Inventeerimisega tehakse kindlaks inventeerimisaktides fikseeritakse kaupade , materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvestusandmetega. Inventeerimise tulemuste põhjal viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Enne aastaaruande koostamist on vaja inventeerida ettevõtte arvelduste seise. Selleks võrreldakse deebitoride ja kreeditoridega saadaolevate summade või võlgnevuste õigsust ja fikseeritakse lahkuminekud. Lahknevuse põhjused selgitatakse läbirääkimiste käigus, vajadusel tehakse vastavad parandused. Inventuuri ettevalmistamine Inventuuri läbiviimiseks peavad olema ette valmistatud järgmised dokumendid: Inventeerimislehed, mida kasutatakse inventuuri lugemisprotsessis ning mis peavad sisaldama järgmist infot : toote või kauba kood või laoinventari nr.; toote või kauba
Inventeerimisega tehakse kindlaks ja inventeerimisaktides fikseeritakse näiteks ladudes, allüksustes või kassas kaupade, materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvestusandmetega. Inventeerimise tulemuste põhjal viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Enne aastaaruande koostamist on vaja inventeerida ka ettevõtte arvelduste seise. Selleks võrreldakse deebitoride ja kreeditoridega saada olevate summade või võlgnevuste õigsust ja fikseeritakse lahkuminekud. Lahknevuste põhjused selgitatakse läbirääkimiste käigus, vajaduse korral tehakse raamatupidamisregistrites vastavad parandused. (1, 83) Inventeerimise ja hindamise protseduurid Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid: 10 · varud paigaldatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
o Tagatis o Oodatav inflatsioon o Muud riskid Muud lisandid/alandid o Kliendi ja panga vaheliste suhete kestus, aktiivsus ja tulusus o Alternatiivsete rahapaigutuste tulusus o Konkurents laenuturul o muud 23. Laenusaaja krediidivõimelisus ja selle analüüsi põhiaspektid. Põhiaspektid: Varaline seisund Sotsiaalne seisund Elukutselised tegurid Suhted pankadega ja teiste kreeditoridega Maksuvõlad ja maksehäired Muud aspektid 24. Laenuportfelli krediidiriski vähendamise võimalused. Võimalused: Laenuprotfelli mahtu bilansis piiramine Laenuportfelli diversifitseerimine Laenude ja investeeringute kontsentreerumise kohustuslike ja pangasiseste piirmäärade ning muude laenureeglite kehtestamine Vastaspoole põhjalik krediidivõime hindamine Riskilisa kehtestamine laenuintressi kalkuleerimisel
Väga oluline on laenusaaja krediidivõime. Krediidivõime põhiteguriteks on teovõime, reputasioon, tulu teenimise võime, aktivate valdamine(mis on analoogne tagatise ja firma puhasväärtuse olemasolule) ja majanduskonjuktuur. Eraisikul vaadatakse põhiliselt varalist seisu, aga ka sotsiaalset seisundit(vanus, sugu, perekonnaseis, ülalpeetavate arv), elukutselised tegurid(haridus, elukutse, tööstaaz), suhted laenu andva pangaga ja teiste kreeditoridega. Infot nende kohta saab peamiselt vesteldes. Aitavad ka panga kartoteek, spetsiaalsed firmad nagu näiteks krediidiinfo, statistikakogumikud, konkurendid, äriplaan, finantsaruandlus. Viimastel kuudel on laenuvõimekus viimastel kuudel tõusnud."Oleme teinud elanikkonna laenuvõimelisuse analüüsi juba mitu aastat. Me arvutame välja palju on neid perekondi, kellel jääb järgi nii palju vaba raha, et nad saaksid laenu võtta. Selle alusel võiks väita, et
Eesti keskmistel ettevõtetel. Selgub, et majutus- ja toitlustusvaldkond on kehvemas olukorras kui teiste valdkondade ettevõtted keskmiselt. 17. Finantskirjete prognoosimise meetodid - Finantskirjete prognoosimise meetodid Võtta aluseks mineviku finantsaruanded ja prognoosida nende seoste kaudu tulevikku. Finantsplaanide tegemisest peaksid osa võtma kindlasti ka mitmed ettevõtte allüksused: müügiosakond peab vaatama müügimahtusid ja kliente, ostuosakond arveldusi kreeditoridega ja sisseostude maksumusi, tootmisosakond planeerima varusid. 18. Kasumieelarve skeemide erinevused - Vastavalt kasumiaruande skeemile 2 liigendatakse kulud lähtudes nende funktsioonidest ja kulukohtadest: tootmis- (otse- ja üld-), turustus- ja üldhalduskuludeks. Lisaks muidugi finantstegevusega seotud kulud, aga nende osas on skeem 1 ja 2 identsed. Skeem 2 puhul kantakse otsekuludesse vaid müüdud toodangu kulu (COGS). Selle hulgas on
Aktsiad Võlakirjad 1. aktsionärid on omanikud 1. Võlakirja omanikud on kreeditorid 2. aktsiad on tähtajatud (v.a tagasiostetavad 2. võlakirjad on tähtajalised eelisaktsiad). 3. aktsiakapital on omakapitali kontol. 3. võlakirjad on pikaajaliste kohustuste kontol. 4. aktsionäridel on vaid jääkosalus aktsiaseltsi 4. võlakirjaomanikel on koos teiste lõpetamisel kreeditoridega eelisõigus firma varale firma pankroti korral. 5. dividendid ei kuulu kohustuslike maksete 5. intressid kuuluvad kohustuslike maksete hulka. Isegi kumulatiivsete eelisaktsiate hulka. Need tuleb välja maksta, vastasel juhul dividend on tingimuslik makse. Dividende võidakse algatada pankrotimenetlus. makstakse vaid juhul, kui on kasum ja rahalised võimalused. 6. dividendid ei ole kulu vaid puhaskasumi 6
käibevaradega. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad lühiajalised kohustused 6 Näitaja madal tase võib tekitada probleeme kreeditoride nõuete rahuldamisel, mis omakorda võib põhjustada ettevõttele probleeme suhetes kreeditoridega. Maksevõime kordaja, mis iseloomustab kiireloomuliste maksete taset ettevõttes. Maksevõime kordaja = raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Seega saab arvesse võtta vaid kõrgema likviidsusega käibevara. Maksevalmiduse kordaja = raha + lühiajalised väärtpaberid lühiajalised kohustused 2
käibekapitali all, mille tõttu jääb firmal osa potentsiaalsest kasumist saamata. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja see on ettevõtte võime katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaradega. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad lühiajalised kohustused Näitaja madal tase võib tekitada probleeme kreeditoride nõuete rahuldamisel, mis omakorda võib põhjustada ettevõttele probleeme suhetes kreeditoridega. Maksevõime kordaja, mis iseloomustab kiireloomuliste maksete taset ettevõttes. Maksevõime kordaja = raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Seega saab arvesse võtta vaid kõrgema likviidsusega käibevara. Maksevalmiduse kordaja = raha + lühiajalised väärtpaberid lühiajalised kohustused 2
Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 1210 Nõuded ostjate vastu D 1331 Aruandev isik (1) K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 3400 Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA) 7.1. Välisvaluutatehingud Ettevõtte Tuha Talu OÜl pole arvelduseteks välismaiste kreeditoridega või deebitoridega avatud välisvaluutakontot. Kuna ettevõtte juhtkond ei näe hetkel võimalust areneda väljapoole Eestit, siis puudub reaalne vajadus välisvaluutakonto järele. Juhul kui toimub mõni tehing välisvaluutades, siis antud summa konverteeritakse tehingupäeva Eesti Panga vastava valuuta kursiga ja kantakse Swedpanga kontole. 17 7.2. Kassatehingud
D 2310 Võlad tarnijatele K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 1210 Nõuded ostjate vastu D 1331 Aruandev isik (1) K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank 11 K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 3400 Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA) 4.1 Välisvaluutatehingud Tuha Talu OÜl pole arvelduseteks välismaiste kreeditoridega või deebitoridega avatud välisvaluutakontot. Kuna ettevõtte juhtkond ei näe hetkel võimalust areneda väljapoole Eestit, siis puudub reaalne vajadus välisvaluutakonto järele. Juhul kui toimub mõni tehing välisvaluutades, siis antud summa konverteeritakse tehingupäeva Eesti Panga vastava valuuta kursiga ja kantakse Swedpanga kontole. [1] 4.2 Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassa kaudu toimuvad