Veini hoidmiseks. Krateer laia avaga ja kahe sangaga nõu, veini segamiseks. Hüdria kolme käepidemega veenõu Küüliks kylix lai, madal, jala ning kahe sangaga jooginõu. Geomeetrilises stiilis vaas punased savist vaasid kaunistati musta siksakkidest, meandrist, rombidest, skemaatilistest figuuridest jm. koosneva dekooriga. Mustafiguuriline vaasimaal figuurid maliti musta värviga helepunasele savipinnale, heledamad pinnad saavutati kraapimisega. Punasefiguuilised vaasid - foon värviti mustaks, figuurid jäid heledaks ning detailid maaliti peene pintsliga peale Bütsants -Bütsantsi kapiteelid kaks üksteise peal asetsevate, ülalt laienevate tahkudega kapiteelid, mida katavad reljeefsed taimemustrid ning loomakujutised. -Minarett mosee eesõues asuv või sellega külgnev ringrõdudega kõrge torn, millest muezzin kuulutab palvuse algust. Oli algselt massiivne, välise keerdtrepi, hiljem sisetrepiga, ümar,
Aknalaudade, räästaste ja muude eenduvate osade alla võivad soolalaigud jääda sel juhul paariks aastakski. Soolade kiiremaks eemaldamiseks võib nad seinalt kuiva harjaga maha pühkida ja mis harjaga maha ei tule, saab eemaldada vähese vee ja harjaga. Puhastamisega ei tuleks kiirustada, vaid tuleks lasta seintel kuivada ja sooladel maksimaalselt pinnale väljuda. Kui puhta veega laigud ei eemaldu, siis on tegu lubja- või mördiplekkidega. Kui need ka kraapimisega ei eemaldu, aitab soolhappepesu (lahjendus 1:10). Sein tuleb enne põhjalikult märjata ja pärast pesu jälle veega põhjalikult uhtuda, sest jääkhape kahjustab vuuke. 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 24 4.5 TÖÖLAVAD JA TELLINGUD 4.5.1 TÖÖLAVAD MÜÜRSEPA TÖÖVILJAKUSE SÕLTUVUS LADUMISKÕRGUSEST T
Oluline on liivakivipaljandi ja koobaste säilumine. 2.3. Ohud loodusväärtustele Tori Põrgu loodusväärtustele võivad ohuks olla nii inimtegevusest tingitud probleemid kui ka loodus ise. Looduslikeks ohtudeks on koobastele ja paljandile puujuured ja rüsijää. Inimeste poolt on Tori Põrgule probleemiks olnud koopas tule tegemine, mis määrib liivakivi tahmaga. Lisaks sellele rikutakse paljandit erinevate kirjade/joonistuse kraapimisega. Samuti on olnud probleeme prahi maha loopimisega, järskudel nõlvadel maastikuratastega sõitmisega, telkimisega ja kalapüügiga. Näiteks leidub sealsetes vetes harilikku hinki (Cobitis taeni), kes kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse, kuid inimesed kasutavad hinki sageli röövkalade söödana ja akvaariumikaladena. Ohuks võib kujunedega ka liigne turism (vaadete avamine, liigne kanuuga sõitmine, ligipääsude rajamine jne) Samuti võib mõtlematu istutus- ja
kannatanu ülitundlik mesilasmürgi suhtes, võib tekkida nahalööve üle kogu keha, üldine halb enesetunne ja isegi šokk Hingamisteede piste korral lämbumine Allergilised reaktsioonid 15 Esmaabi : eemalda nõel ( astel) pinsettide v kraapimisega aseta nõelamiskohale külm kott, ära pigista vajadusel ava kannatanu hingamisteed vajadusel šoki esmaabi Helista 112 kui: Kahjustatud on suu- ja neelu limaskest Näo, kaela või keeleturse Iiveldus, oksendamine, pearinglus Teadvusekaotus Kui on eelnevalt teada allergilisus (Eluohtlik juba esimese 10 min jooksul)
liigse kasvu tulemus. Välimuselt on see kareda pinnaga, käsnataoline, pruun, mis harilikult paikneb kaelal, ülakehal ja jäsemetel. (Bogovski jt 1989.) 14 Seborröakeratoos või vanaduskeratoos on vanuse suurenemisega sagenev kasvaja, mida esineb peaaegu kõikidel vanadel inimestel. Välimuselt on tüükataoline, tavaliselt pinna kerge kraapimisega murenev kasvaja, mille värvus on helepruunist kuni mustani. Esineb enamasti ülakehal ja näol ning harilikult ravi ei vaja. Lihtne on seda ära tunda soolatüükataolise, mureneva pinnaehituse järgi. Eemaldamine on vajalik vaid esteetilistel põhjustel ning kui need on häirivalt suured. (Bogovski jt 1989.) Keratoakantoom kasvab kiiresti, mõne nädala või kuu jooksul, kuid paraneb mitme kuu jooksul iseenesest. Teda võib kahtlustada kiire kasvu ja kraatritaolise välimuse alusel.
Lakk ja saba harjatakse samuti pehme harjaga. · Lõpuks võib rätikuga pühkida veel karval olev tolmu ja lahtised karvad. Sõõrmed, silmad ja sabaalune puhastatakse niiske pesusvammiga. Kapjade puhastamine · Kapju peab puhastama vähemalt kord päevas, soovitavalt rohkem kui hobune seisab palju tallis. · Kabjad puhastatakse kabjakonksuga kraapides mustust kanna poolt varba suunas. Kiilu puhastamisel peab olema ettevaatlik, et ei vigastaks kiilu liiga ägeda kraapimisega. · Kapju puhastades on alati hea kontrollida ka samaaegselt rautust. Kontrollli, et raud on kindlalt kinni js naelad ei ole väljas. · Kui hobusel on krihvid, peab jälgima teravust. Krihve võib vajadusel pingutada võtmega. Kapjade hooldus · Hobuse kabjad arenevad väga aeglaselt, alles 5 aastase hobuse kabjad on lõplikult väljaarenenud. Kabja kvaliteeti, kuju ja mehhanismi mõjutavad põhiliselt toit, liikumine ja hooldus
Katsekehade hooldusel tuleb täita järgmisi nõudeid: • pärast vormimist toimub katsekehade hoidmine ehitusplatsil sobivas ruumis temperatuuri juures (20 ± 5)°C vähemalt 16 tundi, kuid mitte kauem kui 3 ööpäeva; • katsekehade lahtirakestamine tehakse 1 päev pärast vormimist, kuid mitte varem kui 20 tunni kivinemise järel; • katsekehad märgistatakse tunnusnumbri ja valmistuse kuupäevaga. Märgistust ei tohi teha kraapimisega. Märgistust ei panda katsekeha survepindadele; • lahtirakestamise järel katsekehad kivinevad temperatuuri juures (20 ± 2)°C vees või õhus, mille relatiivne niiskusesisaldus on üle 95%. Betooni külmakindluse ja veepidavuse hindamiseks kasutatav katsemetoodika, samuti valmistatavate katsekehade arv ja suurused kooskõlastatakse tellija, projekteerija, järelevalveinspektori ja katselabori esindajatega.
müüri märgumise vältimine, korralik niiskustõke ja- eemaldamine, kasutada ei tohiks mördi külmumistemperatuuri alandavaid lisandeid. · Lubja-ja mördiplekid Paistavad tellise pinnalt eriti hästi välja ja tekivad hooletust müürimisest. Vältida tuleb vuugist väljavalguva vedela mördi kasutamist ja pind tuleb kohe puhastada. Pleki tekkimise vältimine on lihtsam kui selle eemaldamine, eriti harjatud pinnalt. Tardunud mördi plekid saab enamasti eemaldada pühkimise ja kraapimisega. Kui eelnevate võtetega ei õnnestunud plekke eemaldada, siis tuleks kasutada spetsiaalseid fassaadipuhastusvedelikke vastavalt nende kasutusjuhistele või pöörduda fassaadipuhastusfirmade poole. · Veenirede jäljed Tekkivad peamiselt ehitusvigadest ja esinevad küllalt sageli. Puhastamiseks tuleb pinda algul harjata, pesta pesupulbriveega ja siis loputada. Kui see ei aidanud, siis toimida nagu lubja- ja mördiplekkide puhul. · Nõgi
kaitsta end "elava surnu" ning kodukäijate eest6. Hüpoteesi ,,elavast surnust" tõestab omas magistritöös ka ajalooteadlane Tarmo Kulmar (Kulmar 1991: 111). Teiste sõnadega muistne põletusmatus peegeldas eeskätt rituaalseid ettekujutusi ühiskonnas ning nägi välja järgmiselt: tuleriidale asetatud surnu põletati koos panustega. Igal kalmesse pandud 5 Kahekordse matmise kombe esimeseks etapiks on luude kättesaamine kas laiba esialgse mõneks ajaks matmisega, liha luudelt kraapimisega, keetmisega jne. Teistkordseks matuserituaaliks on luude toimetamine matmiskohta. 6 Mägi, Marika. Kivikalmetes kirikaedani. Matmiskombestik muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal. - SATOR, 2007, nr 6, lk 12 [E-ajakiri] http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/ , viimati vaadatud 30.05.2008. 6
annaabi.ee 
