1. Misted Btsants- Ida-Rooma keisririik keskajal igeusu kirik- Rooma imeeriumi Idaosas kujunenud riik patriarh- igeusu kiriku pea ikoon- phapilt kirikulhe- kiriku jagunemine igeusu ja katoliku kirikuks +2. Kuidas nimetasid oma riiki btsantslased? Kuidas nimetasid seda lneeurooplased? Miks? Btsantsalsed nimetasid endeid roomlasteks ja oma riiki Rooma riigiks. Lneeurooplased kreeklasteks kuna seal kneldi enamasti kreeka keelt. Sest keiser Theodosius Suur jagas riigi kaheks. +3. Kes oli Jusinianus? Millal ta elas? Milliste oluliste saavutustega lks ta ajalukku? Ta oli keiser, kes taastas Rooma impeeriumi muistse hiilguse. 482-565. Ta tugevdas sjavge ja laevastikku ning vallutas tagasi Phja-Aafrika, Luna-Hispaania ja Itaalia. +4. Miks arenes Btsants varakeskajal kiireminu kui Lne-Euroopa? Sest keisrid korraldasid mber sjave ja riigivalitsemise ning asusid pealetungile
Bütsants Bütsants Ülevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim
Mükeene kultuur levis 20. sajandist eKr Mandri-Kreekas. Nime on kultuur saanud Mükeene linna järgi, mis asus Peloponnese poolsaarel peamisel Argolise maakonna kirdeosas. Peamiselt leviski mükeene kultuur Argolises, kuid kultuuriruumi kuulusid ka Tiryns, Pylos, Thebes ja teised linnad sealhulgas Argolisest välja jääv Ateena. Mükeene kultuuris tomineeris sõdalasaristokraatia. Nad tegid mitmeid sõjakäike Egeuse piirkonnas. Mükeene ajalugu Mükeenelasi võib pidada esimesteks kreeklasteks. Nad ränasid mööda maismaad Balkani poolsaarele ning tõrjusid kõrvale ja segunesid sealsete asukatega, kelleks olid pelasgid ja leleegid. Kreeka ajaperioodi vahemikus 1600-1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtuvat osa. Religioon Juba ammu enne paleekultuuri sündi austati Kreetal mingilaadset jumalannat. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommetest, arheoloogiliste leidude hulgast on raske tuua esile kultuspaiku ja altareid
Konstantinoopoli vallutasid türklased. Konstantinoopoli varasema kreekapärase nimetuse Byzantion järgi hakati Ida-Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga jätkuvalt Rooma keisririik ja selle elanikudki nimetasid end roomlasteks. Kuid enamik neist rääkis kreeka keelt, millest sai VII sajandil varasema ladina keele asemel ka Bütsantsi riigikeel. Lääne-Euroopas nimetati bütsantslasi sageli lihtsalt kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks. Kuid selle valdused ulatusid pikka aega Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. VI sajandi teiselpoolel tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaaliasse germaani hõim langobardid, mistõttu Itaalia kaotati ja Balkanil säilitati võim raskustega. VII sajandil tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid. Nad allutasid Doonau
meieni jõudnud muistse põhjala eepos on tuntud kui "Vanem Edda", eristamaks seda 18.saj.Islandi lauliku Snorri Sturlusoni kommentaaridest, nn "Nooremast Eddast".Saksa kangelaseepos oli "nibelungide laul". Bütsants: Lä-Rooma alad langesid 6.saj.ks germaanlaste võimu alla. Ida-Ro. püsis keisrivõim kuni 15.saj., mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased.Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslaseid nim. sageli lihtsalt kreeklasteks. Riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike- Aasia. Keiser Justinianuse valitsusajal püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust.6.saj. teisel poolel tungisid Balkani pools. lõunaslaavlased ja Ital. germaani hõim langobardid.7. saj. tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid.Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung.Raskustest hoolimata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele. Kui türklased-seldzukid olid 11.saj
sajandini, mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased. Ida-Roomat hakati nimetama Bütsantsiks (Konstantinoopoli varasem nimetus oli Byzantion). Ametlikult siiski Rooma keisririik, elanikud nimetasid end roomlasteks. Kuna enamus rääkis kreeka keelt, siis 7 sajandil asendas see riigikeelena ladina keele. Lääne-Euroopas nimetati bütsantslasi lihtsalt kreeklasteks. Riigi tuumikalaks oli Väike- Aasia ja Balkani poolsaar. o Keiser Justinianus püüdis taastada endist Rooma hiilgust, ent 6 sajandil tungisid Balkani poolsaarele slaavlased, ning Itaaliasse germaani langobardid, ning Itaalia kaotati ja Balkan säilitati raskustega. Sissetungijad võtsid vastu ristiusu ja kreekastusid. Slaavlaste poolt säilitatud Balkani põhjaosasse tungisid Aasiast bulgaarid, ning lõid Bulgaaria riigi.
kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Kunstiajaloos ei ole käsitletav periood veel vanakreeka kultuur. Selle kauge aja kultuuri nimetatakse Minose e. minoiliseks kultuuriks (näiteks Knossose palee Kreeta saarel), kuid ka üldistavalt egeuse kultuuriks. Mandrikreeka asukad olid siis ahhailased, keda me oma ülevaates ka kreeklasteks nimetame. Inimarengu lähtekohalt toimub kahe eepose tegevus pronksiajal, kui tähtsamad tööriistad ja relvad valmistati pronksist (pronks on vase ja tina vm aine segu). Rauda3 veel ei tuntud, kuid Homeros ise elas juba rauaajal. Kreeta saarel paiknev Knossose palee tänapäeval. Umbes nii võis välja näha ka Trooja. Vanakreeka jumalad sarnanesid paljuski inimestega. Nad abiellusid, neil olid lapsed, nad isegi tülitsesid ja kandsid üksteise peale pikka viha
Toimuv maksusüsteem oli, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Ida-Roomas püsis keisrivõim järjepidevalt kuni 15 sajandini, mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased. Ida-Roomat hakati nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik jätkuvalt Rooma keisririik ja selle elanikud roomlased. Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai ladina keele asemel bütsantsi riigi keel.L-Euroopas nimetati bütsantslasi kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks. Riigi tuumikalaks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. b) Territoorium, rahvastik ja valitsemine Territoorium oli Balkani poolsaare, Krimmi poolsaare lõunaosas, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Egiptus, Kürenaika ja Põhja-Aafrika. Rahvastik: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenalsed jt.Talupojad moodustasid enamuse elanikkonnast, olid isiklikult vaabd aga maksukohustuslikud
Alati osa varast, mis oli isanda varast eraldi ja selgelt eraldatud. Isanda raamatupidamises pekuuliumid käisid need ka orja alla, mitte ei olnud isanda käsutada. Isand võis teoorias spekuuliumi ära võtta aga seda ei peetud heaks tooniks. Umbes nagu kui vanemad võtavad lapselt taskuraha ära. Samas mitte kõik orja kätte läinud asjad ei olnud pekuuliumid. Nt kui isand korraldab stiilipeo, kus ta riietab kõik inim vanadeks kreeklasteks, annab orjadele ka kreeklaste riided, siis need pole pekuuliumid. Samas igapäevased riided olid pekuulium. Pekuulium võis saada orjale suureks motivaatoriks teha tööd ja kokku hoida. Võimaldas neil hiljem ennast vabaks osta. Nt orjad käsitöölised. Ori vastutav oma pekuuliumi eest. Need orjad nt kes tegelesid äriga õisid lepinguid sõlmida, kuid vastutasid oma pekuuliumi piires. Ori võis pekuuliumina omada ka ise orje, orja pekuulium võis olla nii maa, loomad, kui orjad
Idamaadel tekkinud kreeka linnad võtsid kaasa ka kreeka institutsioonid. Juhtisid nõukogud bulled (???vms???). Toimisid nagu linnriigid, aga polnud sõltumatud. Allusid mingile hellenistlikule kuningale, kes ühtlasi ka pakkus neile kaitset. Üsna hea meelega allusid. Kuningriigid Aasias ja Egiptuses. Absoluutsed monarhiad. Valitsesid mak pärit-olu dünastiad, kes olid aga selgelt helleniseerunud (rääkisid koine'd). Ikka täitsa julgelt võib neid kreeklasteks nimetada. Kuningad olid põmst väejuhid. Ümbritse-sid end mak ja kreeka päritolu kreekakeelsetest kaaskondlastest, mille hulka vahel tõusis ka kohalikke helleniseerunud liikmeid. Kaaskondlasi nimetati sõpradeks philoi. Nende hulgast määrati kõrgemad riigiametnikud vastavalt kuninga suvale. Nad ka nõustasid kuninat, aga neil polnud mingit konstitutsiooni-list õigust kuningavõimu piirata. Ka sõjavägi oli kreekakeelne. Valdavalt palgasõjaväed. Värvati kreekast, mak-st
Kreekas kujunes välja Sparta hegemoonia. Nüüd organiseerisid korintlased Sparta-vastse koalitsiooni, puhkes Korintose sõda 395– 386, mis lõppes Antalkidese rahuga. 12 2. Makedoonia Aleksandri vallutusretk ja diadohhide riigid Makedoonia oli valdavalt mägine maa ja Vana-Kreeka perifeerias. Etniline koosseis segane, peamiselt siiski kreeklastele lähedased hõimud (ei peetud ei kreeklasteks ega barbariteks), paljud kreeka aristokraatsed suguvõsad väitsid end pärinevat samadest esivanematest kui makedoonia suguvõsad. Kreeklaste püha mägi Olympos asus Makedoonias. Makedoonia jagunes kaheks osaks: Ülem-Makedoonia (metsad, karjandus, mahajäänud) ja Alam-Makedoonia (Egeuse rannikumadalik, arenenum). Erinevalt Kreekast kujunes Makedoonias välja ühtne, ehkki alul üsna lõdvalt seotud kuningriik. Varasem ajalugu lünklik, kuid 5 sajandi lõpus oli väljakujunenud kuningriik
annaabi.ee 
