Nüüd lükatakse käega töölaua pikikelk äärmisse parempoolsesse asendisse, lastakse lahti (see hakkab sirisedes aeglaselt vasakule tagasi liikuma), okulaarist aga jälgida samal ajal, kas niit on täpselt ja kogu aeg keerme välisläbimõõdul. Töölaua kiire liigutamine Töölaua ülemise plaadi pikisihis pööramine 1. Keerme keskläbimõõdu mõõtmine a) Ühitada okulaarvõrgu kriipsjoon keermeprofiili vasakpoolse külgpin- naga nii, et teine kriipsjoon jaotaks profiili vaadeldava külje pooleks. b) Teha ristiliikumise kruvikult lugem L1 . c) Viia ristliikumise kruvikuga keere niitristi selle asendi alt läbi (üles) ja seada niitrist sama keermeniidi alumise poole keskele (asend II). d) Teha ristliikumise kruvikult lugem L2 . e) Arvutada keerme vasakpoolne keskläbimõõt d2V = L1 L2 f) Korrata samad mõõtevõtted parempoolsel profiilil (asendites III ja IV).
Lahendus: Et leida punkti 1A kõrgust, tõmban läbi kahe horisontaali, mille vahel punkt asub, joone, mis on asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse madalamast horisontaalist punktini kasutades valemit , . Nüüd saan leida punkti 1A kõrguse kasutades valemit , kus on madalama horisontaali kõrgus. H. Samamoodi leian ka järgmised väärtused. Punkt a (mm) a' (mm) 1A 4,0 2 1,3 131,3
1. Milliseid jooni kasutatakse joonisel järgmiste objektide ku Statement Response a) eseme varjatud kontuurid kitsas kriipsjoon b) murdejooned pinnalaotustel kitsas pikk-kriipska c) projektsioonilist seost näitavad kitsas pidevjoon sidejooned d) kujutise sümmeetriatelgjooned kitsas pikk-kriipspu f) eseme nähtavad kontuurid lai pidevjoon Score: 15/15 2. Millise laiusega joonestatakse joonisel järgmised jooned? Statement Response a) lai pidevjoon 0,5 mm
KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2
Pidev jämejoon nähtavad kontuurid, nähtavad ülemineku- ja servajooned. Peenjoon Mõõtjooned, Distantsjooned Viitejooned, Viirutusjooned, Keerme põhjajooned, Kujutletavad pindade üleminekujooned, Vaate peale joonestatud ristlõike kontuurid, Lühikesed tsentrijooned, Väljatoodud elemendi eraldusjoon. Pidev vabakäepeenjoon, murretega peenjoon - Katkestusjooned; vaate ja lõike eraldusjooned. Jäme ja peen kriipsjoon varjatud kontuurjooned, varjatud ülemineku ja servajooned. Kriipspunktpeenjoon pikad tsentrijooned, sümmeetriateljed. Kriipspunktpeenjoon otsest ja murdekohtadest jäme- lõikepinna kulgemist näitavad jooned. Kriipskakspunktpeenjoon - Liikuvate osade äärmisi asendeid märkivad jooned, Eseme kontuur enne painutust, Painutusjooned pinnalaotusel. Lõikepindade viirutamine - Peab jälgima, et detaili joonise kõikidel kujutistel oleks viirutus ühesuunaline ja ühesuguse tihedusega
ja nüüd klõpsata uuesti viimasel real Other mis avab jooneliigi seadistamise vestlusakna Linetype Manager. : Ülesanne 2 Tihend 55 Vestlusaken jooneliikide seadistamiseks Vestlusaken jooneliikide seadistamiseks, kui joonisesse on laaditud veel lisaks kaks jooneliiki – CENTER ja kriipsjoon DASHED ja pinnalaotuses kasutatav murdejoon PHANTOM) Selgitused vestlusaknale Linetype Manager: Linetype filter – jooneliikide filter; jooneliigi kuvamise sirvimine ja valik; võimalikud on järgmised valikud: Show all linetypes – näitab kõik jooneliigid; Show all used linetypes – kuvab kõik kasutatud jooneliigid; Show all linetypes Xref depended linetypes – kuvab Xref-iga määratud jooneliigid.
Loomuliku suuruse puhul 1:1; Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000. Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati. Joonte liigid ja kasutusalad Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala 1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur 2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon, viirutusjoon. 3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5. Vabakäejoon Katkestusjoon Mõõtmete kandmine joonisele Eseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud. Mõõtnool Mõõtmestamise olulisimad reeglid: 1. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 mm kaugusele.
c h e a b d f g Käsu EXTEND kasutamise võimalused Joonte tähendused: pidev jämejoon: – algne objekt jäme kriipsjoon – joone pikendus; peen kriipsjoon – piirjoon. Ruuduke – objektivalik: a) kaare pikendamine ei õnnestu, sest pikendatav kaare osa ei lõikuks piirjoonega (kaare edasise kulgemise suund näidatud peenjoonega) b) kaart saab pikendada; c) sirglõigu pikendamine ei õnnestu, sest lõigu selle otsa suunas ei ole piirjoont; d) sirglõiku saab pikendada; e) sirglõik pikeneb ESIMESE piirjooneni;
lekaal – лекало teravnurk – острый угол 2. Jooniste vormistamine Joonte liigid ja kasutusalad Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse neil mitut liiki ja mitme- suguse jämedusega jooni. Rahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, ühtlasi ära määrates nende võimalikud kasutusalad (vt tabel 1). Terminid kriipsjoon – штриховая линия pidev jämejoon – сплошная основная линия kriipskakspunktpeenjoon – штрих-пунктирная с pidev peenjoon – сплошная тонкая линия двумя точками тонкая линия kriipspunktjämejoon – штрих-пунктирная pidev vabakäejoon – сплошная волнистая
kiired, mis ristuvad läätsega, siis koonduvad kiired läätse fookuses. Kui aga paralleelsed kiired ei lange läätsele risti, siis ei teki kujutis mitte läätse fookuses, vaid fokaaltasandis. Joonis 19: Kiirte koondumine fokaaltasandis. Läätsele risti lange- vaid kiiri kujutatakse halli joonega. Need kiired koonduvad fookuses (jäme must kriips). Omavahel paralleelsed kiired, mis on optilise pea- telje suhtes kaldu, koonduvad fokaaltasandis (kriipsjoon), kuid mitte fookuses. Leidmaks punkti, kuhu koonduvad läätsele viltu langenud kiired, tuleb läbi läätse keskpunkti tõmmata kiir M , mis läbib läätse kesk- punkti ega murdu läätses. See kiir liigub ka läätse läbimise järel 19 paralleelselt läätsele langenud kiirtega. Kuna kõik läätsele langevad omavahel paralleelsed kiired koonduvad fokaaltasandis, siis koondu-
6.3.1. Tühijooksukarakteristiku ülesvõtmine Tühijooksukarakteristik e = f ( I e ) võetakse üles jääval pöörlemiskiirusel n = const ja nullise koormusvoolu I juures. Tühijooksukarakteristiku ülesvõtmiseks on kaks moodust: 1) algul ergutatakse generaator nimipingeni ja seejärel vähendades ergutusvoolu nullini, saadakse langev haru 1 joonisel 13A; siis suurendatakse ergutusvoolu nullist nimiväärtuseni ja saadakse tõusev haru 2. Kriipsjoon kujutab nende kahe sõltuvuse keskväärtust. 2) katset alustatakse nullisest ergutusvoolust ja teda suurendades määratakse algul tõusev haru 1 (joonis 13B), seejärel langev haru 2. Nagu näha, on erineval viisil ülesvõetud graafikutel teatud erisused (püüdke neid põhjendada). Üldistatud keskväärtuse graafik on esitatud joonisel 13C. Tühijooksu karakteristik iseloomustab alalisvoolumasina magnetahelat: · e jääk iseloomustab masina jääkmagnetvälja suurust;
objektide nimistuid, kaustasid, omadusi või objektiliike omavahel. Üldine tähendus seega – sirvima. ByBlock – „ploki moodi” – toime põhimõtteliselt samasugune kui mõistel ByLayer. ByLayer – „kihi moodi” tähendab seda, et objekti mingi omadus on määratud selle kihi omadusega, kuhu objekt kuulub. Näiteks kui kihile on omistatud värvus RED (punane) ja jooneliigiks DASHED (kriipsjoon), ja kui siis hakata joonestama selles kihis, on kõik objektid joonestatud punase kriips- joonega. Ja kui Joonisel on teisel kihil näiteks need omadused BLUE ja CENTER, siis üle minnes sellesse kihti, joonestatakse nüüd kõik sinise telgjoonega. ÜLESANNE I Pinnatükk 44
annaabi.ee 
