest eemaldada või pehmendada tooreid, eemaletõukavaid jooni, toob E need eriti esile. Oraakleisse ja ennustustesse suhtub skeptiliselt. Kujutades traditsioonililisi jumalaid, kriipsutab poeet alla nende madalaid kirgi, isemeelsust, omavoli, julmust inimeste suhtes. Sophokles jumalaid eriti lavale ei too. Aischylos usub jumalike jõudude reaalsusesse ja nende osasse inimese elus. A-l saavad jumalad uue riigikorra õiguslike aluste kaitsjaiks ja sellega seoses tõstab ta esile inimese isikliku vastutuse ta vabalt valitud käitumise eest. Mitme kaasaja filosoofi eeskujul loob ta jumaluse üldistatud idee, mille jaoks ta säilitab Zeusi nime
teda nii hilja tunnustatakse. Uus tulija Courbet (pilt üleval) ka temalt telliti 2 joonistust, kuid ta keeldus kui talle omaette saali ei anta , ta pilte ei tee. Ostis omaette paviljoniruumi maailmanäituselt väljas ja nimetas Realism Courbet. Sai tuntuks. Maalilaad ja teooria erakordselt lihtsad kunst on see, kui maalin täpselt ja ainult seda mida ma näen. Vastandus suure kunstiga, sest seni ju maaliti seda, mida keegi näinud ei ole (religioon, allegooria) see 'realism' ju kriipsutab kõik senise maha ja kuulutab eelnenule sõja! Idealiseeritud kompositsioon ei ole enam kunst, kui sa ei maali seda mida näed. 60ndatel äratas ta õpilastes huvi. Ostis laadalt elava pulli ja ütles õpilastele et vot joonsitage marmorkujude asemel seda. Tema põhimõtted olid osadele noortele kunstnikele paeluvad, sealt edasi areneb impressionism, omamoodi on impressionism realismi ekstreemne variant (jüngrid on ju äärmuslikumad kui profetid). Noored tulevased
väljendub kahel kujul pinge arenemisena ja lihase lühenemisena. Loomulikes tingimustes organismis tekivad lihasel mõlemad reaktsioonivormid korraga. Erinev on vaid nende omavaheline suhe. See sõltub konkreetsetest tingimustest, lihase tööreziimist. Lihase tegevuses eristatakse isotoonilist, isomeetrilist ja auksotoonilist tööreziimi. · Lihase isotooniline tööreziim: lihasel on võimalik erutuse puhul vabalt lüheneda. Termin ,,isotooniline" kriipsutab alla pinge (toonuse) muutumise puudumist lihases, muutub ainult lihase pikkus. Loomulikes tingimustes kontraheeruvad selles reziimis keele lihased ja veel mõned teised, mis on kinnitatud ainult ühe otsaga. · Lihase isomeetriline tööreziim: antud reziimis töötamisel lihas ei lühene. Puudub muutus lihase pikkuses tema erutusel, muutub vaid lihase pinge. Sellised tingimused tekivad näit. mõningate staatiliste
Thompson, John B 1996 Jürgen Habermas ja kriitiline ühiskonnateooria Akadeemia 1 2 ? ? Kellner, Douglas Fredric Jameson http://www.uta.edu/huma/illuminations Jameson on tähtsaim kaasaegne neomarksist, kes on avaldanud kirjanduse ja teksti kriitikat. Oma töödes näitab ta marksismi kui kõike hõlmavat ja laiahaardelist teoreetilist raamistust, milles teised meetodid töötavad väiksemate kohalike töövahenditena. Postmodernism on Jamesoni arvates kapitalismi uus faas. Ta kriipsutab alla modernismi katkestuse. Postmodernistlik kultuur segab temaarvates kõrgkultuuri ja massikultuuri, mäidates sellviisil uusi sügavusi , mis peavad vastu interpretatsioonile; sisaldab pastii, mitte paroodiat, taasloovad ajalugu, mitte ajalookriitikat,tekitavad kujunditest stereotüüpe ja klieesid, mis õhutavad pigem nostalgiat kui tõelist ajaloolist mõistmist; ja narratiivide ja subjektide katkestus skisofreenilises fragmentide hajutamises.Postmodernistlik kultuur kaotab
annaabi.ee 
